HAKATUS
Nurgakivist töötasapinnaks ja tagasi 〉Laura Linsi, Maria Helena Luiga, Roland Reemaa
JUHTUMIUURING
15 Clerkenwell 〉Close Groupwork
62 Rue Oberkampf 〉Barrault Pressacco
Plan-les-Ouates 〉Atelier Arciplein, Perraudin Architects
TEGELUS
Sammal ei kasva… 〉Helena Keskküla
ESSEE
Ajamajad. Paekivi Eesti ehitistes 〉Helle Perens
PROJEKTID
Paekivi 21. sajandi Eesti ehituses 〉Johan Tali, Merle Karro-Kalberg, Hanna Karits, Priit Õunapuu, Siiri Vallner
HARIDUS
Kivitööd 〉Juliet Haysom, Thomas Randall-Page
ESSEE
Kivi kukil 〉Carl-Dag Lige
Linnahall settib 〉Madli Kaljuste
Settevood ja loovad geoloogiad 〉Galaad Van Daele
TEGELUS
Sisyphos ja Portlandi kivi 〉Amaya Hernandez
TAGASIVAADE
Kas Don Quijote on jälle liikvel? 〉Rein Einasto, Hubert Matve
KIVI
Kivide mustritest saab paljutki järeldada. Nii näiteks on paesse peidetud andmed kliimamuutustest. Geoloog Rein Einasto (104) sõnul on geoloogid pae põhjal täheldanud, et elame kogu elu arengu suurimal üleminekuajal, kus kogu mõtte- ja eluviis peab alusteni muutuma, et liigina ellu jääksime. Läbi kivi mõtlemine paigutab meid sadade miljonite aastate pikkusesse ajaperioodi, kus geomaterjalid ei ole üksnes omastamiseks mõeldud muutumatud ressursid, vaid nad kuuluvad maistesse tsüklitesse. Arhitekt Galaad Van Daele, kes näeb selles võimalust mineraalse, orgaanilise ja kultuurilise elu koostööks, kirjutab: „Arhitektidena vajame me geoloogilist kirjaoskust.“ (lk 86)
Liiga kallis, liiga töömahukas, liiga aeganõudev. Kivist ehitamine näib kas aegunud või puhtluksuslik, kuid Lääne-Euroopas tõstab pead uus kiviaeg: väike kehastunud süsiniku sisaldus ning ehituseks sobiva kivi laialdane olemasolu võimaldab nii selle kasutamist munitsipaalmajade kandvates tarindites kui ka täiesti uut tüüpi konstruktsioonidega eksperimenteerimist (lk 6). Ka Eesti paelasundis on kihte, mis on marmori kõvadusega ja ilmastikukindlad. Kas siinsest paekivist võiks taas saada laiaulatuslikult kasutatav ehitusmaterjal?
Looduskivi kaevandamisel on jalajälg, kuid pärast murdmist ei vaja see palju töötlust, et olla ehitusvalmis. See eristab kivi energiamahukast betooni-, savitellise- ja terasetootmisest. Geoloog Helle Perens rõhutab, et ehituseks sobiva kivi murdmise keskkonnamõju asemel peaksime muretsema pigem sellepärast, et lähitulevikus plaanitakse kaevandada arutus mahus ehituskivi, sh väga kvaliteetset, et valmistada killustikku (lk 34). Kipume kivisse suhtuma hoolimatult – nii sellesse, mis on veel maa sees, kui ka sellesse, mis nüüdseks kasutuseta jäänud hoonete seintes. Ühest sellisest hoonest, mille seintes on jälgi 400 miljoni aasta vanusest elust, kirjutab arhitekt Madli Kaljuste (lk 78). Mõeldes läbi kivi, avaneb värske pilk ehituskultuurile (ja selle puudumisele), kohaliku ehitusmaterjali olemasolule ja selle kasutamata (majanduslikule) võimalusele ning lõpuks ka päriselt pikaks ajaks ehitamisele.
Peatoimetaja Laura Linsi
Märts, 2024
