Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm heidab pilgu sellele, kuidas võiks elu välja näha ühel meie suursaartest.
Milline on Hiiumaa?
See maaliline ja veidi salapärane saar asub Eesti äärealal, kuid on samas Euroopa keskusest ainult kiviviske kaugusel. Hiiumaa suurus on napilt üle 1000 km2 ja inimesi elab siin veidi alla kümne tuhande. Hiiumaa kaldajoon on sopiline ning rannikumeres leidub hulgaliselt väiksemaid laide ja rahusid. Paljuski tänu kaitsealade rohkusele ning äärealal olemisele on Hiiumaal palju puutumata ja puhast loodust ning hästi hoitud elurikkust, mistõttu on siin rahulik ja puhas peresõbralik elukeskkond. See väärtus väärib kaitsmist. Saarel puuduvad ulatuslikud tööstuspargid, tihedad linnakeskkonnad ja suured meelelahutuskeskused. Hiiumaal on üks linn (Kärdla) ja kaks alevikku (Käina, Kõrgessaare), kus kokku elab umbes 4200 inimest, kuid valdavalt on asustus saarel suhteliselt hõre.
Inimesed, eluviisid, hooajalisus
Päris kohalikud, juurtega hiidlased on üldjuhul omapärase huumori ja avatud meelega. Nad toimetavad omaette omaenese tarkusest, kuigi laiast maailmast tulnud tarkused on samuti tee saarele leidnud – vanemal ajal merelt tulnud laevadega, uuemal ajal käivad kohalikud ise aktiivselt laia ilma kaemas (kuigi kahtlustan, et Hiiumaal leidub veel neidki, kes pole saarelt kunagi ära käinud ning isegi oma kodukülast keskusesse minek on harv nagu välismaareis).
Põlishiidlaste kõrval leidub rohkelt neidki, kes on saarele kuidagi teisiti sattunud – kas tulnud siia pere looma, tööle või rännakule ning on hakanud seda seletamatut miskit nii väga hindama, et on valinudki Hiiumaa oma püsivaks koduks. Või siis teiseks koduks. Pendeldamine mandri ja saare vahel on väga levinud elustiil ja seda ka sünnilt hiidlaste seas. Mingil hetkel on tulnud teha valik, et õppida või töötada mujal, kuid koju tulemine on siiski tähtis ja sage. Need, kes on saarele rajanud oma suvekodu, pikendavad enamasti hooaega ning sõidavad kohale igal võimalusel läbi terve aasta. Nii võib neid nimetada ka poole kohaga hiidlasteks ja on ainult aja küsimus, millal see asendub täiskoha staatusega. Trend on nimelt sellises suunas, et kahe kodu omajatel on aina keerulisem defineerida, kas nende päriskodu on Hiiumaal või mandril.
Laialt levinud on illusioon, et saarel kulgeb aeg justkui teisiti, et kiire ei saa meid kätte. Rohukülast praamile istudes juba tunnetatakse tempo raugemist ja aja vaba kulgemise algust – omas rütmis ja oma mõtetega, looduse keskel ja loodusega koos, suurest maailmast eemal, mõneski mõttes kättesaamatus kauguses viibimist. Ja nii on ka saarelt ära käimine alati eraldi ettevõtmine. Igal hetkel ei saa tulla ega minna, käike peab planeerima ja selleks aega varuma. Kiiresti ei käi siin miski ja nii laeva kui ka lennuki väljumine sõltub ilmast. Teatri- või kontserdikülastus ei tähenda hiidlasele ühte toredat õhtut, vaid vähemalt kahepäevast seiklust. Seda tähtsam on muidugi kohapealse eluolu ja teenuste kvaliteet. Suvisel ajal leidub Hiiumaal rohkelt sündmusi ja nendega koos ka külalisi. Elu keeb ja kaugeltki igale poole ei jõua. Sügise saabudes muutub eluolu taas vaiksemaks ja mõtlikumaks.
Meri on hiidlase elus tähtsal kohal. See on ühtaegu nii eraldaja kui ka ühendaja. Merd kaudu tullakse ja minnakse, merelt tuuakse kala ja meri loob ka kohalike identiteedi. Siinpool merd on asjad nii nagu meie arvame, meie moodi. Ka Hiiumaa asustus paikneb valdavalt rannikul, kus nautida just seda keskkonda, mida ainult saar pakkuda saab: piiril olemist, erinevate koosluste kohtumist, avaruse ja varjatuse vaheldumist. Seetõttu on ka arendushuvi kõige suurem just rannikul ja arengut kavandades peame leidma sobiva viisi, kuidas seda võimaldada, hoides samal ajal alles neid väärtusi, mida kollektiivselt saarel tähtsaks peame.
Tulevikustsenaariumid ja -soovid
2017. aasta haldusreformi tulemusena liideti Hiiumaa varasemad viis valda üheks, moodustades ainsana Eestis maakonnasuuruse valla. Uus vald vajab uut vaadet ning seni kehtinud kaheteistkümne üldplaneeringu asemele koostatakse parasjagu uut, kogu saart hõlmavat planeeringut. Üldplaneering määratleb aastateks üldise ruumiloome põhimõtted ning toimib kohaliku omavalitsuse tööriistana ehitatud keskkonna kujundamisel ja kohalike väärtuste kaitsel. Uue planeeringuga ühtlustame nõudeid, kuid kahtlemata mõtestame uuesti ka suhtumist erinevatesse teemadesse ja kogu saart hõlmavaid eesmärke.
Lähiajalugu jälgides võime tõdeda, et kogu maailmas on aina enam märgata muutusi siiani pikalt kehtinud ruumilistes seostes. Neid muutusi ja ümbermõtestamisi tingivad nii inimkonna kiire kasv, üha pingelisemad inimsuhted (nii ressursside jagamisel kui oluliste väärtuste mõtestamisel), ülemaailmse levikuga viirused, ületootmine ning -tarbimine, arenenud riikides rahvastiku vananemine kui ka pöörded kliimatingimustes. Hiiumaa tulevikku kavandades kõnnime suhteliselt õhukesel jääl. Me ei tea, kas tegelikult peame valmis olema suuremaks kokkutõmbumiseks ja rahvaarvu vähenemiseks või käivitub hoopis stsenaarium, kus puhas looduskeskkond koos paraja kliimaga meelitab juurde hulgaliselt uusi elanikke, sh kliimapagulasi. Mõlemad stsenaariumid on 30-40 aasta perspektiivis täiesti võimalikud. Uue üldplaneeringu raames oleme püüdnud aimata nende stsenaariumite mõju Hiiumaa ruumilisele arengule ning kavandatavad lahendused ei tohiks minna vastuollu kummagi äärmuse kujunemise korral.
Olenemata stsenaariumist, oleme üldplaneeringus sõnastanud Hiiumaa ruumiloome tähtsamad lähtepunktid.
- Saarele on hea elama asuda, kui hindad looduslikku ja inimväärset keskkonda, saarelist elustiili ja omanäolist kultuuriruumi.
- Hiiumaal on tagatud valik nüüdisaegset elustandardit võimaldavaid teenuseid. Suur osa neist on koondunud maakonnakeskusesse, kuid saare mastaapi arvestades on need siiski kergesti kättesaadavad.
- Hiiumaal on vaja tugevdada energiakindlust ja tagada head (transpordi-, side- ja elektri-) ühendused välismaailmaga ning soosida ettevõtluse mitmekesistumist.
- Meri ja rannajoon koos kõigi teenustega (sadamad, kalapüük, turism) loovad võimalusi, mitte takistusi.
Stsenaarium 1: kahanev Hiiumaa
Kui Eestit nähakse Euroopa ääremaana ja Hiiumaa omakorda ääremaastub Eestis, siis Hiiumaa kahaneb. Sellisel juhul on ettevõtlust elus hoida väga keeruline (sest tarbijaid on vähe, laenu saamine raskendatud, ühendused kallid, toore ja toode tuleb kõik üle mere vedada, energiataristusse on võimalik liita vaid väikesemahulisi tarbijaid jne), töökohtade valik jääb liiga väikseks ning ebaühtlase kvaliteediga teenused ei anna noortele kindlust tulevikuks. Puhas loodus ja rahulik keskkond üksi ei toeta saare arengut. Sellise stsenaariumi puhul muutub maakonnakeskus teiste piirkondadega võrreldes veelgi tähtsamaks, kuna teenused koonduvad valdavalt sinna. Senisest atraktiivsemaks saab elupaigana Kärdla ümbrus, kuna soovitakse olla teenustele ja töökohtadele lähemal. Endiselt väärtustatakse ka looduskauneid kohti ja rannikut. Areng ja ühendusteed koonduvad saare põhja- ja idaküljele, ühendades suuremad keskused ja sadamad. Kärdla ümbruse loodusmaastikud satuvad suurema surve alla. Puhkepiirkonnana on aga olulised kõik alad rannikul nagu ka kergemini ligipääsetavad metsad ja rabad.
Stsenaarium 2: kasvav Hiiumaa
Hiiumaa kõige tähtsamad visiitkaardid on puhas loodus, rahulik ja inimväärne keskkond, mis paistavad Euroopa liiga tihedaks muutunud linnakeskkondade vahetus läheduses ahvatleva oaasina. Saareline eluviis ja paiknemine äärealal osutuvad kodukoha valikul (sh laste kasvatamisel) eeliseks. Kliimamuutuste tõttu keerulisemaks kujunevad elutingimused lõunapoolsetes piirkondades sunnivad inimesi uusi elupaiku otsima. Meie kliima muutub soojemaks, talved pehmemaks. Paras kliima, puhas loodus, arenenud ühiskond teevad Eestist ahvatleva elamispiirkonna. Hiiumaa oma loodusliku elustiili ning rohke vaba maaga tõuseb elukohavalikute seas ettepoole. Head ühendused (välistena laev, lennuk, internet ning sisemistena, saare eri piikondade vahel auto, ühistransport ja jalgratas) toetavad jõudsalt teenuste kättesaadavust ning ettevõtluse arengut, näiteks saab kauni looduse keskel elades ajada äri üle kogu saare või ka üle maailma.
Sellise stsenaariumi puhul elanikkond kasvab, ettevõtlus tugevneb, teenused paranevad ja muutuvad mitmekesisemaks, ka teised keskused peale Kärdla tugevnevad ning laienevad oma territooriumilt. Suurem osa juurde saabuvatest inimestest otsib elu- ja töökohta keskustest või nende lähedalt ega soovi soetada suurt maalappi, et seda harida. Asulad paisuvad suuremaks eelkõige mööda maanteede ääri, kust on hea juurdepääs elamukruntidele ja ühenduskohad kommunikatsioonidega. Kuna elanikkond jaotub saarel ühtlasemalt, muutuvad olulisemaks ühendused asulate vahel ning suureneb nõudlus sadamateenuste ja kaikohtade järele kõigis sadamates, sh väikestes. Sel juhul vajab märkimisväärset tõhustamist ka elektritaristu. Puhkepiirkondadeks nii elanike kui külaliste jaoks on mereäärsed alad kogu rannikul ning kergemini ligipääsetavad rabad ja avalikud matkarajad.
Lähituleviku stsenaarium: säiliv Hiiumaa
Viimastel aastatel on Hiiumaa elanike arvu kõver väikeses kasvus. Üldplaneeringuga kavandatavas lähituleviku stsenaariumis püsib saare rahvaarv sarnases suurusjärgus. Hiiumaa on Euroopas tuntud kui looduslik, rahulik paik, mis sobib puhkamiseks (turism) ja hõbemajanduse ehk eakatele suunatud teenuste tugevdamiseks. Ettevõtlus on orienteeritud turismisektori mitmekesistamisele, ajutiste elamispindade loomisele, puhke- ja lõbustusteenuste tugevdamisele. Noored leiavad maaturismi arendamisel jõukohaseid ülesandeid ning soovivad pere tuua puhta looduse keskele. Hiiumaa on üha populaarsem teise elukohana ja seda mitte ainult suvel. Eesti kontekstis ääremaa staatusest väljatulemine vajab suuri pingutusi ning riigiga erikokkulepete saavutamist (ettevõtluse arendamise soodustamiseks, arstiabi kvaliteedi tagamiseks, haridusvõrgu uuendamiseks, kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks, praami- ja lennuühenduste kindluse parandamiseks jne).
Väljakutsed
Kohalikul tasandil on oluline arendada saart tervikuna, et vähendada Hiiumaa-sisest ääremaastumist. Kuna elanike arvu vähesus ei võimalda paljude teenuste dubleerimist eri piirkondades, siis pigem on vaja teenuseid jagada erinevate keskuste vahel ning nende kättesaadavuse parandamiseks tugevdada ühendusi (teed, kergliiklusteed, ühistransport). Keskustest väljaspoole jäävaid alasid on käsitletud valdavalt hajaasustusaladena, kus arendustele ei seata rangeid reegleid. Investeeringud on pigem oodatud ning neid kaalutakse igaühte arenduse iseloomu järgi, arvestades väärtuslike maastike ja põllumaade, ehitusliku kultuuripärandi, rohevõrgustiku ja kaitsealade säilitamise sooviga.
Üldisi ülemaailmselt kokku lepitud kliimaeesmärke silmas pidades võiksid inimesed vähem pendeldada keskuste ja riikide vahet ning saada rohkem asju lokaalselt ära toimetada. Iseküsimus on, kas lokaalsuse all mõtleme Eesti või Hiiumaa piires toimetamist või lausa kohaliku küla tasandil.
Tõsist mõttetööd nõuab väljakutse, kuidas vähendada isikliku auto vältimatust hajaasustuses. Ühistransport liigub, kuid enamasti on peatused inimestest liiga kaugel ning seetõttu kasutavad liinibussi vähesed. Aeg on oluline ka saarel elades. Kas siin saaks tulla appi isesõitvad autod, mis koondaks inimesi ühistranspordi sõlmpunktidesse või mõni asjalik äpp, mis koordineeriks naabritevahelist sõidujagamise teenust? Seda näitab aeg, kuid planeeringuga saame välja pakkuda, kuidas suunata inimeste igapäevaste liikumisharjumuste kujunemist. Auto asemel (elektri)jalgratta valimine on seda tõenäolisem, kui on rajatud kergliiklusteede võrgustik üle saare, keskuste vahel ning olulisemate teenuspunktide ja vaatamisväärsuste juurde. Planeeritud kergliiklusteede elluviimiseks sellises mastaabis on aga vaja riigi tuge, sest Hiiumaa oma tulubaas on selleks liiga õhuke.
Üüripinda ning kaasaegseid kortereid Hiiumaa keskustes napib. See omakorda raskendab ka uute spetsialistide tööle meelitamist. Asulatesse kortermajade jaoks sobivate kohtade leidmise kõrval tuleb planeeringuga luua võimalused ka uute üksikelamute ehitamiseks maapiirkonda. Uue üldplaneeringuga püüame leida tasakaalu arenduste võimalikkuse ja loodusväärtuste hoidmise vahel. Saare keskosas on palju soiseid alasid, mistõttu jääb asustus valdavalt rannikule. Kaldaäärsetel aladel on samuti mitmeid looduskaitselisi piiranguid, mis uusi tegevusi just ei soosi. Üldplaneeringuga vaatamegi, millises mahus ja kuhu oleks siiski võimalik uusi arendusi lubada, kuna saarelist elustiili arvestades on need piirkonnad atraktiivsemad ning ehitustingimuste poolest sageli ka sobivamad. Tänaste Maa-ameti kaartide ja Keskkonnaameti tõlgenduste kohaselt on ehituskeeluvöönd nihkunud kohati kaldast lausa kilomeetri kaugusele, st ajaloolistest asustatud aladest sügavamale sisemaale. Säärase ulatusega piirang, mille eesmärk peaks olema ranna ja kalda kaitse, ei tundu rannikust kaugel eemal olevat põhjendatud. Seepärast oleme kindlaks teinud tegeliku olukorra, hinnates korduva üleujutusega ala piiri, millest hakatakse lugema seadusekohast 200 meetri laiust ehituskeeluvööndi ulatust. Sobiva lahenduseni veel jõutud ei ole ning kohalik omavalitsus peab Keskkonnaametiga veel tihedat koostööd tegema.
Maakonna keskus
Kärdla on maakonnakeskusena suurim asula, kuid iseloomult on ta pigem väike ja hubane aedlinn. Sinna koondub suurem osa teenustest, seega on linn oluline nii kohalikele kui saare külalistele ning sinna tullakse paratamatult autoga. Üldplaneeringus vaatame Kärdla arengusuundi veidi täpsemal tasandil kui maapiirkondades ja pakume võimalusi, kuidas linn oleks kompaktne ja mõnus elukeskkond elanikele ning sõbralik külastajatele. Selleks pakume välja linna keskuse tihendamise ning soosime uute tegevuste tulekut keskväljaku ümbrusesse ja sinna suunduvate peamiste tänavate äärde. Kui külastatavad kohad paiknevad lähestikku ning neile saab jala ligi, soodustab see aeglaste liikumisviiside valikut. Nii soovimegi võtta kiirused maha ning muuta aeglaselt liikujate teekond turvalisemaks, et näiteks lapsi ei peaks edaspidi autoga kooli sõidutama. Sisuliselt oleme teinud ettepaneku muuta Kärdla tänavad kõnniteedeks, kuhu lubatakse aeglasel kiirusel ka autod. Linna keskust parklaks me muuta ei soovi, vaid püüame paigutada väiksemaid parkimisalasid keskuse piirile. Nii on müra vähem, linnaruum turvalisem ja tänav meeldivam. Tänavaruum ei ole pelgalt liikluspind, vaid kannab ka piirkonna meeleolu, identiteeti ning see on oluline koht, kus suhelda ja aega veeta. Seda võimaldab ka hiljuti uuendatud keskväljak. Kärdla asub küll mere ääres, kuid sadam jääb keskusest veidi kõrvale. Püüame mereäärset piirkonda linlastele lähemale tuua, suunates igapäevased jalutusteekonnad ühendama olulisi teenuspunkte, läbima parke ja haljasalasid ning sidudes teekonnaga ka merre suunduvate jõgede kaldad.
Kokkuvõtteks
Selleks, et inimesed jätkuvalt Eesti äärealadel elaksid, on vaja elanikele kindlust, et arstiabi ja päästeteenus on piirkonnas jätkuvalt olemas, et lasteaiad ja koolid on töös ja saavad hakkama ning et leidub piisaval hulgal hea kvaliteediga kaasaegseid teenuseid. Teenuste kõrval on vaja ka kaasaegset, inimesest hoolivat keskkonda. Kui ümbrus ei tundu kodune ega meeldiv, siis varem või hiljem sealt lahkutakse. Elulaad maapiirkondades on muutumas. Põlluharimist ja loomakasvatust ei ole enam igas majapidamises (vähemalt mitte rohkem kui oma tarbeks vaja). Muutused elustiilis on seda kiiremad, kuidas laieneb kvaliteetne internetiühendus, mis võimaldab kaugtööd, sh ülemaailmset suhtlust. Ühendustest olulisim on võibolla isegi elekter, kuna ilma selleta ei tee tänapäeval suurt midagi. Hiiumaal on aga tänaseks pea kogu kasutada olev võimsus kasutusel ja uute tootmisjaamade liitmiseks tuleks kogu elektrivõrk saarel ümber ehitada. Võibolla just nüüd on see hetk käes, mil tõsisemalt mängida mõttega, et kogu Hiiumaa jaoks vajalik elekter võiks olla kohapeal toodetud? Seda isegi vaatamata olukorrale, kus ainuüksi tuulikute mainimine mõjub osale hiidlastest kui punane rätik härjale. Kas muutunud eluviiside levikuga võib Hiiumaa saada võimaluse uueks arenguhüppeks? Ka üleriigilise planeeringu trendiuuringud on väitnud, et üldine arusaam roheliste stsenaariumite vajalikkusest on paranenud ja nende suundumuste realiseerumine on tõenäolisem kui kunagi varem.
Hiiumaa üldplaneeringut koostab AB Artes Terrae OÜ, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet Alkranel OÜ. Kärdla avaliku ruumi visiooni koostasid Kino maastikuarhitektid koos Kristiina Hellströmiga.
KAIRE NÕMM on Hiiumaa valla arhitekt. Ta on Arhitektuurikooli üks asutajaid ning on viimased kümme aastat seda kooli juhatanud.
AVALDATUD: Maja 114 (sügis 2023), peateema SAARED
PÄISES foto: Joosep Kivimäe
