Ääremaaliste rannakogukondade aktiveerimine
Rahvastiku muutused, turismi edenemine ja haldusreformiga kaasnev tsentraliseerituse kasv toovad ääremaalistel rannaaladel kaasa ka senisest erinevad ruumivajadused. Üks võimalus Eesti rannamaastike elavdamiseks on süüvida iseloomulikumatesse rannakogukondlikesse kohtadesse. Valitud rannakultuuriruumid – Liu paaditöökoda, Kabli linnujaam ja endine poldripõld mahajäetud pumbajaamaga on Pärnu lahe rannaaladel ergutamisväärsed paigad loomaks sündmusruume kohalikele ja külalistele.
Ettepanek avada Liu paaditöökoda külalistele annab osalusturismi arendamise kaudu võimaluse traditsioonilise rannaküla elavdamiseks ja järelkasvu soodustamiseks.
Looduskaitse alal asuva Kabli linnujaama laiendusettepanek vastab paremini linnuhuviliste praegustele vajadustele.
Audru poldri pumbajaam, mis seisab praegu rannamaastike rüpes tühjana, võib leida vahekasutust jääkalurite ajutise turu, võrgukuuri, ornitoloogide töötoa, kino või etenduste toimumispaigana.
Eri gruppide rannikulisi tegevusi põimides on võimalik mitmekesistada rannakogukondlikku tegevust ja muuta ettevõtlust sidusamaks ja tugevamaks.
Kestlikkuse tagamiseks polegi sageli palju vaja. Hooajalisuse mõjude vähendamiseks piisab näiteks paindlikumast läbimõeldud ruumikasutusest. Kalapüügi, paadiehituse, linnuvaatluse ja arvukate looduskaitsealuste paikade jaoksvajalike ruumiliste täienduste tegemiseks piisab sageli üpris väikestest ruumilistest sekkumistest, mis on kohalikus rannakogukondlikus mastaabis ometi väga olulise tähtsusega. Kohalikke vajadusi ja võimalusi arvestades on oluline eesmärk käsitleda ääremaaliste rannaalade ruumilahendusi rohujuure tasandil, kohalikke vajadusi ja võimalusi arvestades, pidades silmas potentsiaalset suuremat rannikulise ruumi võrgustikku.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla (Eesti Kunstiakadeemia).
Failid (pdf):
Avaldatud 2018.a. talvenumbris (nr 92).
