HAKATUS
Rullikeeratud rannajoon 〉Helgi Põllo
KAANEL
Kihnu päästehoone. Studio Paralleel 〉Jaak Huimerind
PROJEKT
Hiiumaa üldplaneering. AB Artes Terrae 〉Kaire Nõmm
ESSEE
Sirge seljaga mere poole 〉Indrek Allmann
ESSEE
Läänemere ühisruum. Keskkonnale lähemale (maastiku)arhitektuuri kaudu 〉Katariina Mustasaar
UURIMISTÖÖ
Läänemere rahvaarhitektuur. Eksperimendid uurimistöös, õpetamises ja praktikas 〉Susanne Brorson
TAGASIVAADE
Muhu onn 〉Mihkel Tüür
TEGELUS
Ateljé Ö 〉Joel Winsnes, Mats Wahlström Walter
PROJEKT
Kärdla kool. Arhitekt Must 〉Kadri Klementi
ESSEE
Saareks olemisest… 〉Johan Tali
Saared
Saared on müstilisi lugusid ikka inspireerinud: Shakespeare’i „Tormis“ vastandub Prospero saare metsikus, mida ta valitseb ainult oma maagia jõul, kuskil kaugel paikneva tsiviliseeritusega; teel Soome kulmineerub Kalevipoja puhkus saarel armumisega võluvalt laulvasse Saarepiigasse; on neid, kes näevad vabakaubandustsooniks muudetud Soome ja Eesti vahelistel (tehis)saartel lubadust piiramatuks rikkudeks ning ühe mehe unistus Kasiinosaarest Tallinna külje all intrigeeris, kohutas ja lõbustas eestlasi terve kümnendi. Arhitekt Johan Tali meelest loob rullikeeratud rannajoon mõtteruumile selge piiri ja tõmbab sellisena ligi nii utopiste kui ka eskapiste (lk 104). Kas saame rääkida ka omanäolisest saare-arhitektuurist ja saare-ruumist?
Meie regiooni saari ühendab Läänemeri, mis on ideede ja inimeste liikumisel olnud suuremaks sidujaks kui vaid kaardile joonistatud, kuid tegeliku kehata riigipiirid on olnud eraldajaks. Arhitekt Katariina Mustasaar kirjutab Läänemere ühisruumist ning meremaastike võimalusest inimese ja laiema keskkonna vahelist sidet tugevdada (lk 44). Üks ehitisetüüpe, mis maa ja mere vahelist piiriala põimib, on sadam. Merega tihedas suhtes kogukondades on väiksesadamad ühest küljest turismitaristu oluliseks osaks, kuid lisaks edendavad need ka kohalikku kalapüüki. Hästi läbi lahendatuna saavad sadamad toetada nii merenduse arengut, kogukondade kokkutulemist kui ka parandada keskkonnateadlikkust. Eestis varem peamiselt insenertehniliste vesiehitistena käsitletud sadamate suundumisest arhitektide huviorbiiti kirjutab arhitekt Indrek Allmann (lk 30). Rügeni saarelt pärit arhitekt Susanne Brorson keskendub aga Läänemere rahvaarhitektuuri uurimisele ja õpitu rakendamisele tänapäevases arhitektuuris (lk X). 15 aastat tagasi lähenes ka arhitekt Mihkel Tüür Muhu saarele maja ehitamisele rahvaarhitektuurile omase praktilisusega. Sedakaudu jõudis ta täiesti uudse tehnilise lahenduse ning Eesti arhitektuuriloos siiani kordumatu orgaanilise ruumini (lk 72).
Hiiumaa rahvaarv kasvab praegu pea märkamatult, kuid kas globaalsed kliima- ja rahvastikumuutused toovad pikemas perspektiivis kaasa inimeste ulatusliku liikumise maheneva kliimaga saarele? Kauges tulevikus on see vältimatu, nagu on kirjas töös olevas Hiiumaa üldplaneeringus, mida tutvustab valla arhitekt Kaire Nõmm (lk 20). Kuidas sellist kasvu hallata? Ja kuidas vältida ääremaastumist lähemas tulevikus? Nagu küsib ajaloolane ja etnoloog Helgi Põllo: „Mida saartelt tahta, keda kaitsta ja kelle eest?“ (lk 6).
Peatoimetaja Laura Linsi
Detsember, 2023