Andres Sevtsuk: jõelinn Tartu. Neli konkurssi Emajõe kallastele

Tartu kesklinnas on viimase kahe aasta jooksul toimunud neli olulist arhitektuurikonkurssi, mille tulemusel võivad Emajõgi ja seda ümbritsevad piirkonnad märgatavalt muutuda.

Kui siiani on Emajõe kallast olnud võimalik kogeda ja nautida peamiselt Võidu sillast Tähtvere suunas, siis turu- ja Karlova-poolne kaldaäär on jäänud ligipääsmatuks ja unustatuks. Mööda lõunapoolset kallast, katlamaja tagant kuni turuni jooksis nõukogude päevil raudtee, mida pole juba aastaid kasutatud. Vaade turu- ja katlamajatagustele unustatud hoonetele ja kaluripaatidele avanes vaid neile, kes bussi või autoga üle Sõpruse silla sõites linna sunnas juhtusid vaatama.

Möödunud paari aasta konkursitööd – Holmi kvartalis (endine Kaunase restoran ja praegune Atlantis), välituru ümbruses, katlamaja piirkonnas ning ühel Väike-Turu tänava äärsel mahukal krundil – mõtisklesid, kuidas Tartu linna paremini Emajõele avada.

Need konkursid kuulutati välja 2016. aastal vastu võetud Tartu kesklinna üldplaneeringu alusel. Esimesed kaks võistlust – Holmi ja välituru ümber – algatas linn, kuna mõlemas piirkonnas leidub linnale kuuluvaid strateegiliselt olulisi krunte. Väike-Turu ja katlamaja piirkonna konkursid algatati maaomanike initsiatiivil. 

Lisaks toimus juba enne kesklinna uut üldplaneeringut 2012. aastal Emajõe visioonivõistlus. Viimase põhjal koostas maastikuarhitektuuribüroo Kino OÜ 2016.–2017. aastal Võidu sillast Karlova sadamani kulgeva Emajõe-äärse kallasraja ja kergliiklustee eskiisi, mis külgneb kõigi paremkaldal asuvate konkursialadega ja millest võidutööd ka üldiselt lähtuvad. Kõik neli arhitektuurikonkurssi toetusid positiivselt eelnevatele algatustele, mis rõhutavad kesklinna avanemist jõele. Kui need ideed ka kvaliteetselt ellu viia õnnestub, siis võib väikesest puust linnast saada kaldalinn enne, kui Tallinn oma Vanasadama ja Kalaranna arendustega edasi liigub.

Holmi kvartali hoonestuskava (2018). Autorid: Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik (AB Ansambel OÜ).

HOLMI KVARTALI ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Kõige prominentsemal asukohal on Holmi kvartali konkursiala, mille võitsid AB Ansambel arhitektid.

Pakutud lahendus näeb ajaloolises Holmi kvartalis ette hoonekompleksi, mis rajab uued tänavafrondid Kaarsillalt Raatuse tänava suunas jalutajatele ja Narva maanteele ning loob Emajõe kaldale treppidega liigendatud avaliku ala ja ujula. Kunagise Kaunase restorani asemele on ette nähtud moodne ülikooli konverentsikeskus, kust avanevad hämmastavad vaated Raekoja platsi ja vanalinna suunas. Tartu kesklinnale omased suhteliselt väikesed, perimetraalhoonestusega krundid tõotavad luua mitmekesise ja moodsa tänavapildi. Parkimine on viidud maa alla, mis lubab hoonetevahelise hoovi kujundada pargimaastiku, jalakäijate ja hoonete sissepääsude ümber. Holmi kvartalisse on ette nähtud ka Uus-Holmi tänav, mis asetseb endise Holmi tänava ja sillaga ligikaudselt samal sihil, meenutades pisut Ülejõe pargis ajaloolist tänavastruktuuri. Üldjoontes sobib Holmi lahendus Tartule hästi.

Samas pole päris selge, kuidas Uus-Holmi tänav Narva maantee pool Fortuuna kvartaliga suhestub – pakutud siht loob Narva maanteele uue ristmiku, kuid selle seos vastas asuvate hoonete ja Narva maantee tänavakujundusega pole praegu veel põhjalikult läbi töötatud.

Holmi kvartali üheetapilise arhitektuurivõistluse võidutöö (2017). Autorid: Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik (AB Ansambel OÜ).

Et uus kvartal Raatuse ja Fortuuna piirkondadega paremini kokku siduda, peaks edasise töö käigus erilist tähelepanu pöörama Narva maantee poolsele tänavafrondile, millest võib pikemas perspektiivis saada näide sellest, kuidas ka järgnevad Narva maantee lülid Kroonuaia ja uue Delta hoone pool välja võiks näha. Tulevikus võiks kaaluda Henningi platsi taastamist Raatuse ja Narva maantee ristimikul. Samuti jätab praegune Võidu silla esine Fortuuna ja Narva maantee ristmik soovida – mahuka liiklussõlme võiks ümber kujundada jalakäijasõbralikumaks ning uue üldplaneeringu kohaselt võiks sinna ka paigutada mõne atraktiivse avaliku funktsiooni, mis rohkem inimesi üle Emajõe jalutama kutsuks. Ning kui juba turu-poolsest lähenemisest rääkida, siis võiks ka Turu-Riia ristmiku korda teha. See on praegu kõige nõrgem lüli, hoides Emajõe kalda aktiviseerimist tagasi.

Erinevalt teistest artiklis käsitletud planeeringukonkurssidest toimus Holmi võistlus üheetapilisena, konkursijärgselt täpsustati hoonemahtusid ja funktsioone kinnistuomanike koostöös valminud hoonestuskavas.

/…/

Järgmisest kolmest võistlusest (Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistlus, Katlamaja kvartali planeeringuvõistlus, Väike-Turu 7 kinnistu arhitektuurivõistlus) saab edasi lugeda MAJA 2019 kevadnumbrist / tellimine

ANDRES SEVTSUK on linnaplaneerimise õppejõud ja Citu Form Lab linnauuringute labori juhataja Harvardi Ülikoolis.

Üleval foto: Maa-amet.

LOE VEEL

Margit Mutso: mõistatuslikud objektid

Milline hoone või arhitektuurne projekt on mõjunud kõige mõistatuslikumalt? Nii, et see on omal kombel mõistatuslikuks jäänud, aga seeläbi ka kõnetanud läbi aja? Mis teeb hoone selliseks, et võib öelda „Arhitektuur on ruumikunst”?

Urbanistlik visionäär Villem Tomiste

Villem Tomiste on nagu Noor-Eesti tegelane – siiralt euroopalik ja linlik, kutsudes kohalikus alalhoidlikus kultuuris kohati esile skepsist. Erinevalt nii mõnestki ühiskondlikku hüve jutlustavast arhitektist elab ta ka ise moel, mida oma linnavisioonides propageerib – üdini urbanistlikult, jalgsi ja trammiga liigeldes, ülearu tarbimata ja esteetiliselt viimistletult. Kaasaegne ruumikultuur on tema jaoks võimaluste väli, mis ulatub linnaruumi- ja maastikuprojektidest dialoogideni nüüdismuusika, kujutava kunsti ja mitmesuguste näitusepraktikatega.
Küsis Ingrid Ruudi.

Merle Karro-Kalberg: koledus viib mõnikord tõhusamalt edasi kui ilu

Tahame suhestuda kõikvõimalike arhitektuuri puutuvate otsustega ning ühiskonna kasvav digitaliseerimine mõjutab seda, kuidas toodetakse, tarbitakse ja vahetatakse kultuurilisi artefakte. Meid huvitab, kuidas uus tehnoloogia muudab inimeste argirutiini, kultuuri ning kui palju see omakorda mõjutab füüsilise ruumi asustamist ja muutmist. Meid huvitab, mil viisil tuleks nende suurte argimuutuste valguses arhitektuur ümber mõtestada.