Tartu kesklinnas on viimase kahe aasta jooksul toimunud neli olulist arhitektuurikonkurssi, mille tulemusel võivad Emajõgi ja seda ümbritsevad piirkonnad märgatavalt muutuda.
Kui siiani on Emajõe kallast olnud võimalik kogeda ja nautida peamiselt Võidu sillast Tähtvere suunas, siis turu- ja Karlova-poolne kaldaäär on jäänud ligipääsmatuks ja unustatuks. Mööda lõunapoolset kallast, katlamaja tagant kuni turuni jooksis nõukogude päevil raudtee, mida pole juba aastaid kasutatud. Vaade turu- ja katlamajatagustele unustatud hoonetele ja kaluripaatidele avanes vaid neile, kes bussi või autoga üle Sõpruse silla sõites linna sunnas juhtusid vaatama.
Möödunud paari aasta konkursitööd – Holmi kvartalis (endine Kaunase restoran ja praegune Atlantis), välituru ümbruses, katlamaja piirkonnas ning ühel Väike-Turu tänava äärsel mahukal krundil – mõtisklesid, kuidas Tartu linna paremini Emajõele avada.
Need konkursid kuulutati välja 2016. aastal vastu võetud Tartu kesklinna üldplaneeringu alusel. Esimesed kaks võistlust – Holmi ja välituru ümber – algatas linn, kuna mõlemas piirkonnas leidub linnale kuuluvaid strateegiliselt olulisi krunte. Väike-Turu ja katlamaja piirkonna konkursid algatati maaomanike initsiatiivil.
Lisaks toimus juba enne kesklinna uut üldplaneeringut 2012. aastal Emajõe visioonivõistlus. Viimase põhjal koostas maastikuarhitektuuribüroo Kino OÜ 2016.–2017. aastal Võidu sillast Karlova sadamani kulgeva Emajõe-äärse kallasraja ja kergliiklustee eskiisi, mis külgneb kõigi paremkaldal asuvate konkursialadega ja millest võidutööd ka üldiselt lähtuvad. Kõik neli arhitektuurikonkurssi toetusid positiivselt eelnevatele algatustele, mis rõhutavad kesklinna avanemist jõele. Kui need ideed ka kvaliteetselt ellu viia õnnestub, siis võib väikesest puust linnast saada kaldalinn enne, kui Tallinn oma Vanasadama ja Kalaranna arendustega edasi liigub.
Holmi kvartali arhitektuurivõistlus
Kõige prominentsemal asukohal on Holmi kvartali konkursiala, mille võitsid AB Ansambel arhitektid.
Pakutud lahendus näeb ajaloolises Holmi kvartalis ette hoonekompleksi, mis rajab uued tänavafrondid Kaarsillalt Raatuse tänava suunas jalutajatele ja Narva maanteele ning loob Emajõe kaldale treppidega liigendatud avaliku ala ja ujula. Kunagise Kaunase restorani asemele on ette nähtud moodne ülikooli konverentsikeskus, kust avanevad hämmastavad vaated Raekoja platsi ja vanalinna suunas. Tartu kesklinnale omased suhteliselt väikesed, perimetraalhoonestusega krundid tõotavad luua mitmekesise ja moodsa tänavapildi. Parkimine on viidud maa alla, mis lubab hoonetevahelise hoovi kujundada pargimaastiku, jalakäijate ja hoonete sissepääsude ümber. Holmi kvartalisse on ette nähtud ka Uus-Holmi tänav, mis asetseb endise Holmi tänava ja sillaga ligikaudselt samal sihil, meenutades pisut Ülejõe pargis ajaloolist tänavastruktuuri. Üldjoontes sobib Holmi lahendus Tartule hästi.
Samas pole päris selge, kuidas Uus-Holmi tänav Narva maantee pool Fortuuna kvartaliga suhestub – pakutud siht loob Narva maanteele uue ristmiku, kuid selle seos vastas asuvate hoonete ja Narva maantee tänavakujundusega pole praegu veel põhjalikult läbi töötatud.
Et uus kvartal Raatuse ja Fortuuna piirkondadega paremini kokku siduda, peaks edasise töö käigus erilist tähelepanu pöörama Narva maantee poolsele tänavafrondile, millest võib pikemas perspektiivis saada näide sellest, kuidas ka järgnevad Narva maantee lülid Kroonuaia ja uue Delta hoone pool välja võiks näha. Tulevikus võiks kaaluda Henningi platsi taastamist Raatuse ja Narva maantee ristimikul. Samuti jätab praegune Võidu silla esine Fortuuna ja Narva maantee ristmik soovida – mahuka liiklussõlme võiks ümber kujundada jalakäijasõbralikumaks ning uue üldplaneeringu kohaselt võiks sinna ka paigutada mõne atraktiivse avaliku funktsiooni, mis rohkem inimesi üle Emajõe jalutama kutsuks. Ning kui juba turu-poolsest lähenemisest rääkida, siis võiks ka Turu-Riia ristmiku korda teha. See on praegu kõige nõrgem lüli, hoides Emajõe kalda aktiviseerimist tagasi.
Erinevalt teistest artiklis käsitletud planeeringukonkurssidest toimus Holmi võistlus üheetapilisena, konkursijärgselt täpsustati hoonemahtusid ja funktsioone kinnistuomanike koostöös valminud hoonestuskavas.
Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistlus
Järgmine konkursiala allajõge liikudes on bussijaama ja Pläsku tagune sadama piirkond, kus asetseb tartlastele ülioluline väliturg. Siin tunnustati parimaks Kauss Arhitektide töö, mis pakkus huvitava lahenduse nii uue kvartali keskele kui ka jõekaldale. Erinevalt olemasolevast Tartu üldplaneeringust näeb projekt ette avaturu nihutamise Turu silla ja praeguse sadama kõrvale ning ajaloolise Puu tänava sihi taastamise kergliiklusteena. Erilist tähelepanu on pööratud avalike ruumide kujundusele, seda nii tänavatel, ristmikel kui ka jõekaldal. Viimase puhul on aluseks võetud juba varem mainitud Kino maastikuarhitektide kallasraja eskiis. Jõe kaldale tekib jalakäijate ning ratturite promenaad, mida liigendavad astmeline kallas ning kaldataimedega tähistatud väikevormid. Välituru uus asukoht otse Turu silla ääres asetab pulbitseva turu õhkkonna kenasti peamise liikumistrajektoori äärde ja avab turu senisest paremini nii linnale kui ka jõekaldale ette nähtud kalapaatide peatumiskoha suunas. Ajalooline Puu tänav, mis lõikab loode-kagu-suunaliselt läbi kvartali, loob atraktiivse võimaluse nii uute tänavafrontide kujundamiseks kui ka otsema, jõeäärsest kalaturust mööda juhtiva jalutus- ja rattatee katlamaja piirkonna poole. Kuigi krundijaotused on võidutöös enamasti nelinurksed ja ratsionaalsed, on mõne hoone illustratsioon üsna bravuurika ja nurgelise lahenduse saanud. Usun, et vastutustundlike arhitektide käes võib Sadama kvartalist kesklinna uus mõjupunkt saada.
Väike-Turu 7 kinnistu arhitektuurivõistlus
Salto arhitektide võidutöö Väike-Turu 7 krundile pakkus välja neli mahukat segakasutusega maja. Uued hooned, mis puutuvad maapinna tasandil ühekordsete äripindade kaudu omavahel kokku, lahknevad ülemistel korrustel laiali, luues optimaalse suurusega korruseplaanid neljast küljest valgustatud korteritele. Salto töös on esikohale seatud tulevaste luksuskorterite vaated ja valgustingimused, paraku on projekti tugevad küljed seotud vaid krundi piires toimuvaga – vajaka jääb linnaehituslikest seostest naaberkruntide ja tänavatega. Väike-Turu 7 krunt asub vahetult Emajõe kaldal, edasise projekteerimise käigus oleks tarvis selgitada, kuidas töö kaldapromenaadi toetab ning milliseid võimalusi ja piiranguid lahendus ümberkaudsete parklate ja Zeppelini kaubanduskeskuse tulevikuarendustele seab. Kui üheksakümnendatel lubati Väike-Turu tänava äärde ehitada suuremahulised kaubandus- ja meelelahutuspinnad (näiteks Zeppelini kaubanduskeskus, Aura veekeskus, Teaduskeskus AHHAA), siis kesklinna uue arengusuuna raames võiks arvata, et vähemalt osa sellest suure jalajäljega madalhoonestusest võiks tulevikus asendada kesklinna paremini sobiva mitmekordse perimetraalse ja segafunktsioonidega hoonestusega.
Katlamaja kvartali planeeringuvõistlus
Katlamaja konkursi võitis Arhitekt Must OÜ. Katlamaja piirkonnal on siinse nelja võistluseala seast kõige väiksem ajalooline pagas – enne sõda ei leidunud siin olulist hoonestust ega tänavaid. Seega annab võidutöö lahendus esimese märgatava suuna piirkonna arengule. Lahendus sobib hästi kokku linnapoolse Sadama kvartali ala planeeringuga ning võtab samuti aluseks Kino OÜ välja töötatud Emajõe-äärse kergliiklustee. Sarnaselt Sadama kvartali võidutööga paistis Arhitekt Musta lahendus välja detailse avaliku ruumi käsitlusega hoonemahtude vahel. Kõige olulisem avalik ruum on jõe äärde rajatav uus tänav – Katla tänav, mis ühendab mööda jõe äärt omavahel praeguse Lina ja Väike-Turu tänava. Tänavat iseloomustavad varieeruvad pinnasekatendid ja haljastus, mis asetavad jalakäija esiplaanile ja aeglustatud autoliikluse tagaplaanile. Pakutud krundi piirid on praktilised, kuid Turu ja Katla tänavate vaheliste kruntide piirjooned võiks omavahel kattuda, et luua paindlikumad võimalused tulevaste hoonete projekteerimisel.
Uut tänavat ääristavad hoonemahud langevad Emajõe suunas ning hoonetevaheline ruum on jaotatud korterite terrasside ja äripindade sissepääsude vahel. Siinkohal jätab vaid soovida terrasside suunavalik – terrassid jäävad ilmakaari arvestades enamasti varju. Edasise töö käigus võiks kaaluda aedade ja äripindade sissepääsude asukohtade vahetust.
Sarnaselt Sadama kvartali ja Väike-Turu 7 töödega on kruntidele paigutatud arhitektuursed vormid mänglevad. Jääb loota, et edasise töö ja teiste arhitektide lisandumisega võimaldab see krundijaotus ka alternatiivseid mahulisi lahendusi. Samuti võiks märksa rohkem tähelepanu pöörata Turu tänavale. Lisaks uuele jõeäärsele kallasrajale on Turu ja Karlova tänavad siiski peamised teljed, mis piirkonda kesklinnaga ühendavad, ja neid ei tohiks liikumisarteritena maha kanda, mis justkui head tänavakujundust ei vajakski. Keerates Turu tänava poolsete hoonete esiküljed tänavaga paralleelseks, võiks Turu tänavale avaneda äripinnad ja jalakäijasõbralikud fassaadid.
Nelja nägemuse sünergia
Kui vaadata neid nelja lahendust koos, on selge, et tähelepanu on enim pööratud jõekaldale, mis avab Tartule täiesti uued võimalused Emajõe ja uusarenduste ühendamiseks ning jalgsi ja rattaga liikumiseks. Kui jõekalda promenaad tulevikus tervet linna ühendab, saab väga olulise lüli kogu Tartu kergliiklusvõrgustik, kuhu kuuluvad ka 2017. aastal valminud Annelinna kaar ja 2016. aastal renoveeritud Roosi tänav.
Kahjuks jääb Annelinna-poolne jõekallas veel kanalist ida suunas ligipääsmatuks ja Kalda tee äärsed elanikud ei saa kena rohevõrgustiku osaliseks (ehkki mõned mitteformaalsed ja väheteadvustatud jalgrajad Kalda tee poolt Emajõe äärde viivad). Ehk kerkib peagi taas lauale kunagine Mart Pordi idee, mis ka Annelinna-poolse kalda kergliiklusele avaks, luues Pärnu rannapromenaadiga sarnase ühenduse Ihastest kesklinna. Arvan, et Tartu linna suuruse, rahvaarvu ja ajaloolise morfoloogia juures oleks igati sobilik ette näha kõiki linna piirkondi ühendav kergliiklusteede võrgustik, mis toetaks tervislikke eluviise ja autovaba liikumist.
Samas on konkursitöödes jõele keskendumise arvelt veidi varju jäänud jõega paralleelsed tänavad – Turu tänav katlamaja taga ja Narva maantee Holmi kvartalis. Need tänavad moodustavad kesklinna tänavavõrgus olulised lülid ning Emajõe äärde liikudes ületavad ja läbivad neid paljud inimesed. Nii uue üldplaneeringu kui ka individuaalsete arhitektuurivõistluste raames peaks erilist tähelepanu pöörama tänavatele, mis uusi arendusi vahetult ümbritsevad. Ükski koht ei ole lootusetu ja iga tänavat annab parandada. Tänavad mõjutavad kõige otsesemalt elanike kogemusi ja arusaama linnast ning panustavad linna elukvaliteeti rohkemgi kui ükski individuaalne arendus või arhitektuurne projekt.
Nagu paljudele linnaehituslikele võistlustele Eestis omane, pakub enamik lahendusi välja üsna vaba geomeetriaga eraldiseisvaid hoonemahte. Millegipärast pole lihtsamad, nelinurksed hoonemahud ja vahetult kõrvuti asetsevad fassaadid paljude arhitektide jaoks huvitavad. Siinkohal on oluline meeles pidada, et head linnalahendused peavad kvaliteetset ruumi pakkuma ka siis, kui neis paiknevad hooned on projekteerinud keskpärased arhitektid. Olenemata konkreetsete hoonete arhitektuurist, peab tagatud olema teatud hoonestustihedus ja sissepääsude rütm tänavatel. Kvaliteetse ruumi tekitamiseks tuleb iga uut krunti käsitleda koos ümberkaudsete kruntide, hoonete ja avaliku ruumiga, mitte iseseisva tükina.
Tartu rahvaarv ei kasva, vaid on juba aastakümneid püsinud stabiilsena. Sarnaselt paljude Skandinaavia linnadega peab ka Tartu areng keskenduma kvaliteedi, mitte kvantiteedi loomisele. Võrreldes varasemate urbanistlike möödapanekutega, nagu Tartu Kaubamaja ja Pläsku kvartal, mis lõid Tartu kesklinnale võõralt suured hoonemahud, introvertsed aatriumid ja surnud tänavafrondid, tõotavad need neli Emajõe-äärset konkursitööd tekitada hulga kvaliteetsema keskkonna. Mitu võistlustööd on justkui tabanud midagi Tartu kesklinnale omast ja väärtuslikku: tihe tänavavõrk, perimetraalne hoonestus, väikesed krundid ja hoonemahud, avatud hoovid ja lopsakad rohealad. Jääb vaid mõelda, kuidas ka tulevaste võistlustööde tingimusi nõnda kohandada, et nad selgelt Tartu vaimu tabaksid ja seda 21. sajandisse edasi arendaksid. Üks võimalus oleks nõuda osalejatelt lahendusi ümberkaudsete tänavate kujundusele, seletusi, kuidas pakutud lahendused ümberkaudse morfoloogia ja maakasutusega suhestuvad, ning teha ettekirjutisi krundi suuruste, hoonemahtude ja tänavapoolsete fassaadide ning sissepääsude rütmi osas.
ANDRES SEVTSUK on linnaplaneerimise õppejõud ja City Form Lab linnauuringute labori juhataja Harvardi Ülikoolis.
Üleval foto: Maa-amet.
Avaldatud 2019.a. kevadnumbris.
