Peale pidu(r) 〉Ulla Alla
Narva ajaloolise linnasüdame taaselustamine 〉Madis Tuuder, Gregor Jürna
Kaevanduse kavand 〉Roland Reemaa
Noodistamatu džässiarhitektuur 〉Maria Helena Luiga, Hannes Praks
VillÆ: maja olemasolevast ainesest 〉Dagnija Smilga
Neringa metsaarhitektuur 〉Jurga Daubaraitė, Egija Inzule, Jonas Žukauskas
Miks neid koledaid paneelmaju juba ei lammutata 〉Anni Martin, Simo Ilomets
Raadio. Raha. Raamat 〉Madli Kaljuste
Charlotte Malterre-Barthes 〉Helena Rummo, Elina Liiva
MORATOORIUM
Maja 2023. kevadnumber lähtub üleskutsest kehtestada kõiksugu uue ehitamisele moratoorium.
„Peatada uue ehitamine, kas või ajutiselt, pakuks kehtivast ruumi loomise korrast ja selle kahtlusi äratavast kasvuimperatiivist teistsugustele võimalustele radikaalse mõtteraami,“ kirjutas Charlotte Malterre-Barthes, kes 2022. aastal toonase Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli (GSD) kaasprofessorina moratooriumi mõtte arhitektuurimaailmas jõuliselt välja käis (tsitaat Charlotte Malterre Barthesi peagi ilmuvat raamatut „A moratorium on new construction“/Sternberg Press/ tutvustavalt veebilehelt).
Sarnane mõte kajas 2021. aastal ka Ulla Alla Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas kaitstud magistritöös „30 aastat pausi. Uurides mittetegemist“, kus uue ehitamise asemel on arhitekti töö fookuses hoopis olemasoleva eest hoolitsemine, hoolimine, hooldamine ja kaalutletud mitte-tegemine.
Miks? „Projekt, mis alles arhitekti mõtteis või töölaual kujuneb, on juba maa seest või küljest eemaldatud aines, valmis ümber kehastuma vundamendi sideaineks või viilupleki viimistluseks,“ kirjutab Roland Reemaa. Ta rõhutab arhitekti kaasvastutust maavarade ülemäärasel kaevandamisel. Arhitekti töö võib küll lisandväärtust luua, kuid see ka ekstraheerib ja jätab arme. Olukorras, kus Eestis oleme lähiaastail olnud tunnistajaks 40 aasta vanuste ja nooremategi hoonete täielikule lammutamisele ning hoonekehandi valimatule jahvatamisele maatäiteks, näib suhtumine ehitatud keskkonda sarnanevat pigem kiirmoe meelelaadiga.
Kas paus uue ehitamises tähendaks, et ehitussektor enam tööjõudu ei vaja? Et arhitektid võivad arvutid välja lülitada, loomingulisest eneseteostusest loobuda? Peale selle, et Eestis kasvab järgneva paarikümne aasta jooksul hoonete rekonstrueerimise vajadus ligi viis korda, tuues endaga kaasa võimalusi arvukate ehitiste ümbermõtestamiseks, leidub võluvaid ja väljakutsuvaid arhitektuuriprojekte ka näiteks materjalipõhises lähenemises. Sellele keskenduvad nii kuidas.works, Forest Parts kui ka BuildESTi raames TTÜ teadurid, kelle fookuses on lammutusjääkide kasutamine teiseste ehitusmaterjalide tootmisel. Seekordses numbris kajastatud projektid ehitavad kõik juba eesolnule. Nagu ütleb Ulla Alla: „Puhta lehe mõte ruumiloomes jääb minevikku.
Laura Linsi
Maja peatoimetaja alates 2023 kevadnumbrist
