Erilised ja kõnetavad kohad nagu tagasihoidlik park Kreenholmi linnaosas võivad kogukonda ühendada, kuna nad lähevad kohalikele korda, ehkki erineval viisil, kuid julgustavad seeläbi otsima ühiseid väärtusi.
Oktoobri alguses toimus Narvas linnauurimise töötuba, kus osalesid 40 geograafia, planeerimise ja maastikuarhitektuuri üliõpilast ja õppejõudu Turu Ülikoolist, Riia Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Projekti rahastati programmist NORDPLUS. Neljateistkümnest rahvusest osalejad olid mõistagi erinevate kogemuste ja teadmistega. Meil seisis ees huvitav teekond läbi Narva. Linna jõudes teadsime, et lahkume siit peagi, kuid meie eesmärk oli endast mingid märgid maha jätta …
Kõigepealt püüdsime leida loomingulisi lahendusi linna arengu suunamiseks, tehes koostööd Narva linnavalitsusega. Käsitlesime mitmeid küsimusi nagu näiteks töö kogukonnaga, linnakeskkonnaga ja avaliku ruumiga. Analüüsisime linnaruumi erinevatel viisidel, näiteks Narva vanalinn vs. ülejäänud Narva, arutasime linnaruumi kujundamise ajendite ja põhjenduste üle.
Üliõpilaste peamine ülesanne oli teha ettepanekuid Narva linna ja selle eriliste kohtade arendamiseks, lähtudes sellest, et Narva on keeruka linnastruktuuriga maakonnakeskus. Seega tuli õppejõududel ja üliõpilastel Narva „sukelduda” – nagu Riia Linnainstituudi üks asutajatest Jonas Büchel seda tegevust kutsus –, kasutades selleks kognitiivset kaardistamist, fotograafiat ja filmimist, olemasolevaid ning intervjuude, esitluste ja arutelude vahendusel kogutud teavet ning analüüsides meediakajastusi. Eesmärgiks oli leida linna arendamise strateegiliselt tähtsad kohad ja esitleda neid linnavalitsusele. Lõpetuseks korraldasime avaliku sündmuse, et rääkida narvalastega meie kujunenud mõtetest.
Töötoa ettevalmistamisel sõitsin Tartust Narva ühega kolmest bussist, mis igapäevaselt on sel liinil käigus, ning peale minu oli bussis ainult kaks inimest … Seega väitsime alustuseks, et kultuuriline erinevus Eesti teiste osadega võrreldes on Narva suur probleem ja et linnast väljastpoolt algatatud sündmused, nagu kasvõi meie linnaruumile pühendatud töötuba, üksnes siluvad olukorda veidike. Meie järgmine eesmärk oli lugeda Narvat kui palimpsesti, mille erinevaid ajaloolisi kihte pole võimalik kustutada. Need moodustavad tänapäeva Narva identiteedi, mis on kui üksteise peale ladestunud kihtidest tekkinud maastik. Selline maastikuline lähenemine aitas meil mõista Narvat kui poliitilist maastikku, piirilinna maastikku ja kaubavahetuse maastikku ning kui ajalooliste pöörete ja sõdade linna. Tuleb tunnistada, et alahindasime oma teekonna alguses pinget Narva kui eriliste ja kohalike kohtadega kogukonna ja Narva kui Euroopa ääreala kogukonna vahel. Kui tekib küsimus, mis on euroopalik identiteet ja elamise viis, milles seeväljendub, võib just niisugusel äärealal tabada meid kaemus. Euroopalikku identiteeti võib mõista paremini, astudes sellega silmitsi perifeerias. Ka peaaegu hüljatud park võib osutuda kohaks, mis hõõrdumised globaalsete trendide ja kohalike eelistuste vahel välja joonistab ja käivitab arutelu ühise kogukonna üle. Viimane päev viis meid ühte erilisse kohta, mis kujunes meie teekonna lõpp-punktiks.
Tuleb tunnistada, et alahindasime oma teekonna alguses pinget Narva kui eriliste ja kohalike kohtadega kogukonna ja Narva kui Euroopa ääreala kogukonna vahel. Kui tekib küsimus, mis on euroopalik identiteet ja elamise viis, milles seeväljendub, võib just niisugusel äärealal tabada meid kaemus.
Avaliku sündmuse ettevalmistamisel avastasime, et põigates üle ühest terasest jalakäijate sillast jõuab otse Narva identiteedi südamesse: see on park, millega igal lähikonna elanikul seondub oma isiklik lugu, samas kui teiste jaoks võib see olla vaid kiirem otsetee. See hädasti hoolitsust ja arendamist vajav park Narva Kreenholmi linnaosas murrab ühest küljest läbi eespool nimetatud linnakihistustest ja teisest küljest võib need ka ühendada olles naabruskonna ühiseks uhkuseks. Park moodustab n-ö šašlõkivarda, mis ühendab areneva Euroopa identiteedi kohaliku identiteediga, seob ajaloolised kihid ammutades jõudu erinevatest kultuurilistest allikatest. Narva kodanikud ei ülista oma hiljutist tööstuslikku minevikku ega oota pikisilmi investeeringuid. Me leidsime eest kohaliku uhkustunde, mis on linna, valla või küla arendamise peamine eeldus ja alus sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Esitledes oma teekonna lõpus narvalastele nende igapäevast maastikku välismaalaste seisukohast, mõistsime, et linnaelanikud on oma linnast väga teadlikud.
Tutvustasime oma tähelepanekuid ka Narva linnavalitsusele, keda esindas linaarhitekt Ivan Sergejev, ja palume Narva linnavalitsusel oma inimesi tõsiselt võtta. Tundub, et Narvat vaadates unustavad planeerijad tõsiasja, et seal on ühine maastik, mis sisaldab muidugi suuremat poliitilist ja kultuurilist pilti, aga mis palju enam soovib oma identiteedi, igatsuse, valude, uskumuste jm mõistmist. Mina, mu kolleegid ning meie üliõpilased tunnetasime Narvat kui loomisel olevat maastikku.
FRIEDRICH KUHLMANN uurib ja õpetab maastikuarhitektuuri Eesti Maaülikoolis.
Üleval: Park Kreenholmis kui kujuneva kogukonna teadlikkuse keskpunkt. foto Friedrich Kuhlmann.
Avaldatud 2018.a. talvenumbris (nr 92)
