HAKATUS
Veereval kivil ei kasva sammalt 〉Sirle Salmistu
PROJEKT
Kasugadai Center Centre / Aikawa, Jaapan / Chie Konno 〉Yuma Shinohara
VASTULAUSE
Automaatkassadest 〉AImar Altosaar
ESSEE
Minu vanamees 〉Mae Köömnemägi, Siim Vahur
ESSEE
Renoveerimislaine kõrvalmõjud 〉Lauri Lihtmaa
KIRI
Tema, rähn, on kinnisvaraarendaja 〉Malle Jürgenson
UURIMISTÖÖ
Koduloome kõrges eas 〉Jakob D’herde
JUHTUMIUURING
Seeniormajadest meil ja mujal 〉Laura Linsi
PROJEKT
Mustjala päevakeskus-pansionaat / Saaremaa / molumba 〉Inke-Brett Eek
ESSEE
Kuidas pääseb kultuurile ligi? 〉Grete Tiigiste
PROJEKT
Niguliste muuseumi lift / Tallinn / KOKO 〉Jaak Huimerind
ESSEE
„Päris vastuse annab ajalugu“ 〉Ingrid Ruudi
PROFIIL
Rein Einasto 〉Laura Linsi
KILLUD
Pensionisambad 〉Madli Kaljuste
KÕRGE IGA
Ühiskond on praegu kujundatud võimete tipus olevate täiskasvanute järgi, kuid normaalsete ealiste muutuste suhtes on keskkond endiselt ükskõikne ja mõistmatu – nii ütleb MTÜ Kuldne Liiga 2023. aastal välja antud dokumendis „Vanusesõbralik Eesti“. Ka Sirle Salmistu kirjutab, et vanemate inimestega seostub stereotüüp, et nad on abivajajad. Vananemisega kaasneb muutusi nii funktsionaalsetes kui ka kognitiivsetes võimetes, ometi ei saa ligi nelja aastakümmet inimesi mõõta ühe mõõdupuuga, nagu me ei võrdle üheaastast 30-aastasega. Vanemaealistest inimestest ei saa ka mõelda kui ühiskonna marginaalsest osast: 2045. aastaks on Eestis eeldatavalt 27% vähemalt 65-aastaseid inimesi. Mil viisidel saaksid ruumi valdkondade spetsialistid vananevat ühiskonda arvesse võtta?
Nii ühiskonnakorralduses kui ka ruume kavandades peame lähtuma heaolu loomisest, mitte ainult probleemidest. Easõbralikus linnas tunnevad eakad inimesed end turvaliselt ja mugavalt, st nad üldse söandavad sinna minna, aga ka kaasatuna. Jaak Huimerind kirjutab Niguliste muuseumi liftist, tänu millele saab liikumisvaegusega ini-mene nüüd tunda end kirikus teiste seas võrdsena. Ometi ei ole küsimus ainult avalikus ruumis. Nagu kirjutab Grete Tiigiste, siis iga muuseumikülastus algab kodust. Nii liftita 5-kordses paneelelamus kui ka renoveerimiskonsensuseta tsaariaegses majas võib elanik oma kognitiivse ja füüsilise võimekuse hääbumisel oma eluasemesse, mis on aastaid olnud tema kodu, kinni jääda. Jakob D’herde sõnul on koduloome pidev läbirääkimisprotsess füüsilise eluaseme ja inimese kodukujutelma vahel, mis ei tohiks lõppeda ka kõrges eas. Sarnases vaimus panid ise oma easõbralike kodude arendamisele aluse vanemaealiste naiste kollektiivse elamise seltsi naised Inglismaal. Saaremaal Mustjalas võttis aga ohjad enda kätte omavalitsus, ühendades pansionaadi ja päevakeskuse, millest kirjutab Inke-Brett Eek.
Vananemine on siiski ka miski, milleks enamik inimesi vähem või rohkem teadvustatult valmistub, kõige harilikumas ning riiklikult soositud vormis raha pensionifondi kogudes. Kas avame Pandora laeka, kui küsime, kuidas ja kas mõjutavad need kõige levinumad investeerimisfondid keskkonna ja ühiskonna arenguid praegu ja lähitulevikus?
Laura Linsi, peatoimetaja
Madli Kaljuste, toimetaja
Juuni, 2024
