NUTIKAS

Tartu „Kureeritud elurikkuse“ maastikulaboris on seni tehtud kuus katset. Me ei saa väikeselt tegutsedes küll muuta maailma kohe, kuid me saame alustada sellest, millest jõud üle käib.
Haljastuse rolli kliimakangelasena ei saa mõõta üksnes rohelise pinna suuruse ega puude arvuga. Roheväärtus on krundi või piirkonna kui terviku võimekus tasakaalustada tehiskeskkonna kliimamõju.
Ülemiste City tutvustab end tuleviku suunanäitaja ja esimese targa töö- ja elukeskkonnana Eestis. Nüüdisaegne targa elukeskkonna käsitlus seab keskmesse inimese vajadused. Vaatleme, kuidas Ülemiste piirkond vastab inimese keskkonnapsühholoogilistele vajadustele.
Maastikuarhitektuuri eesmärk peab olema kliimapositiivsus. See täitub ilmselt siis, kui maastiku CO2-positiivsus on muutunud müügiargumendiks või esitatakse üleüldine poliitiline tellimus ja on täiendatud õigusakte.
Mida rohkem kahaneb ühistranspordi kasutajate arv, seda vähemaks jääb liine ja väljumisi ning seda raskem on konkureerida personaalsete liikuvusteenustega. Kuidas murda seda nõiaringi, mõeldes kliimakriisile?
Ameerika poliitikateoreetik Benjamin R. Barber väitis 2013. aastal üsna veenvalt, et nüüdisaegsetel linnadel on globaalsete probleemide lahendamiseks suurem valmidus kui riikidel. Barberi järgi kehtib see ka kliimamuutustele puhul: „Seal, kus riigid on teinud kõige vähem, on linnad teinud enim.“
Biomeetrilistest tehnoloogiatest ja ruumielamuste kalkuleerimisest – kas inimese ja masina vahelise suhtluse täiustamine võib tundmatuseni muuta ruumikogemust?
Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.
Ülemiste  linnak  on  viimase  15  aasta  jooksul  muutunud  kesklinnakõrvasest  tööstusalast  rahvusvahelise  haardega  nutilinnakuks.  Uurisime  Ülemiste  linnaku  arendajatelt,  milliste  probleemidega  nad  rinda  pistavad  ning  kuidas  teadus  ja  tehnoloogia  neile  selles  abiks  on.
Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade maastikukvaliteetidest. Millised vahendid aitavad analüüsida elupõhiseid andmeid?
Postitused otsas