Wabariigi aegu toimetas rüütelkonna hoones wälisministeerium. 1939. aastal maalis kõigest 25-aastane Oskar Raunam keldrisse puhkeruumi masaja kamina kõrvale veidra fresko. Jättes keldrimaalingu poisi teiste töödega kõrvutamata – monumentaalkunsti tegi ta mujalegi – ning kunstilist taset arvustamata – pole just suurem asi –, jääb üle kolmas teema.
Siinse fresko taotlused on imelikud. Kahe võlvkaare vahel on pigem geograafilise fantastika kilda kuuluv maakaart, mida katavad täpid märkimaks EW diplomaatilisi esindusi. Üldjuhul on võimukoridoride seinte kaartidel otsene ikonograafiline tähendus – see kõik siin on meie oma, meie vaadata, meie pilgu all. Kui sellise poosi võtab mõni Medicide pere kaupmees-vürst, on asi selgem, Toscana maitse eripärad. EW, isegi vaikiva ajastu EW jaoks on tegemist aga väga naljaka asjaga.
Maailmakaart, poolkerade vahel kontinentide suurekondilised antropomorfisatsioonid, oleks kunstilooliselt loogilisem, kui asuks näiteks fuajees. Keldrisse, avalikest ruumest eemale pagendatuna esindab see fresko teatavat kadaklikult kahepalgelist häbi ja eneseupituse segu – imevahvat ajaloodokumenti laadis „vai, millega nad hakkama said!“
See keldriruum on nüüd taas kasutusel pererahva puhketoana, kus rüütelkonna hoone tänased vardjad oma mikrouunisooje lõunakarpe tühjendavad, ja sinna enamasti võõrast rahvast ei lasta.
Maarjamaa nähtamatuim põrand
Rüütelkonna hoones on üks tuba, mida oleme teleekraanidelt kõik näinud. Pressikonverentsi tuba, kus nii lagi kui ka põrand on üldjuhul nähtamatud, neid ei filmita ja telepilti vaadates võib unustada, et see ruum on üleüldse päris koht. See on vaid teoreetiline ersatskoht, mille eesmärk on luua veel üht vuhvlit – telereaalsust. On ruigamiseni tore, et rüütelkonna hoone pressikonverentsi toal on samal teemal oma vaiksel ja erilisel moel soleeriv laudpõrand. Lihtsatele laiadele laudadele on aaderdustehnikas kantud kahes (!) kihis parketimuster, neist uuem on nõnda hästi säilinud, et maalri meisterlikud jooned on ka võhikule äratuntavalt kvaliteetsed.
Foto: Valitsuse uudised
Inimesele, kellele on kõik kunstlik ja võlts südamelähedane, on siin palju erutavat – laudadele kahes kihis aaderdatud valeparkett koos väärispuidumustriga on õrnalt konserveeritud ning seejärel paksu-paksu vaibaga kaetud, sest saapakonts võib olla üks muinsusvaenulik asi ning susse ukse peal ei jaotata. Sellise võltsingute kolmekihilise küpsise peal seistes luuakse esindushoone (luiskamine omamoodi seegi) pressiruumis ideoloogiat, rakendatakse hegemooniat ning jutustatakse ilusaid lugusid meie enese kohta (loe: propageeritakse).
HANS ALLA on kõigesööjast kunstikriitik. Kunstiteadlasena tegeleb ta pilditehnoloogiate ajalooga ehk sellega, kuidas nutitelefoni kasutuselevõtt on pildiilma tundmatuseni muutnud.
PÄISES foto: Martin Siplane
AVALDATUD: MAJA 1-2025 (119), peateema BALTIC EXTRA
