MAJA 1-2/2017 peatoimetaja veerg

MUUTUSTE TUULED

MAJA ilmumisse on tekkinud pikk paus seoses kirjastaja vahetusega. Alates 2017. aastast annab ajakirja välja MTÜ Arhitektuurikirjastus, mille asutajateks on kolm ruumiga seotud erialaliitu: EAL, ESL ja EMAL. Uue kirjastuse toel avaldame nüüd juba sügisel alustatud numbri. Alates järgmisest numbrist toimetab aga uuenenud ajakirja juba värske peatoimetaja Kaja Pae.

Eelmise aasta sügis ja sellele järgnenud talv on olnud poliitikast küllastunud, seda nii kohalikul kui maailma tasandil. Eesti arhitektuurile pakkus kohalik võimuvahetus ootamatu võimaluse, sest uue valitsusliidu ühe lubadusena käidi välja arhitektuurivaldkonna ekspertkogu loomine. Teisisõnu tunnistati riiklikul tasemel vajadust arhitektuuripoliitika järele. Nüüdseks on ettevalmistustööd tehtud ja ekspertkogule start antud.

MAJA avaldab lühendatud tõlke Hans Ibelingsi ja Powerhouse’i üllitatud raamatust “Shifts”, mis käsitleb arhitektuurielu mõjutavaid globaalseid nihkeid. Maailma räsivad tervikuna mitmed probleemid: kliima muutub, ressursid hakkavad lõppema, pead tõstavad äärmusliikumised ja suured nihked on toimumas nii geopoliitilises, majanduses, ökoloogias kui ka demograafias. Kõik see mõjutab ka arhitektuuri, tuues kaasa muutusi nii distsipliini sees kui ka valdkondade vahel.

Eesti riigi ruumipoliitikat saab hinnata näiteks eurorahade kasutamise kaudu. Sellest annab ülevaate Merle Karro-Kalberg, tehes kriitikat selge süsteemi ja kvaliteedinõude puudumise aadressil. Euroopa ja Tallinna linna rahadega renoveeritud soojuselektrijaamast, mis sai endale nime Kultuurikatel, kuid raputas töö käigus kultuuri oma seljast hoopis maha, kirjutab katla esimene projektijuht Maria Hansar.

Selle numbri persoon on Siiri Vallner – arhitekt, kes teeb oma tööd kompromissitult, südame ja peaga. Portreeloos usutleb teda arhitektuurikriitik Jarmo Kauge, avades mitmekülgse isiksuse arhitektiks kujunemise loo, tema eesmärke ja töödes avalduvaid väärtusi, aga ka vastuolusid ja väljakutseid. Puudutatakse ka siinse arhitektuurielu probleeme ja võimaluse nende lahendamiseks.

Eraldi plokk on pühendatud sügisel valmis saanud Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele Raadil. Carl-Dag Lige teeb sissevaate hoone konteksti. Projekti tellija ja süda Krista Aru kirjutab usust, usaldusest ja koostööst, mis tegid kompleksi valmimise võimalikuks. MAJA usutleb autoreid ja teisi arhitekte, kes muuseumikompleksi valmimisele kaasa aitasid.

Tutvustatakse ka Eesti riigi visiitkaarti Londonis, hiljuti KAOS Arhitektide projekti järgi renoveeritud saatkonda, mida külastas Londonis resideeriv (aja-)kirjanik ja tõlkija Ann Alari. Samuti valikut viimastest arhitektuurivõistlustest ja -sündmustest.

Tänan lugejaid ja soovin jõudu järgmistele MAJA veduritele!

Katrin Koov

 

Ajakirja müügivõrk üle Eesti

LOE VEEL

Indrek Peil: lokaalne linlane

Spektermõtlemine on ta vabastanud kammitsevast must-valgest maailmanägemisest: pooltoonides triivimine võimaldab vabalt valida neid teemasid, mis käivitavad. Alustatu tuleb lõpuni viia; seda hõlbustab süvenemine kui peamine töömeetod, mis väljapoole tundub petlikult kaootiline.
Intervjueeris Mirko Traks.

Terje Ong, Risto Kozer: arhitektuur, mis kutsub liikuma

Paraku ei mõelda igapäevaste liikumisteede – tänavate jmt loomisel, et needki võiks pakkuda mängulist ja nauditavat liikumisvõimalust. Liikumisaktiivsus ei piirdu vaid spordiga. Liikumist saab ja peabki nägema palju laiema mõistena. Avaliku ruumi võrgustik saab pakkuda igapäevast liikumisrõõmu märksa rohkematele kasutajatele, kui suudavad üksikute fragmentidena paiknevad sihtotstarbelised mängu- ja palliplatsid.

Yael Reinser: nauding ilust

Samas on meile, arhitektidele, selge, et meie hea silm (vanamoeline väljend, mida kasutavad siiani eurooplased) – või projekteerimisintelligentsus (vaste, mida kasutavad ameeriklased) – mängib pidevalt olulist rolli ning on projekteerimisprotsessis justkui salarelv, mis aitab filtreerimise ja mugandamise teel jõuda ilusama tulemuseni.