Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade maastikukvaliteetidest. Millised vahendid aitavad analüüsida elupõhiseid andmeid?
Avaandmetel põhinev maastikuanalüüs
Üle-eestilistel avaandmetel põhineva maastikuanalüüsi meetodi koostas TalTechi lõputööna maastikuarhitekt Priit Ingver ning katsetas seda nelja väikelinna – Elva, Kärdla, Sindi ja Türi – näitel. Kvantitatiivse maastikuanalüüsi meetodi rakendamise põhimõtted on kasutuses alates 1969. aastast1, kuid tänu avaandmetele ning arvutusvõimsuse kasvule saab suuri alasid võrdlemisi põhjalikult ning kiiresti hinnata. Meetodi rakendamiseks jagatakse uuritav ala tunnuste alusel kihtideks. Kihte hinnatakse reeglitega, mis võimaldab maastikuelemendid teisendada numbrilisteks väärtusteks, teha arvutusi ning võrrelda erinevaid maastikke.
Maastikuanalüüsis kasutatud elemendid hõlmavad nii ehitatud keskkonda kui ka looduskeskkonda ning on jagatud positiivse ja negatiivse väärtusega kihtideks. Positiivsed võtavad arvesse mitmekülgsema elurikkuse võimalusi (näiteks märgalad), õhukvaliteeti ja pinnase infiltratsiooni võimet (nt puude võrakattuvus), esteetikat ja pärandit (nt muinsuskaitseobjektid) kui ka väärtuslike paikade kättesaadavust (nt kergteevõrgustik) ja edasist võimalikku arengupotentsiaali (nt üldkasutatav maa). Negatiivsetesse kihtidesse on paigutatud objektid, mis tekitavad müra ja vibratsiooni (nt raudtee), õhu ning pinnasesaastet (nt jäätmehoidla), vajavad enda ümber puhastatud koridori (nt kõrgepinge õhuliinid) ning alad, mille maakasutusest tekkinud mõjusid on raske ümber pöörata (nt tootmismaa).
Kõik moodustunud kihid tükeldatakse tervet uuritavat ala katva ühtlase 100 x 100 meetrit võrgustikuga2. Võrgustikuks jagamise töövõtet kasutatakse maastikuanalüüsis ruumi osade omavaheliste seoste ning iseloomu paremaks mõistmiseks. Meetodi viimases etapis tulemused summeeritakse ning koostatakse looduskeskkonna teenuste hinnangu kaart3. Tekkinud väärtuste ülevaatekaardilt saab eristada mustreid, seaduspärasusi, kõrgelt ning madalalt hinnatud paiku. Rahandusministeeriumi tühjenevaid elukeskkondi kaardistava pilootprojekti4 raames võeti antud meetod aluseks pilootpiirkondade maastikuanalüüsi koostamisel. Kahanemise kontekstis muutub ehitatud taristu asemel üha olulisemaks tööriistaks rohetaristu, mis võimaldab ühelt poolt siduda hõrenevat elukeskkonda tervikuks ning samas olla elukeskkonnaks teistele liikidele, suurendades nõnda ökoloogilist mitmekesisust. Maastikuanalüüs on seetõttu kahanemist käsitleva strateegia jaoks oluline nii ökosüsteemiteenuste tagamiseks, kliimamuutusega kohanemiseks, tööstuse või intensiivse põllumajandustegevuse tagajärjel vaesunud maastike taastamiseks ning tühjenenud piirkondade sidumiseks ülejäänud linna või asulaga5.
Rohemeeter
Rohemeeter6 on rakendus, mis mõõdab, kuidas maa- ja linnamaastik mõjutab ökosüsteemide elurikkust. Eelnevalt kirjeldatud avaandmetel põhinevast maastikuanalüüsist erineb Rohemeeter selle poolest, et analüüsib vaid looduslikku elurikkust, mitte kultuurilisi maastikuväärtusi.
Rohemeetri on loonud Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi makroökoloogia ja maastike elurikkuse töörühma teadlased. Rakendus hindab algoritmi alusel iga Eesti maismaal asetseva punkti erinevaid maastikuparameetreid. Rohemeeter tuvastab ja visualiseerib maastikus olevad elurikkust vähem või rohkem toetavad piirkonnad 100 x 100 meetri suuruste analüüsiruutude kaupa ning annab 0–100 vahel varieeruva Rohemeetri koondindeksi vaadeldud asupunkti kohta, arvestades ümbritsevat 500-meetrise raadiusega maastikku. Madalad koondindeksi väärtused näitavad, et maastikustruktuur ning maastikus toimunud muutused ei ole vaadeldud piirkonna elurikkusele soodsad. Kõrged väärtused näitavad elurikkuse seisukohast kõrgekvaliteedilisi maastikke.
Rohemeetri sisendandmetena on kasutuses nii tänased kui ka ajaloolised andmed Eesti elupaikade ja liikide levikust, mitmed keskkonnatingimusi kirjeldavad kaardikihid ning maastikustruktuuri kirjeldavad indeksid. Kasutatud andmed on valdavalt kas Eesti riiklikest andmesüsteemidest või rahvusvahelistest andmekogudest pärit avaandmed. Iga 100 x 100 meetrise vaatlusruudu väärtuse tuvastamiseks kasutatakse 15–40 andmekihti, kokku kasutab rakendus üle 70 andmekihi.
Rohemeetri abil on võimalik teha koduhoovi või avaliku ruumi kujundamisel just neid valikuid ja otsuseid, mis hoiavad keskkonda sobilikuna nii inimesele kui ka teistele liikidele meie ümber. Lisaks annab Rohemeeter soovitusi iga piirkonna elurikkuse hoidmiseks või tõstmiseks.
Rohekaksik
Kahemõõtmelisest maastikuanalüüsist on ainuke loogiline samm edasi kolmemõõtmelise maastikumudeldamise ja -simulatsioonide juurde, mis koos liit- ja virtuaalreaalsusega laseb maastikumuutusi analüüsida ja katsetada täiesti uutel viisidel. Linnade digiteisikud peaksid säilenõtke linnaarengu võimaldamiseks sisaldama ehitatud keskkonna elementide kõrval ka rohetaristut. Rohekaksiku projektis luuakse Tallinna ja Helsingi linnale kohalikku taimmaterjali sisaldav 3D-raamatukogu koos toetava digikaksikuliidesega. Selle abil on võimalik linnade digiteisikutele lisada näiteks kõrghaljastust ja teisi maastikuandmeid sisaldavaid kihte.
Rohekaksiku raames kasutatav kaasamisplatvorm võimaldab erinevaid ruumiprojekte visualiseerida ja analüüsida kolmemõõtmelisena ning tutvustada ja tagasisidestada neid veebis. Maastikumudelile lisatakse mängumootori kaasabil lisafunktsioone, need aitavad virtuaalreaalsuse toel paremini mõista planeeritud maastikulahenduse muutumist ajas (sõltuvalt kellaajast, ilmaolust ja aastaajast). Testkeskkonnana ehitatakse välja nn koobas (CAVE – cave automatic virtual environment) ehk targa linnaplaneerimise virtuaalkeskus, mis võimaldab koosloomeprotsessides ühendada arutelu virtuaalse kogemusega. Rohekaksiku projekt on üks neljast käesoleval aastal algavast Tallinna tehnikaülikooli FinEst targa linna tippkeskuse pilootprojektist.
Artikkel on valminud Euroopa Komisjoni toetatud H2020 projekti Finest Twins (grant nr 856602) raames.
KRISTI GRIŠAKOV on linnaplaneerija ja Tallinna tehnikaülikooli FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur. Tema uurimistöö keskendub ruumiandmete ja tuleviku mõtestamise tööriistade – näiteks tulevikustsenaariumite – kasutamisele linnade strateegilises planeerimises
PÄISES: Aalto Ülikooli Living+ labor ehk virtuaalne linnaplaneerimise testlabor. Foto: Annamari Tolonen
AVALDATUD: Maja 103 (talv 2021) Tark elukeskkond
1 Ian McHarg I.; Design with nature; (New York, Natural History Press; 1969)
2 Per Stahlschmidt, Simon Swaffield, Jorgen Primdahl, Vibeke Nellemann.; Landscape Analysis: Investigating the potentials of space and place, (London: Routledge; 2017).
3 Priit Ingver, Digitaalsete avaandmete tõlgendamine ja rakendamine maastikuanalüüsis ning kontseptsioonilahendustes (Magistritöö, Tallinna Tehnikaülikool, 2019).
4 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigi-kinnisvara/tuhjenevate-korterelamute-projekt
5 Vt ka Euroopa Maastikukonventsioon https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/euroopa-noukogu-maastikukonventsioon
6 https://rohemeeter.ee/
7 https://www.aalto.fi/en/aalto-built-environment-laboratory
