Keset pöörast murrangut nn rohelise, säästva ja energiatõhusa disaini suunas toimub midagi paradoksaalset – tänapäeva arhitekt on nii nagu praegune arhitektuuri kasutaja tasapisi hakanud kaotama arusaama sellest, millest ehitis kokku on pandud. Lausa niivõrd, et inimesed satuvad traagilisel kombel ja enese teadmata elama kodudesse ja keskkondadesse, mis neid tasapisi mürgitavad.

Me võtsime nõuks hakata ajama kahtlaste materjalide jälgi – täpsemalt siis Valgas Varese arhitektuuriresidentuuris leitud töödeldud puidu jääkide omi. Me uurisime suuremaid protsesse, mis on seotud töödeldud puitmaterjalide tootmisega. Neid materjale toodetakse tööstusjääkidest, aga ka spetsiaalselt selleks maha võetud puudest. Leiutaja ja puitlaastplaadi patenteerija Max Himmelheberi naiivne arusaam, et seda materjali hakatakse tootma üksnes puidujääkidest, on praegusest reaalsusest kaugel.¹

Puidutööstus on Balti riikides tähtsal kohal. Näiteks Leedu on Euroopa teine suurim puidutarnija IKEAle, mis toodab enamiku oma mööblist just töödeldud puidust.² Leedu suurim töödeldud puidu toodete tootja VMG kontsern, mis valmistab puitlaastplaate, OSB-d, MDF-i, liimkiht- ja hakkpuitu, ekspordib enam kui 90% oma toodangust Skandinaaviasse, Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja peamistele ELi turgudele.³ Ühel Läti suurimal töödeldud puidu tootjal, Kronospani kontserni kuuluval Kronospan Rigal on 41 tootmisbaasi üle kogu ELi ja nad ekspordivad 97% oma toodangust. On leitud, et mitmest Kronospani tootmisüksusest jõuab välja formaldehüüdiga saastunud reovett ja ka õhusaastet.⁴ Selleks et valmistada töödeldud puitu ehk n-ö libapuitu, mida sageli esitatakse säästvama, vähese süsinikuheitega alternatiivina CO₂-mahukamatele ehitusmaterjalidele, raiutakse metsa. Selle tootmisprotsess reostab keskkonda veelgi enam ja lõpptooted sisaldavad mürgiseid kemikaale, mis biolagunedes kuhjuvad – töödeldud puidust tooted on kokku seotud tugevate vaikutega, mis aja jooksul aurustuvad. Vasttoodetud puitplaatidest, iseäranis katmata plaatidest võib eralduda suures koguses formaldehüüdi, mis on tuntud kantserogeen.

Olles liimpuidu tihedatesse kihtidesse süüvinud ja residentuuris vedelenud jääke pikemalt uurinud, asusime tegema keerukat organiseerimise, kokkupanemise ja lahtivõtmise katset. Püüdsime leida viisi, kuidas kahtlaste materjalidega töötada, küsides, kuidas neid taaskasutada. Selle protsessi käigus hakkasime ehitama „kahtlasi objekte“ – eripalgelisi mosaiike ja pinke, mis on loodud kahtlastest tootmisjääkidest ja seotud kokku loodusliku jutenööriga. Lõppude lõpuks pole isegi kahtlane puitlaastplaat läbinisti lootusetu – tegu võib siiski olla ökoloogilise materjaliga, kui see on toodetud üksnes puidujääkidest ja looduslikest vaikudest, mis ei erita mürgiseid aure.

Puitlaastplaat

Suunatud laastuga plaat (OSB)

Selle materjali ainulaadne välimus viitab otse selle eripärale – puidulaastud asetatakse kihiti risti-rästi. Välimistes kihtides on laastud suunatud piki plaati, samas kui sisemistes kihtides asetsevad väiksemad laastud risti. OSB koosneb tavaliselt puidulaastudest (90%), fenool-formaldehüüdist, melamiiniga rikastatud uurea-formaldehüüdist või isotsüanaadist.

Suure tihedusega puitkiudplaat (HDF)

See komposiitmaterjal on eriti õhuke ja tihe ning sileda ja homogeense pinnaga puitkiudplaat. Kiudplaat koosneb tavaliselt 97% ulatuses lehtpuu saepurust, parafiinist, linaseemneõlist ja polümeeridest. Olenevalt tootmismeetodist võib HDF sisaldada ka uurea-formaldehüüdi või fenool-formaldehüüdi.

Keskmise tihedusega puitkiudplaat (MDF)

See kunstlik puitmaterjal koosneb jahvatatud puidukiududest, mis on segatud vaikude ja vahaga ning seejärel kõrgel temperatuuril ja suure surve all lamedateks paneelideks pressitud. Puidukiudude sidumiseks kasutatakse sageli formaldehüüdvaike. MDF koosneb tavaliselt 82% ulatuses puidukiust, uurea-formaldehüüdvaigust liimainest, veest ja parafiinist.

Vineer

Vineerplaadid liimitakse kokku rõhu all kõrgel kuumusel ja tugevaid sideaineid kasutades. Vineeri vanaaegsed prototüübid liimiti kokku loodusliku liimiga, mis oli valmistatud luudest, nahast, kõõlustest ja kõhrest saadud želatiinist. Vineer koosneb tavaliselt leht- või okaspuust spoonidest ja fenool-formaldehüüdist, ehkki kasutada võib ka uurea-formaldehüüdi või melamiin-formaldehüüdi.

Ristkihtliimpuit (CLT)

CLT-d toodetakse kiiresti kasvavast okaspuust valmistatud ja tööstuslikult kuivatatud plaatidest, mis laotakse risti ja mille kihid liimitakse kokku. CLT koosneb vähemalt kolmest puidukihist (tavaliselt kolmest, viiest, seitsmest või üheksast), mis on kokku liimitud tugevate vaikudega, nagu polüuretaani (PUR), melamiin-uurea-formaldehüüdi (MUR) ning melamiin-formaldehüüdi (MF) ja resortsinooli-põhiste vaikudega.

Kasutusjuhend

Hakates töötama kahtlaste puitu imiteerivate materjalidega, kaaluge nende kasutamist eest leitud tükkide kujul ja kahjustusi vältivaid sidumismeetodeid rakendades. Kui tükke vigastada, vallanduvad vaigus peituvad kemikaalid.

Püüdke vältida materjalide lõikamist, puurimist või liimimist, tehke seda ainult siis, kui see on tõesti vajalik.

Avage aknad ja laske tuppa õhku! Veenduge, et nii tööruumid kui ka materjalide ladustamispaik on hästi õhutatud.

Takistage mürgiste ainete väljapääsemist. Puitlaastplaatide (mis pole lamineeritud) värvimine või katmine loodusliku värvi- või lakikihiga võib vähendada kemikaalide eritumist. Kandke selle töö juures maski.

Tegutsege aeglaselt. Võtke aega materjalidega tutvumiseks. Neid korrastades ja neile rohkem tähelepanu pöörates võite leida inspiratsiooni mõnest praost, august või nukist ja näha materjale uues valguses. Võite ette võtta kunstilise seikluse – kui juba arvestada, et tegemist on kahtlaste materjalidega, on kõik seeläbi säästvam.

Pärast liimpuidu katsumist peske käed hoolikalt, kuna selle kemikaalid võivad nahka ärritada.

 

„Too(l) kuninglik“

See pink või õieti troon koosneb hoolikalt valitud ja peaaegu ideaalselt kokkusobivatest tükkidest, mis on pärit Varese residentuurist leitud liimpuidujääkide hulgast. See on mõnusalt kindel ning küllaltki kõrge ja lai iste. Iidset tehnikat järgides hoiab toolipõhja ja nelja jalga tihedalt koos nöör. Kui sellele esimest korda istuda, võib see tool küll pisut kriuksuda, aga muretseda ei tasu – see hoiab sind väga hästi.

„Too(l) samurailik“

Kahtlased terminid

• Formaldehüüd on värvitu tugevalõhnaline tuleohtlik kemikaal, mida toodetakse tööstuslikult ja kasutatakse ehitusmaterjalides, nagu puitlaastplaat, vineer ja muud pressitud puittooted. Tihti kasutatakse seda ka fungitsiidina, germitsiidina, desinfektsioonivahendina ning säilitusainena surnukuurides ja meditsiinilaborites. Uuringud on näidanud, et formaldehüüd põhjustab müeloidset leukeemiat ja haruldasi vähivorme.

• Uurea-formaldehüüd (UF), mida tuntakse ka uurea-metanaalina, on läbipaistev termoreaktiivne vaik või polümeer. Seda toodetakse uureast ja formaldehüüdist. Seda kasutatakse sideainetes, vineeris, puitlaastplaadis, keskmise tihedusega puitkiudplaadis ja vormitud objektides. Kui UFi-põhised materjalid ja tooted eritavad õhku formaldehüüdi, kahjustab see tervist.

• Melamiin-uurea-formaldehüüd (MUF) on vaik, mis talub niiskeid keskkondi paremini kui UF-vaigud. Samas on melamiin palju kallim kui uurea. MUF-vaike kasutatakse vineerplaatide jätkamiseks ja kaitstud välitingimustes kasutatavate puitkonstruktsioonide pikijätkamiseks.

• Fenool-formaldehüüd (PF) (fenoolvaigud või fenoplastid) on sünteetilised polümeerid, mida kasutatakse paljudes tööstusharudes nende tugevuse, mitmekülgsuse ja püsivuse tõttu. Puidutööstuses kasutatakse seda sideainena puitlaminaatide vahel. Lisaks talub PF kõrgeid temperatuure, kuna tegu on soojusisloaatoriga. PF sisaldab formaldehüüdi. Fenool võib kahjustada nahka ja on sissehingamisel mürgine.

• Fenool-resortsinool-formaldehüüd (resortsinoolliim) on sideaine, mis kombineerib vaiku ja kõvendit ning talub pikaajalist kokkupuudet veega ja ultraviolettkiirgust. 1943. aastal kasutusse võetud sideaine on olnud populaarne lennuki- ja laevaehituses. Praegu kasutatakse seda peamiselt vineeris, lamineeritud tugitalades ja muudes puitkonstruktsioonides. Resortsinool võib olla sissehingates mürgine, ärritades nina, kurku ja kopse. Samuti põletab see nahka ja silmi. Korduv kokkupuude võib kahjustada närvisüsteemi, neere ja maksa.

• Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC-d) erituvad gaasidena teatud tahketest või vedelatest ainetest. VOC-d hõlmavad mitmesuguseid kemikaale, millest mõnel võib olla lühi- ja mõnel pikaajaline kahjulik tervisemõju. VOC-de kontsentratsioon on siseruumides pidevalt suurem (kuni kümme korda) kui väljas. Eritajad on näiteks värvid ja lakid, värvieemaldid, ehitusmaterjalid ja sisustus.

 

Varese arhitektuuriresidentuuris teostatud uurimistööd toetas Euroopa Liit. Uurimistöö jätku rahastab Leedu kultuurinõukogu.

AISTĖ GAIDILIONYTĖ on arhitekt ja kunstnik, kellel on huvi aktivismi ja teistmoodi teguviiside vastu arhitektuuris. Koos Kamilė Vasiliauskaitėga lahkavad nad ruumide materiaalseid, sotsiaalseid ja poeetilisi kihte
KAMILĖ VASILIAUSKAITĖ on arhitekt, kunstnik ja uurija Vilniusest. Koos Aistė Gaidilionytėga lahkavad nad ruumide materiaalseid, sotsiaalseid ja poeetilisi kihte.

PILDID: Aistė Gaidilionytė ja Kamilė Vasiliauskaitė
AVALDATUD: MAJA 4-2024 (118), peateema ÕHK

1  Vt: Dirk van Weelden „The Particleboard Odyssey“, MCGuffin magazine nr 12 „The Log“, mai 2023. 

2  IKEA, „The wood we use“. 

3  VMG Group’i veebileht. 

4  Vt: Duncan Roberts, „Frustrated Sanem residents call for halt to 
Kronospan expansion“, Luxembourg Times, 02.08.2024.