MAJA sügisnumber on ilmunud

Sügisene MAJA võtab ette infrastruktuuri, ennekõike tänavaruumi arhitektuuri.

On kurioosne, et tänavaruum on valdavalt kujunenud üksnes tehnonormide ja vähempakkumishangete rakendamise tulemusena. Tutvustame uuringuid ja visioone, mida arhitektuuribüroodes ja koolides tehakse väärtuslikuma avaliku ruumi saavutamiseks ning vaatame valminud tänavaruumi projekte, kus on põhjalikult mõeldud erinevate kasutajate soovidele.

Räägime Tallinna Peatänavast, Tallinna kesklinna mereääre visioonide heitlikust arengust ja Tallinna-Helsingi tunnelist.

Samuti tutvustame avaliku ruumi viimase viie aasta arenguid Tartus, kus valminud on esimesed tööd, mida võib pidada maastikuarhitektuuri ja infrastruktuuri sümbioosiks. Tartus on jõutud kokkuleppeni kaasata (maastiku)arhitektid juba alguses olulisemate infrastruktuuriobjektide projekteerimisse.

Numbri persooniks on arhitekt Toomas Paaver, kelle mitmekülgne tegevus on kaasa toonud murranguid avaliku ruumi loomisel.

Lisaks palju muud kokku 112 leheküljel ja tõlgituna täies mahus ka inglise keelde.
MAJA on müügil hästivarustatud kauplustes ja teistes müügikohtades üle Eesti.

Peatoimetaja: Kaja Pae
Kujundaja: Margus Tammik
Fotod: Mark Raidpere

LOE VEEL

Margit Mutso: mõistatuslikud objektid

Milline hoone või arhitektuurne projekt on mõjunud kõige mõistatuslikumalt? Nii, et see on omal kombel mõistatuslikuks jäänud, aga seeläbi ka kõnetanud läbi aja? Mis teeb hoone selliseks, et võib öelda „Arhitektuur on ruumikunst”?

Urbanistlik visionäär Villem Tomiste

Villem Tomiste on nagu Noor-Eesti tegelane – siiralt euroopalik ja linlik, kutsudes kohalikus alalhoidlikus kultuuris kohati esile skepsist. Erinevalt nii mõnestki ühiskondlikku hüve jutlustavast arhitektist elab ta ka ise moel, mida oma linnavisioonides propageerib – üdini urbanistlikult, jalgsi ja trammiga liigeldes, ülearu tarbimata ja esteetiliselt viimistletult. Kaasaegne ruumikultuur on tema jaoks võimaluste väli, mis ulatub linnaruumi- ja maastikuprojektidest dialoogideni nüüdismuusika, kujutava kunsti ja mitmesuguste näitusepraktikatega.
Küsis Ingrid Ruudi.

Merle Karro-Kalberg: koledus viib mõnikord tõhusamalt edasi kui ilu

Tahame suhestuda kõikvõimalike arhitektuuri puutuvate otsustega ning ühiskonna kasvav digitaliseerimine mõjutab seda, kuidas toodetakse, tarbitakse ja vahetatakse kultuurilisi artefakte. Meid huvitab, kuidas uus tehnoloogia muudab inimeste argirutiini, kultuuri ning kui palju see omakorda mõjutab füüsilise ruumi asustamist ja muutmist. Meid huvitab, mil viisil tuleks nende suurte argimuutuste valguses arhitektuur ümber mõtestada.