HAKATUS
Haisu jõud ja haisu hääled
Andra Aaloe
ESSEE
Kas on võimalik elada linnaõhust ja -armastusest?
Liina-Kai Raivet
TEGELUS
Nimetatud
Madli Kaljuste
ESSEE
Assamblaažid õhus
Ella Prokkola
PROJEKT
Pilvemets
Tallinn / Sala Terrena, ConArte
Madli Kaljuste
ESSEE
Kontrollitud keskkond
Frans Saraste
PROJEKT
Helsingin Muurarimestari
Helsingi / Avarrus
Leonhard Ma
INTERVJUU
Eva Gusel. Rahvaarhitektuur ja mugavus
Roland Reemaa
PROJEKT
Vertikal Nydalen. Oslo, Snøhetta
Ott Alver
PROJEKT
Goldsmith Street. Norwich, GBR / Mikhail Riches
Laura Linsi
UURIMISTÖÖ
Imiteerides puitu. Kahtlase materjali jälil
Aistė Gaidilionytė, Kamilė Vasiliauskaitė
ÕHK
Inimese suhe õhuga on intiimne: õhk mitte ainult ei ümbritse, vaid läbistab meid iga hingetõmbega, õhk mõjutab meie heaolu ja meie mõjutame õhu koostist. Igas hingetõmbes on segu gaasidest, organismidest ja imepisikestest lenduvatest orgaanilistest ühenditest, näiteks seeneeostest, viirustest, mikroobidest, õietolmust, asbestist, formaldehüüdist. Õhu koostis on taimede eksistentsi jääde, aga ka inimtegevuse tulemus – selle kvaliteedil on majanduslik, poliitiline, keskkonnaõiguslik ja sotsiaalne mõõde.
„Kes otsustab, kus haiseb?“ küsib käesoleva numbri hakatuses Andra Aaloe. Õhk ja selle koostis puudutavad kõiki ruumivaldkondi nii mikro- kui ka makrotasandil. Õhukvaliteeti mõjutavad otseselt linnaplaneerijate strateegilised otsused näiteks veepuhastusjaamade ja magistraalide paiknemise, aga ka hoonete kõrguse ja maapinna täisehitamise ulatuse kohta. Maastikuarhitektide lobi- ja projekteerimistöö soodustab selliste väliruumide loomist, mis hoiavad eriti just tihedas linnaruumis õhku hingamisväärsena. Nende väliruumide igikestev loomisprotsess toimub mitmeliigilises koostöös, nagu kirjeldab Ella Prokkola.
Hoonete ehitamiseks ja majandamiseks paiskame õhku aineid ja osakesi. Hoone põhjalik keskkonnast isoleerimine aitab kütmise ja jahutamisega seotud energiakulu ja seega süsinikujälge vähemalt mõneks ajaks kontrolli all hoida. Kuid nagu kirjutab Frans Saraste, toob ainult hoone energiatõhususele keskendumine laiemas pildis kaasa raiskavad praktikad, nagu lühikese elueaga komposiitkonstruktsioonide kasutamise – sooja hoidvaid õhumulle suletakse mürgistesse ja biolagunematutesse materjalidesse. „Mitmekihiliste seinasõlmede asemel on paljud arhitektid hakanud pilku pöörama monoliitsete lahenduste poole,“ kirjutab Leonard Ma hiljuti Helsingis valmis saanud lisasoojustuseta tellisseintega kortermaja kohta. See on vaid üks näide varasemast, ökoloogiaga otseselt tegelevast arhitektuurist õppimisest ja selle võtete taas kasutusele võtmisest, mille ümber kulgeb ka vestlus Roland Reemaa ja Eva Guseli vahel. Õhuvoolude kontrollimise viisides avaldub arhitektuuri suhe end ümbritseva keskkonnaga. Niisiis küsimegi käesolevas numbris: kuidas su maja hingab?
Peatoimetaja Laura Linsi, toimetaja Madli Kaljuste
Jaanuar, 2025
KAANEL: termopilt ruumilise kokkusurumise energiapõhimõttest
FOTO: Klemen Ilovar, 2023
KUJUNDUS: Unt / Tammik