2025. aasta parimaid hooneid, maastikke ja ahitektuurialast tegevust tunnustati 14. veebruaril 2026 Tallinna Linnateatris toimunud arhitektuuripreemiate tseremoonial.
Žürii kommentaarid
Laureaat 2025
Roland Reemaa, „Sõnumeid inimloodud kiviplatoolt“
Avaldatud: MAJA 2-2025 (120), peateema BETOON
Betoon on materjal, mis on loodud kestma. Samas toodetakse seda iga maailma elaniku kohta aastas juurde enam kui kuupmeetri jagu. Kas kogu see materjalimass kasutatakse ära mõistlikul viisil? Ja mis saab sellest osast, mida algseks otstarbeks enam vaja ei ole? Kuigi betoonitööstuskompleks eelistab sedastada, et varem toodetu on (peaaegu) väärtusetu, näitab Roland Reemaa, et olemasolevaid ehitisi võib vaadelda materjali maardlana, millest saab luua uues keskkonnas vajalikke hooneid. Konstruktiivne ja optimistlik artikkel kirjeldab põhjalikumalt kahte objekti Eestist ja Taanist, kus vana hoone skelett on muudetud uueks väärtuseks. Kuigi praeguses maailmas on veel selliste projektide realiseerumiseks vaja turujõudude, projekteerijate erioskuste ja bürokraatlike protsesside joondumist, on lootust, et olemasoleva säilitamine muutub tavapraktikaks vähendamaks uue materjali tootmisega kaasnevat keskkonnamõju ja hoidmaks ära inimkonna mattumist betooni alla.
Nominendid 2025
Ingrid Ruudi, „Liha paradoks“
Avaldatud: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT
Ingrid Ruudi artikkel räägib liha tootmisest – teemast, mille seos arhitektuuriga tundub esmapilgul kaudne. Samas on see näide järjekordsest valdkonnast, kus ebamugavate või ebaesteetiliste taristuelementide varjamine toob ajapikku kaasa nende sellise muteerumise, et neile uuesti valgust heites on vaatepilt šokeeriv. Kaasaegne lihatootmine on masinavärk, mille hammasrataste vahel rapitakse nii keskkonda kui seal töötavaid inimesi, rääkimata toodanguks olevatest loomadest. Artikkel paneb mõtlema, kas tarbijast kaugele viidud ja nähtamatuks muudetud masstootmine saab üldse “ilus” olla. Õnneks lõpetavad toimetajad ajakirja positiivsel noodil maitsvate retseptidega!
Frans Saraste, „Kontrollitud keskkond“
Avaldatud: MAJA 4-2024 (118), peateema ÕHK
Sisekliima on teema, mille kohta on enam-vähem igaüks, kes kaasaegses hoones pikemalt viibinud, nii mõnedki vaidlused pidanud. Kuigi tänapäevased tehnosüsteemid peaksid hoidma täpselt standardikohast temperatuuri, tagama värske õhu sissevoolu ja kaitsma meid kõige ebamugavust tekitava eest, on kontoritöö pidevaks taustaks vaidlused selle üle, kas tuba on liiga soe, liiga umbne või on päike liiga ere. Frans Saraste analüüsib, kuidas sisekliimanõuete (pahatihti ebaõnnestuv) täpne tagaajamine muudab hooned järjest keerulisemateks ja tundlikumateks, kuid raha- ja keskkonnasäästu tulemused on küsitavad, sest ühest küljest deklareeritakse energia kokkuhoidu, aga samal ajal nõutakse aasta- ja ööpäevaringselt stabiilset ja kontrollitavat toatemperatuuri, nagu kliimakriisi polekski. Autor kirjeldab kompaktselt kirjutatud artiklis seda paradoksi ja küsib, kas ei oleks aeg liikuda uuesti paindlikumate eesmärkide poole, kus “isolatsioon” ei tähistaks tingimata sise- ja välisruumi absoluutse eraldamise eesmärki.
Clara Kernreuter, Maria Helena Luiga, „Kui hooned võrsuvad pinnast, millel nad seisavad“
Avaldatud: MAJA 3/4-2025 (121-122), peateema TÖÖ JA TOIT
lajsölgjaljgakgja
Savist ja roost ehitamises ei ole iseenesest kuigi palju uut, aga kas ja kuidas sobib see tänapäevasesse majandussüsteemi? Clara Kernreuter ja Maria Helena Luiga tegelevad vana-uudsete ehitusmaterjalide ja -viiside (taas)avastamisega. Uurimistöö vastab küsimusele, kas ka meie külmas ja niiskes kliimas on võimalik hakkama saada kohalikust toormest toodetavate materjaliga, loomulikult positiivselt. Siiski ei saa seda teha mujalt pärit lahendusi kopeerides. See ongi bioregionaalse ehitamise võti – materjal ja meetodid ei saa olla universaalsed, vaid peavad kasvama välja kohalikest oludest ja võimalustest, kasutades ära nii saadaolevaid loodus- kui majanduslikke ja sotsiaalseid ressursse. Artikkel kirjeldab konkreetseid Eesti oludesse kohandatud lahendusi ja julgustab teisigi proovima.
JÜRGEN EINPAUL
MAJA artiklipreemia žürii
15. detsember, 2025
PREEMIA: laureaat pälvis preemiaks 500 eurot ja MAJA ajakirja aastatellimuse. Väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
PÄISES foto: Raul Mee
