Olemasoleva elamufondi arhitektuurikvaliteedi parandamine nõuab insener-tehniliste lahenduste integreerimist arhitektuuriotsustega. Renoveerimismaratonil on oluline arutleda selle üle, millist käsitlust ja lisandväärtusi saaks pakkuda olemasolev, et avalduks ruumi täielik potentsiaal ja sünniks kasutajaga suhestuv hea ruum, kirjutab Diana Drobot.
Käimasolev renoveerimismaraton on suunatud eelmise sajandi, peamiselt Nõukogude-aegse elamufondi energiatõhusaks muutmisele. Enne aastat 2000 kasutusele võetud hooned moodustavad Eesti elamufondist 90%1, sh 22 600 korterelamut kogupindalaga üle 28 mln m2. Jooksva aasta seisuga on eesmärk rekonstrueerida ligi 18 mln m2 elamispinna jagu korterelamuid2, et need saaksid 2050. aastaks C-energiamärgise.3
Valdavalt KredExi toetusega võimalikuks saavad korterelamute renoveerimise projektid peavad koosnema pakutavast arhitektuurilahendusest, st standardijärgsest põhiprojektist koos mh siseviimistluslahenduse, sõlmede, välispiiretega, ning täisväärtuslikust energiatõhususe projektist. Samuti peab toetust saav arhitektuurne projekt täitma Uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid, nagu ligipääsetavus, taskukohasus, kliimaeesmärgid, esteetika, mida tuleb käsitleda põhiprojekti seletuskirjas.4 Rekonstrueerimise ambitsioon toetub riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõttele „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.5 Selle alusel peaks edaspidi puhttehniliste, energiatõhususele orienteeritud lahenduste kõrval käsitlema renoveerimise ühe põhiväärtusena arhitektuurse terviku võimendamist.
Rakvere linn renoveerimismaratoni finišijoonel
Renoveerimismaratoni esiotsas on juba 2010. aastal startinud Rakvere linn. Rakveres algas Nõukogude-aegsete tüüpkortermajade fassaadide uuendamine Seminari tänava arhitektuurikonkursiga. Seminari tänava piirkonna rikkus tuleb sellest, et ühelt poolt asub ta linnasüdame ning teisel poolt metsaala vahetus läheduses. Renoveerimist alustati Seminari tänavast, sest just seal on Nõukogude-aegse tüüplahendusega kortermaju kõige rohkem. Seminari tänava piirkonnas on nelja tüüpi elamuid: nn Tartu maju, Tallinna elamuehituskombinaadis valmispaneelidest toodetud viiekorruselisi Mustamäe tüüpmaju, silikaattellistest kolmekorruselisi hruštšovkasid ning punastest kärgtellistest viiekorruselisi Masso maju.6
Lisaks eluhoonete uueväärseteks renoveerimise eskiisidele pidi 2010. aasta konkursitöö sisaldama Seminari tänava piirkonna maastikuarhitektuurilahendust, et luua sinna kaasavat (väli)ruumi ning ühendada Rakvere linnasüda lõunaosas asuva linnametsaga. Rakvere Seminari tänava lineaarpargiks kujundamise ja piirneva ala kortermajade fassaadide rekonstrueerimise ideevõistluse võit läks jagamisele Karisma arhitektide ning praeguse b210 arhitektuuribüroode vahel.7
Ambitsioonikas ideevõistlus pani Rakvere linnas aluse eelmise sajandi elamufondi ning sellele omase hoonetevahelise ruumi moderniseerimisele. Nüüdseks on Seminari piirkonna eeskujul renoveeritud eluhooneid ka südalinnas ja Lillekülas. Rakvere on ühtlasi pilootomavalitsusena liitunud LIFE IP BuildESTi programmiga, et panustada elumajade rekonstrueerimise tehniliste lahenduste väljatöötamisse.8
Täna jätkub Rakveres sõjajärgse hoonefondi renoveerimine pealtnäha esmase inspiratsiooni tuules. 2010. aasta konkursilt realiseerusid 2014. aastaks Karisma arhitektide eskiisi „Linna Metsa“ alusel tehtud Seminari tn 1 fassaadi tööd. Arhitektide sõnul oli eesmärk peale energiatõhususe parendamise ka harjumuspärase paneelelamu rütmika lõhkumine. See väljendub avatäidete suhtes asümmeetriliselt kujundatud fassaadigraafikas ning Rakvere puitmajadest inspireeritud arhetüüpse viilkatusega sissepääsuplokkides.9 „Linna Metsa“ autoritelt tellitud maastikulahendus on siiani jäänud teostamata.10
2016. aastal selgus linnaarhitekti vestlusest renoveerimislahenduse projekteerijaga, et kuivõrd Seminari tänava piirkonna lahendus saadi konkursi kaudu, ei ole linnal autoriõigusi kortermajade eskiisidele.11 Et ennetada edaspidiseid finantsilisi erimeelsusi, korraldas linn uue konkursi, saades seekord õiguse arhitektuurilahenduse korduvaks kasutamiseks.12 Edasised renoveerimistööd on olnud inspireeritud 2010. aasta konkursi käigus Seminari tn 1 fassaadile tehtud võidutööst, eesmärgiga säilitada ühtsust linnapildis. Uue lahendusega kasutusele võetud rohelise ja halli värvigamma viitab linnaarhitekti sõnul looduskeskkonnale. Hoonete koloriidi erksus on mõjutatud nende asukohast linnas: mida kaugemal on renoveeritud kortermaja kesklinnast, seda enam on rohelist värvi fassaadilahenduses. Renoveerimistrende järgides on hoonete külgfassaadidel üledimensioneeritud elumaja number ja/või tänava nimi.
Rakvere Seminari tänav on hea näide sellest, et ehkki ühe stiili ja mõõdupuu järgi rekonstrueeritud elamutest võib kujuneda naabruskond, ei taga see sidusat, kasutajaid toetavat hoonetevahelist ruumi. Vastupidi – korterelamute vaheline ruum assotsieerub tehnoloogiliselt uuendatud modernsete hoonete asemel hoopis eelmise sajandi hõnguga ja lapsepõlvest meeles olevate hoovidega, arvestamata seejuures linnaruumi tundlikkusega, mis tuleneb Rakverele omastest puitmajadest ja mänglevast linnusemaastikust.
Soojustuskihi alla varjunud modernismipärand
Eesti modernismipärandi renoveerimise paradoks seisneb selles, et unistades eemalduda Ida-Euroopa (post)modernistliku masselamuehituse ajaloolisest varjundist ja üheülbalise naabruskonna kuvandist, riskime selle pärandi väärtuse täieliku kaotamisega. Nõukogude-aegse ruumipärandi taaskasutamisel tasub meeles pidada, et Eesti sotsialistlik elamuarhitektuur kannab tänapäeval ka kõrgelt hinnatud Skandinaavia masselamuehituse jooni. Renoveerimisel ja rekonstrueerimisel peaks arvesse võtma nii hoonete vormilist ja materiaalset poolt kui ka arhitektuuris peegelduvaid ideid ja väärtusi.13
Modernismiaegseid korterelamuid analüüsides võib tähele panna, et arhitektuurse terviku võimendamise sihte on olemasoleva pärandi toonitamine. Modernistlike masselamute arhitektuurile omased rütmid, kordused fassaadidel ja mahuline liigendus kipuvad hoonete nüüdisajastamisel kaotsi minema, jättes ajastuomase dekoori unarusse. Eesti arhitektuurimaastikul edendas kodumaiste masskohandavate elumajade projekteerimist arhitekt Miia Masso. Masso maja tüüpi äratuntavad korterelamud peegeldasid modernistliku arhitektuuri väärtusi fassaadimaterjalide ja dekoori kombinatsiooni abil: liigendused fassaadidel, tellise potentsiaali avardamine mängulise materjalina, signatuurvärvide duetid avatäidetel. Masso maju on algsel kujul säilinud Tallinnas, tüüpi kumab kohati läbi Keilas Allika tänava naabruskonnas, kuid need on mattunud moodsa soojustuskihi alla Rakveres aadressil Seminari 11 ja 23.
Modernismi omadusi on õnnestunult rõhutatud Pärnus aadressil Pikk 8. Fassaadielementide redutseerimise asemel on lähtutud puuduoleva ajaloolise väärtuse lisamisest, arvestades ka ümbritseva hoonestusega. Õnnestunud ja esteetilisele rekonstrueerimisele on aidanud kaasa see, et piirkond on muinsuskaitse all.
(Linna)arhitekt renoveerimisprotsessi võtmelülina
Linnaarhitekti positsioon kannab võimalust koostada laiemalt kohaliku linnaruumiga arvestav lähteülesanne arhitektuurikonkursile, mis saab aluseks eskiisprojektile. Ometi näib, et linn ei väljasta projekteerimistingimusi ja renoveerimisel piirdub linnaarhitekti roll detailplaneeringu kinnitamise ja eskiisi kooskõlastamisega, kusjuures tellitud eskiisprojektid vastavad tihti üksnes projekteerija nägemusele, loomingulistele ja esteetilistele valikutele (koloriit, viimistlusmaterjalid, fassaadidel esinev geomeetria ja graafika jne). Samal ajal on tänane renoveerimisfookus suunatud rekonstrueeritava hoone tehnilisele toimivusele ja välisperimeetri uuendamisele – fassaadid näevad välja poleeritud, uueväärsed – kuid keskkond, kus hoone peaks moodustama ühtse terviku koos tänavate, avaliku ruumi ning kõrvalolevate hoonetega, jääb määratlemata.
On oluline, et renoveerimisel saaks võimalikuks uue ruumi ja pärandi loomine, seda olemasolevaga tundlikult lõimides. Arhitektuurse väärtuse lisamise mõtteviis on juba tekitanud resonantsi Eesti arhitektuurimaastikul: arhitektuuripraksis PART Sille Pihlaku ja Siim Tuksami eestvedamisel otsib võimalusi, et integreerida uut tüüpi mahulist masskohandatavat ehitussüsteemi eelmise sajandi moodulmajadega – paneelelamutega – ning nende sidumist terviklikeks toimivateks naabruskondadeks.14
Näiteid Euroopast
Pilk tasub heita ka Euroopas õnnestunud masselamuühikute renoveerimisprojektidele, keskendudes kahele mõõtkavale: hoone- ja kvartalipõhine renoveerimine. Hoonepõhist renoveerimist näitlikustab Pariisi Bois-le-Prêtre, mis on valminud koostöös kahe arhitektuuribüroo, Druot’ ning Lacaton & Vassali koostöös (2008–2011). Hoone projekteerisid 1961. aastal Raymond Lopez ja Eugène Beaudouin, selle renoveerimise projekti modifitseeriti korduvalt, nt suurendati korterite arvu ja kasutatava ruumi pindala, asendades fassaadielemente kortereid laiendavate talveaedade ja rõdudega. Hoone maht muutus algupärasest 8900 m2-lt pea kolmandiku ehk 3560 m2 võrra.15
Kvartalipõhist renoveerimist illustreerib arhitekt Adam Khani projekt Ellebo Garden Room (2013–2020) Kopenhaagenis. Seal on peale 260 sotsiaalkorteri renoveerimise ümbermõtestatud ka hoonete mahud: katustele on lisatud poolavalikud ruumid, kvartali sisefassaadi moderniseerimisega elavdati sisehoov, mis omakorda lahendati edukalt kaasava avaliku ruumina, tagades selle kasutajasõbralikkuse.16 Romantiseeritud kvartalipõhine renoveerimine ei saanud küll lõplikult teoks: sisehoovi piiravast neljast hoonest on säilinud vaid kaks, nendevahelisele tühermaale on endiste hoonete asemele kerkinud parklad. Piiratud sisehoov on aga väga omane sotsialistlikule arhitektuurile, mistõttu on see näide poolavaliku väliruumi täitmisest kasutajasõbralike funktsioonidega Eesti kontekstis asjakohane.
Käsikäes arhitektuurse terviku võimendamise võimalusega kerkib pinnale ka arhitekti osatähtsus renoveerimisel. Linnaarhitekti püstitatud selge kontseptsioon linnaosa või üksikhoone renoveerimisel tagab selle, et loodaks tervikuna toimiv keskkond. Tänu selgele lähteülesandele on renoveerimisel võimalik säilitada linnaruumi väärtus või sellele hoopis lisada. Terviklik vaade renoveerimisele hõlmab tervikliku (mikro)rajooni ja aktiveeritud hoonetevahelise ruumi loomist, kus puuduv lisandväärtus – hoone arhitektuurne potentsiaal – on ellu viidud, tõhusa tulemusega renoveerimisprotsess eeldab omakorda eri poolte aktiivset ja läbipaistvat koostegutsemist. See tähendab peale tehniliste oskustega osaliste ka korteriühistu (alaliste elanike esindusorgani) kaasamist loomeprotsessi. Värvilahenduste ja materjalivaliku kõrvalt tõhustab renoveerimisprotsessi elanike soovide ning nendest lähtuvate variatsioonide võimaldamine. Nii väiksem sekkumine (rõdude lisamine või nende võimalike mõõtude muutmine) kui ka fassaadi potentsiaalsete kasutusvõimaluste ja üldise kodu-mõiste välja laiendamine hoovi soosib eriilmelise ja rohkete funktsioonidega piirkonna loomist.
Pragmaatilise, ent tõhusa renoveerimisstrateegia elluviimisel tasub aeg maha võtta ja pöörata tähelepanu tulemuse esteetilisele ja arhitektuursele terviklikkusele, teadvustades, et arhitektuur ei tohiks finišeerida renoveerimismaratonil viimasena.
DIANA DROBOT on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistrant ning hoonete masskohandatava ja mahulise piirdetarindi loovuurimuse elluviija EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK.
PÄÄR-JOONAP KEEDUS on arhitektuurifotograaf ja EKA sisearhitektuuri osakonna magistrant.
Foto päises: Päär-Joonap Keedus
Artikkel on avaldatud Maja 2023 suvenumbris (113) teemal Eluase
1 Griffin Carpenter, „Cold truths about our cold homes“, New Economics Foundation, 08.02.2018.
2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Koostanud Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (Tallinn, juuli 2020).
3 Endrik Arumägi, Raimo Simson, Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Jarek Kurnitski, Hoonete kuluoptimaalse energiatõhususe miinimumtasemete analüüs (Tallinna tehnikaülikool, 2017)
4 Rekonstrueerimistoetus 2022-2027. Nõuded rekonstrueerimisprojektile“, KredExi veebileht.
5 Eesti 2035, (riigikogu vastu võtnud 12.05.2021), 3.
6 Katrin Paadam, Erle Rikmann, Kristel Siilak, Aare Vabamägi, Marit Otsing, Integreeritud linnalise arengu kontseptsioon Rakvere Seminari tänava piirkonna näitel (Tallinn-Rakvere: Baltic Union of Cooperative Housing Associations, 2011).
7 „Rakvere Seminari tänava piirkonna ümberkujundamise ideevõistlus“, Eesti arhitektide liidu veebileht, 30.03.2010.
8 „Rakvere liitus projektiga LIFE IP BuildEST“, Rakvere linnavalitsuse veebileht, 24.04.2022.
9 „Seminari korterelamu fassaadid“, Karisma arhitektide veebileht.
10 Autori vestlus „Linna Metsa“ võidutöö arhitektiga
11 Tuleviku 6, Rakvere energiatõhusaks rekonstrueerimine, EHR
12 Hanneli Rudi, „Rakvere on kortermajade renoveerimises Baltikumis esirinnas“, ERR, 17.03.2023
13 Triin Ojari, „Nõukogude arhitektuuri uuskasutuskeskus“, LP, 09.09.2013.
14 Merle Karro-Kalberg, Sille Pihlak, Siim Tuksam, „Renoveerimismaratoni esimene kilomeeter“, Sirp, 20.01.2023.
15 Andrew Ayers, „Lacaton & Vassal’s revitalisation of a Parisian tower block“, The Architectural Review, 22.12.2011.
16 „Ellebo Garden Room“, Adam Khan Architectsi veebileht.
