Joonas Hellerma: kõikjal kodus

Ühendatus, seotus, kodusus – kõik see kuulub inimeseks olemise juurde ja tekib meis ka siis, kui kodukohaks pole tingimata Arkaadia maakonna idülliline ja harmooniast pakatav pastoraal.

Kaja Pae: milleks meile nõrk monument?

„Nõrk monument“ uurib arhitektuurse detaili ja igapäevase pragmaatilise arhitektuuri mõjujõudu ja kirjeldab, kuidas nõrk (ja enamasti vähe materiaalset resurssi vajav) arhitektuuripraktika võib muutuda oluliseks ja uut loovaks.

Piret Karro: Berliin, võssakasvanud metropol

Saksamaa pealinn on reeglite rägastik, kus vohab umbrohi ja kujutlusvõime. Kuigi üldiselt võib igat sorti mitmekesisus jätta Berliinist mulje kui tolerantsuse pealinnast, toimub seal ka üht-teist vastuolulist.

Villem Tomiste: jalutuskäigud Barcelonetasse

Olümpimängude ajal ehitati Barcelonasse operatsioonisüsteem – sidus ja korrastatud kümnest rannast avaliku ruumi ahel –, mille lõigud kohanevad ajaga, lasevad end ümber mõelda ning millel elu saab isetoimeliselt vohada.

Yael Reinser: nauding ilust

Samas on meile, arhitektidele, selge, et meie hea silm (vanamoeline väljend, mida kasutavad siiani eurooplased) – või projekteerimisintelligentsus (vaste, mida kasutavad ameeriklased) – mängib pidevalt olulist rolli ning on projekteerimisprotsessis justkui salarelv, mis aitab filtreerimise ja mugandamise teel jõuda ilusama tulemuseni.

Tiit Oidjärv: haldusreform ja ruumiline planeerimine

Milliseid muutusi toob kaasa haldusreform ruumilises planeerimises riigi tasandilt vaadates? Suur hulk kohaliku omavalitsuse otsustest mõjutavad ruumi. Kuidas muuta need otsused teadlikumaks? Artiklis on püütud mõtestada muudatusi ja tagajärgi, mida haldusreform võib kaasa tuua ruumilises planeerimises.

Jiri Tintera: kuidas kaitsta kahanevat linna?

Muinsuskaitseala põhimäärusele vastav tegutsemine on Valga-taolises kahanevas linnas võimatu. Eri valdkondade toetusmeetmete väljatöötamisel tuleks kahanevates asulates soosida investeeringuid ehitismälestistesse ja muinsuskaitsealadel paiknevatesse hoonetesse.