Ülemiste linnak on viimase 15 aasta jooksul muutunud kesklinnakõrvasest tööstusalast rahvusvahelise haardega nutilinnakuks. Uurisime Ülemiste linnaku arendajatelt, milliste probleemidega nad rinda pistavad ning kuidas teadus ja tehnoloogia neile selles abiks on.
URSEL VELVE, Ülemiste City innovatsioonijuht ja Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Miks tark Ülemiste City?
Ülo Pärnits lõi Ülemiste City visiooniga luua endisele Dvigateli tehase territooriumile targa äri linn. Kui loomise hetkel iseloomustasid tarka linna siinsed targad ettevõtted (tol ajal valdavalt IT-ettevõtted) ja nende töötajad, siis nüüdseks on kasvanud Ülemiste Cityst mitmetahuliselt tark linn, mis seab keskmesse talendi ning arendab piirkonda neljas arenguvaldkonnas: teadmised, teenused, keskkond ja kogukond.
Mis on arendaja visioon sellise piirkonna loomisel?
Ülemiste City väärtusteks on uuendusmeelsus, teadmistepõhisus, mitmekülgsus, koostöö ja pühendumine. Arendame oma nelja valdkonda just nendest väärtustest lähtuvalt ning soovime, et keskkond võimaldaks kiiret kasvu siinsetele ettevõtetele ja inimestele. Seetõttu oleme linnakusse loonud haridusklastri, kus asub Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna rahvusvaheline kool, Emili kool ja Kalli-kalli lasteaed. Lisaks teeme tihedat koostööd rohkem kui kahekümne nii kohaliku kui rahvusvahelise ülikooliga.
Soovime pakkuda rohelist ja mitmekülgset töö-, õpi- ja elukeskkonda, mis oleks ülejäänud maailmaga logistiliselt hästi ühendatud. Oma elukondliku arenduse ning vast valminud Lurichi maja kodude toel soovime järjest enam kasvada äripiirkonnast elavaks linnapiirkonnaks, kus kõik igapäevaseks elamiseks vajalikud teenused on mõnusalt lähedal.
Kuidas olete arendajana panustanud kvaliteetse ruumi loomisesse ja selle aktiivsesse kasutamisse?
Ülemiste City panustab lähiaastatel kvaliteetse ja inimest kutsuva välisruumi loomisesse, et õues oleks mõnus kõnnikoosolekuid pidada, liikuda, lihtsalt puhata või suhelda teiste linnaku inimestega. Linnaku kaasava eelarvega on meie linnaku südamesse loodud jõulinnak, Tervisemaja kõrval pargis ripuvad suvel võrkkiiged, sel talvel paneme linnakusse püsti mõned lõkkekohad, et inimesed sooviksid ka külma ilmaga õue minna. Tuleval kevadsuvel soovime linnakusse luua lehtlad, kus saab väljas mugavalt koosolekuid pidada. Eelmisel suvel valmisid Tervisemaja ja Lurichi büroohoone katuseterrassid. Koos hariduskompleksiga täienevad õues sportimise alad ja kuna uus koolihoone lähtub liikuma kutsuva kooli põhimõtetest, siis on hariduskompleksi esimese korruse katusele lastele loodud liikuma kutsuv katusemaastik.
Vana arhitektuuri soovime säilitada nii palju kui võimalik. MyFitness Ülemiste klubi on üks ainulaadsemaid spordiklubisid – vanast tehasehoonest sai spordiklubi, mille basseini teevad huvitavaks saagkatuse toestuspostid.
Väljas toimub meil kevadsuvel iga päev midagi. Väga populaarsed on tänavatoidu teisipäevad ja kogukonnapäevad ning spordisõpradele Ülemiste City Business triatlon ja Öpiku maja pinksturniirid. COVID-i ajal pakkus MyFitness ringtreeninguid parkimismaja katusel, nii et inimestel oli siiski võimalus treenida koos treeneriga.
Millised on peamised probleemid, mille lahendamisega tegelete?
Ülemiste City peamisteks väljakutseteks on linnaku kiire arenguga seotud linnakeskkonna planeerimise ja liikuvuse väljakutsed. Kuidas saame kasvada kolm korda suuremaks, ilma et autode arv ei kolmekordistuks ning meil jääks piisavalt võimalusi luua inimsõbralikku rohelist keskkonda, kus tunnevad end turvaliselt erinevaid liikumisviise kasutavad inimesed?
Nende väljakutsete lahendamiseks oleme koostöös TalTechi, Tallinna linna, Telia ja Ericssoniga kutsunud ellu tuleviku linna professuuri. Linnalise arengu mõistmiseks ja linnaelu kvaliteedi tõstmiseks keskendub professuuri tegevus kolmele põhiteemale: funktsionaalne linnak, mobiilne linnak ja nutikas linnamajandus.
Kui koostöö TalTechi ja Tartu ülikooliga uurib spetsiifilist valdkonda, siis koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga tutvustasime sel suvel Ülemiste City radarit, mis mõõdab pea viiekümne erineva näitaja abil kogu Ülemiste City arengukeskkonna edukust, arvestades nii äri- kui rohekeskkonna ning toetavate teenuste atraktiivsust. See saab meie jaoks linna juhtimislauaks, mille põhjal reaalajas hinnata, kas ja kui kiiresti oma arengueesmärkide suunas liigume.
Samuti paneme järjest rohkem rõhku Ülemiste City 12 000 inimese tervisekäitumisele ning koostöös Tartu ülikooliga alustasime teadusliku mudeli loomist, mis keskendub kolmele põhilisele mõjutegurile – inimese füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis (näiteks sütitavad töösuhted või ka diskrimineerimine). Neid tegureid jälgitakse kolmelt erinevalt tasandilt: mida saaks ära teha töötaja ise, mida tööandja ja mida linnak tervikuna.
GERT JOSTOV, Technopolis Ülemiste AS ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Miks tark (innovaatiline, nutikas) Ülemiste linnak? Mis on oodatav lisandväärtus?
Ülemiste linnakus on kasutuses mitte üksnes uusimad tehnoloogiad, vaid oleme ka uute projektide testkeskkonnaks. Näiteks olid meie linnakus suvel Auvetechi isesõitvad bussid, nüüd suundusid need edasi Kreekasse. Linnakus on juba pikemat aega nutikas Bercmani ülekäigurada, mille „nutikus“ seisneb tegelikult mitte rajas endas, vaid kaamerate ja sensoritega varustatud liiklusmärgis, mis mõõdab jalakäijate ja sõidukite liikumist ning ennustab nende trajektoore. Selliseid märke on linnakusse planeeritud veelgi. Soov oli testida ka Lumeboti, kuid lume puudumise tõttu see eelmisel hooajal ei õnnestunud, loodame peagi saabuvale talvele. Lisaks pöörame tähelepanu roheteemadele, koostöös Rohetiigriga kaardistame ja lahendame probleemseid kohti. Meie murekohtadest saab näide, kuidas keskkonnaprobleeme seljatada ja teisi linnaosi ning äripiirkondi selles aidata. Targaks teeb linnaku veel mitmete osapoolte kaasatus, linnakul on arendajaid rohkem kui üks. Technopolis grupp toob sellesse võrrandisse pea neljakümneaastase kogemuse büroode ja ärilinnakute arendamisel Põhja-Euroopas.
Mis on arendaja visioon niisuguse piirkonna loomisel?
Meie visioon näeb ette 2035. aastaks 36 hektarit keskkonda, kus elamine, õppimine ja töötamine on kooskõlas. Ülemiste Cityst saab 24/7 toimiv keskkond, kuhu tullakse näiteks restorani, linnaku üritusele või niisama parkidesse aega veetma nii mujalt linnast kui ka lähivaldadest. Linnaku ühele küljele jääb Tallinna lennujaam koos laiendusega ja teisele Rail Balticu terminal, neid ühendab Euroopa väljak. Lisaks unistame, et ka Tallinna-Helsinki tunnel võiks siin piirkonnas avaneda. Nõnda on Ülemiste City transpordivõimaluste sõlmpunktiks ja veelgi atraktiivsem keskkond siin asuvatele ettevõtetele.
Kuidas olete arendajana panustanud (või plaanite panustada) kvaliteetse ruumi (sh väliruumi) loomisesse ja selle aktiivsesse kasutamisse (rohealad, katusealad, tänavaruum, hooned, sündmused väliruumis)?
Ehitatavad hooned on energiasäästlikud ja sertifitseeritud LEED-sertifikaatidega. Sertifikaadid on saanud ka vanemad büroodena kasutuses olevad hooned. Oleme linnakus seadnud eesmärgiks olla energiatarbelt süsinikneutraalsed 2030. aastaks. Esimese sammuna läksime käesoleva aasta oktoobris kogu linnakuga üle rohelisele energiale. Järgmisena on plaanis optimeerida kütet ja jahutust, esmajärjekorras läheb uus lahendus kasutusse uutel hoonetel, kuid ajapikku vahetame ka teised jahutus- ja kütteseadmed välja kaugkütte ja jahutuse vastu, mis on oluliselt keskkonnasäästlikum lahendus.
Rohealadesse ja vaba aja veetmise võimalustesse oleme palju panustanud. Linnaku inimeste üks meelepärasemaid kohti on Lõõtsa park. Veesilm koos veetorni, lamamistoolide ja istumisaladega roheluses mõjub tõeliselt lõõgastavalt. Suvel valmis modernne, pisut amfiteatrit meenutava istumisalaga Viktori väljak, kus on hea kontserte korraldada. Ülemiste Citys leidub veel välijõusaal, võrkkiikede park ja suurel hulgal turvalisi Bikekeepi rattaparklaid. Linnakus toimub aasta jooksul üle 100 erineva ürituse, millest osa on mõeldud vaid meie inimestele, kui väliüritused on avatud kõigile. Paneme väga suurt rõhku kogukonnatunde kasvatamisele ja tahame, et meie talentide jaoks oleks lisaks tööandjaväärtusele kõrgel kohal võimalus olla osake Ülemiste City kogukonnast.
Millised on peamised probleemid (linnaku arendamisel, soovitud keskkonna loomisel), mille lahendamisega tegelete?
Hetkel on kõige teravamaks probleemiks autostumine, mille märkimisväärset vähendamist Tallinna linna transpordisüsteem kahjuks veel ei toeta. Linnakut läbib täna viis bussi- ja üks trammiliin. Veel ei saa siia igast Tallinna piirkonnast ilma ümberistumiseta. Näiteks Tondilt tulles kulub ühistransporti kasutades tööle jõudmiseks võrreldes autoga pea kaks korda rohkem aega. Raudtee alt oleks vaja luua läbimurded, et nii jalakäijal, autol kui jalgratturil oleks rohkem kui üks koht Peterburi teel Ülemiste piirkonda saabumiseks. Tallinna väikese ringtee ning ringraudtee rajamine oleks ses osas suureks abiks.
Küsis Kristi Grišakov
PÄISES: Tänavatoidu teisipäevad linnakus. Foto: Marek Metslaid
AVALDATUD: Maja 103 (talv 2021) Tark elukeskkond
