Lihula on väikelinn, kus iga uus ettevõte võib linna fookuspunkti nihutada. EV 100 avaliku ruumi programmi võistlus keskendus linna ajaloolisele teljele ja peatänavale – Tallinna maanteele.
Võistlustöö „Hõbelauk“ mitmekesistab tänavaruumi ja tõstab esile salapäraseid kohalikke ruumipotentsiaale. Autorite soov on lasta igal uuel potentsiaalil särada, võimaldades erinevate paikade tärkamist ja ka loomulikku haihtumist.
Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik on eriline, sest asub peatänava ääres, lähtub linnaruumilisest paigutusest ja on seetõttu loode-kagusuunaline. 1889. aastal sissepühitsetud kirik suleti 1962 ning on jäänud ajahamba pureda.
Kohapeal inspireeris meid isetekkeline salaaed katuseta kiriku sees. Puud, mis olid kirikusaalis kasvama hakanud, moodustasid justkui tuules kergelt õõtsuva katuse ja päikesevarjestuse. Meie soov oli säilitada inimese ja looduse koosmõjul tekkinud atmosfäär: inimkäe loodu kaduvus, looduse jõud, elava floora ja elutu kivimassiivi dünaamika.
Olemasolevale lisame vähe ja delikaatselt: puidust põrandataladele toetuvad nõjatumispingid markeerivad hoone kunagist põrandatasapinda. Ikonostaasi asukohta on kavandatud klaasitud vahesein, eraldades altariruumi muust. Altariruumi veel praegugi kattev katus taastatakse. Ilmastiku mõjul lagunenud müürid konserveeritakse
Artikkel on avaldatud Maja suvi-sügis 2022 numbris (109-110) teemal ruumiline pärand ja nüüdisaeg
