Andres Alver on tabavalt öelnud, et arhitektuurses mõttes läheb linnaplaneerimises 90% lahendustest põhjusel või teisel untsu ning välja tuleb vaid 10%, kui soodsad asjaolud kokku langevad. Osapooli on lihtsalt nii palju. Olen püüdnud seda teoreetilist 10% märgata ja ellu aidata.
Ilmetu, riskikartlik ja kasina kohatundega mulje ei tulene mitte rattateede ja autovabade väljakute puudusest, vaid sellest, et suuremad küsimused selle kohta, mida luuakse ja kes kui palju saab, on juba ette ära otsustatud.
28. jaanuaril 2023 jagati MUBAs möödunud aasta arhitektuuripreemiaid. MAJA artiklipreemia laureaat 2022 on Eik Hermanni artikkel „Radikaalne kontekstualism”.
MAJA artiklipreemia laureaat on Ingrid Ruudi, „Ralf Lõoke: Ruumikvaliteedist, mida Excel küsida ei oska“. Sirbi artiklipreemia laureaat on Krister Kruusmaa, „Arhitektuuri looduslugu“
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaali peakuraatori Hashim Sarkise töö paistab silma süsteemsuse ja visa valdkondade vaheliste sildade loomisega. Preemia pälvinud projektides on füüsilise ehitamise kõrval samavõrra oluline sotsiaalse võrgustiku loomine.
Uurime, kuidas saavad arhitektuurse mõtte arengusse panustada Euroopa Liit, kohalik omavalitsus ja arhitektuuribüroo.
Kuidas aitab ruumiline pärand tulla toime nüüdisaegsete väljakutsetega? Keskkond, kus on säilinud mitmest ajastust pärit arhitektuuri ja muid elemente, on inimese jaoks hubasem kui ühekorraga ehitatud keskkond.
Viimastel aastatel on Eestis praktilistel põhjustel ehitatud ootamatu funktsioonide kooslusega avalikke hooneid ja tulekul on rida riigimaju, mis hakkavad väiksemates asulates koondama kaleidoskoopilist valimit ametkondi. Kuidas need avalikud hooned nüüdisaega iseloomustavad ja kuidas nad võiksid seda teha?
Vestlus Suzie Attiwilli, Graemer Brookeri ja Pavle Stamenoviciga sisearhitekti rollist, eriala väljakutsetest ja milline haridus aitab neile väljakutsetele vastata.
