Helen Sooväli-Sepping: ruumiline pärand ja rohepööre

Viimasel viiel aastal on rohepöörde valdkonna ekspertide hulgas nii rahvusvahelistel kokkusaamistel kui ka asjaga seotud ametnike töölaudadel olnud kuum teema ruumilise pärandi käsitlemine.

Järgnevalt tutvustab Helen-Sooväli Sepping, kuidas saab ruumiline pärand panustada rohepöördesse, ning arutleb, kas rohepööre panustab mingil moel ka kultuuripärandisse, täpsemalt ehitatud pärandisse. Valdkonnad, mida selles artiklis käsitletakse ja mainitakse on kestlikud kogukonnad, hoonete taaskasutus, ringmajandus ja innovatsioon. Just neid valdkondi edendades on võimalik ehitatud pärandi hoidmist ja kasutamist käsitleda inimtegevusena, mis on energiasäästlik ja väiksema keskkonnajalajäljega ning mis omakorda panustab kliimamuutuse leevendamisesse.

Euroopa roheleppes (1), mille eesmärk on muuta Euroopa maailmajagu 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ei ole ajaloolised, nii kaitse all kui ka kaitseta hooned, rajatised ja maastikud eraldi äramärkimist leidnud. Esmapilgul näib, et kultuur on justkui ära unustatud ning kukalt paneb kratsima pigem tehnokraatlik, tehnoloogilistel uuendustel põhinev lähenemine üleminekul kestlikumaks Euroopaks. Loogiliselt võttes võiks ruumipärand Euroopa Komisjoni algatatud renoveerimislaine tegevusplaanidega ideaalselt sobida. Lähemal vaatlusel on roheleppe plaanides ridade vahele peidetud sõnum, et Euroopa rohelepe ja kultuuripärand on tihedas omavahelises vastastikseoses. Siiski on otsustatud, et kultuuripärandi renoveerimine ei ole sellel eelarveperioodil prioriteetne ning eraldi rahastusmeedet ruumipärandi kliimakindlamaks muutmisel ette nähtud ei ole. Vanade hoonete ja taristute kestlikumaks vuntsimisel ei ole nii kiiret mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele, kui seda vaja oleks. Meie ette kerkib küsimuste pundar: kas uut hoonet on odavam ehitada kui vana renoveerida ning kas uue hoone keskkonnajalajälg on suurem või väiksem kui vana hoone oma? Kas tänapäevaste standardite järgi ehitatud hoone on kliimatargem kui vana, mis on traditsiooniliste ehituspõhimõtete ja -võtetega ehitatud?

Ehituspärandi regulatsioonid Euroopa kliimapoliitika keskmes
Eesti inimarengu 2019/2020. aasta aruandes kirjutan sellest, et meie ajastu suurim ülesanne on tagada tulevastele inimpõlvedele planeet, millel on võimalik elada. See tähendab kliimamuutusega kohanemist ja halbade keskkonnamõjude vähendamist (2). Ruumilisel pärandil on selles kandev roll. 2021. aastal valmis Euroopa kultuuripärandi roheline raamat alapealkirjaga „Asetades kultuuripärandi roheleppe südamesse(3). See Euroopa Komisjoni tellimusel ja ekspertide koostatud dokument joonistab kontseptuaalse raamistiku, kuidas kultuuripärand aitab kaasa Euroopa kliimaneutraalsuse püüetele. Ruumipärandi roheline raamat keskendub väärtustele. Kultuuripärand, sealjuures ehituspärand, on meie-tunde ja Gesamtkunswerk’i, ühise kunsti loome nurgakivi. Kultuuril on tähtis roll väärtuste loomisel ja hoidmisel. Nende loomine ja vahendamine saab toimuda kodanikukeskselt: kodanikuaktiivsuse ja -teaduse ning kodanike kaasamise abil. Need on tervet ühiskonda kaasahaaravad tegevused, mis on eelduseks kultuuripärandi kestmajäämisel ja kestlike lahenduste rakendamisel. Roheline raamat esitab kultuuripärandi osatähtsuse ressursitõhusama ja säilenõtkema ühiskonna loomel. Taaskasutus ei ole midagi muud kui päranditehnoloogiliste oskuste edasiandmine, vanade hoonete ja asjade korrastamine ning hooldamine. Sedalaadi oskusi nimetatakse roheoskusteks: need on teadmised, mida saab rakendada kliimakindlama ühiskonna ülesehitamisel.

Kultuuripärand on kahe olulise rohelepet toetava Euroopa linna- ja maapiirkondade strateegia keskmes: nendeks on „Uus Euroopa Bauhaus(4) ning renoveerimislaine strateegia.(5)

„Uus Euroopa Bauhaus“ on initsiatiiv, mis panustab kõigisse rohepöörde käimasolevatesse planeerimise ja ehitus- ja pärandihoiu tegevustesse horisontaalselt, ühendades esteetika-, disaini- ja kestlikkuse ideed. Nende kolme idee abil on tagatud pärandiloome ja see omakorda panustab inimeste elukeskkonna kvaliteeti.

Rohelises raamatus ning strateegias „Uus Euroopa Bauhaus“ esitatud printsiibid peaksid leidma rakendust renoveermislaine kavas, algatuses, mis on ellu kutsutud hoonete energiatõhususe parandamiseks. Euroopa Komisjon soovib järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid kahekordistada ja sealjuures suurendada märkimisväärselt hoonete energiasäästlikkust. Arvud näitavad, et hoonete arvele langeb ligikaudu 40% EL-i energiatarbimisest ning hooned ja taristud võivad tekitada 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Praegu renoveeritakse energiatõhusamaks iga aasta vaid 1% hoonetest. Euroopa Komisjon leiab, et 2030. aastaks võiks olla renoveeritud 35 miljonit hoonet. Eestis on vaja renoveerida 140 000 hoonet ja selleks on eraldatud 22 miljonit eurot. Kava lisandväärtusena loodetakse suuremat innovatsioonilainet: ehitussektoris võiks selleks olla materjalide korduvkasutus ja ringlussevõtt.

/…/

Edasi saab lugeda Maja suvi-sügis 2022 numbrist (109-110)

HELEN SOOVÄLI-SEPPING on Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor

Päises: Abstraktne linn, foto Martin Siplane

1 – Euroopa roheline kokkulepe (2021) , https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en

2 – Helen Sooväli-Sepping (2019). Inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilisi valikuid. Eesti Koostöö Kogu

3 – Potts, A. (2021). European Cultural Heritage Green Paper. Europa Nostra, The Hague & Brussels.

4 – Euroopa Uus Bauhaus, https://www.kul.ee/uudised/euroopa-uus-bauhaus-mis-see