Jenni Partanen: tark linnatulevik

Tallinna Tehnikaülikooli tulevikulinna professor Jenni Partanen arutleb Tallinna Ülemiste linnaku näitel targa linna planeerimisega seotud väljakutsete üle ja tutvustab kavandatavat uurimistööd.

Tulevikulinna projekt

Meie uurimisteema seoses Ülemiste City ja laiemalt Ülemiste piirkonnaga tõstatab taas igivana linnaplaneerimisalase probleemi: kuidas luua elujõulist ja kvaliteetset linnakeskkonda? Tehnoloogiliselt vahendatud targa tulevikulinna kontekstis saab sellest täiesti uutmoodi väljakutse. Esiteks, tulevikulinna iseloomustavad lakkamatud uuendused. Teiseks, neid uuendusi ajendavad inimeste kohtumised ja nende erinevad taustad. Kolmandaks, linn ei ole ühetaoline, vaid koosneb teatud dünaamilistest, iseorganiseeruvatest ja uuendusi loovatest piirkondadest, mis võivad mängida regionaalset või suisa globaalset rolli. Kõik see toob esile terve rea lahtisi küsimusi. Millisteks kujunevad inimestevahelised kokkupuuted digiajastul? Milliseid linnauuringutest pärit teooriaid saab rakendada? Kus need mainitud mitmekesised piirkonnad asuvad ja kuidas neid avastada?

Linnade uuenemisvõimekus tugineb toimijapõhistele majanduslikele ja sotsiaalsetele protsessidele, mille peamisi ruumilisi ilminguid digitaliseerumine hetkel proovile paneb. Ülemiste Cityga seonduv praktiline küsimus on, kuidas neid protsesse uues olukorras nõnda ergutada ja juhtida, et tulemuseks oleks kvaliteetne linnakeskkond.

Mobiilsus ja liiklusvood

Mõistame aina paremini, et liiklussüsteem – nagu ka linn tervikuna – on kohanduv komplekssüsteem: üksikagentide koosmõjul võib sündida üllatavaid kõrgema tasandi käitumismustreid. Mõelgem näiteks tihedas liikluses sõidurida vahetavale autole, mis sunnib tagumisi autojuhte pidurdama, põhjustades niimoodi ahelreaktsiooni, mis kõrgemal tasandil vaadelduna ilmneb meile liiklusummikuna. Kui vaatleme üksnes kogusüsteemi, jääb meil üksikisikute käitumise ja süsteemi dünaamika vaheline tugev põhjuslikkus märkamata. Kuna koondtasandi mudelid püüavad ennustada üksnes kogusüsteemi (haruldasi) lineaarseid omadusi, siis ei õnnestu neil simuleerida sedalaadi kumulatiivseid, mittelineaarseid ja skaalade omavahelisi mõjusid, mis ilmnevad kohaliku tasandi dünaamikas. Sestap on tarvis meetodeid, mis võimaldaksid arvutada välja süsteemi käitumist alt üles ehk üksikagentide interaktsioonide põhjal. Niisugust võimalust pakuvad nn mikrosimulatsioonid.

Väljapakutud mudel

Meie eesmärk seoses Ülemiste piirkonnaga on luua mudel, mis võimaldaks uurida juhtide otsustest tingitud üllatavaid muutusi ning koosmõjusid linnaliiklussüsteemi kõrgemal tasandil. Ainevahetuslikust mõtlemismudelist järeldub, et sujuvad inim- ja kaubavood on soovitava linnadünaamika jaoks võtmetähtsusega. Meie pakutav simulatsioonimudel põhineb eraldiseisvate osalejate hajusatel otsustusprotsessidel ja hindab liikumisviiside jaotusest ning teevõrgu omadustest tulenevaid mõjusid liiklusvoogudele. Mudel lähtub Tallinna tänavavõrgust ning kasutab inimeste tegelikest liikumistest kogutud andmeid. Simulatsiooni toimimisreeglid põhinevad nendest päriselulistest andmetest ja süsteemi käitumisest masinõppe abil tuvastatud seaduspärasustel. Niisuguse mudeli abil saab katsetada, kuidas mõni muudatus (näiteks liiklusühenduste ja uute teede loomine või olemasolevate sulgemine) mõjutaks liiklusvoogu, ummikute teket või eeldatavaid kohalejõudmise aegu. Kui lisada veel andmed busside, jalgrataste, elektritõukerataste, isejuhtivate sõidukite ja teiste transpordiliikide kohta, saaksime uurida ka transpordiliigi valiku mõju liiklusvoogude sujuvusele. 

Kui sellist mudelit kõikvõimalike sisendväärtustega ammendavalt jooksutada, siis näeme eeldatavasti, et teatud sisendväärtuste korral ilmnevad teatud lävendid, st äkilised muutused dünaamikas. Sisendväärtusteks võivad olla näiteks erinevate liikumisviiside kasutajate osakaalud. Erinevused dünaamikas tähistaks sellisel juhul sujuvaid vooge, perioodilist ülekoormust või täiesti juhuslikke ummikuid. Muude meetoditega on sedalaadi nähtuste uurimine võimatu. Niisiis, mudel annaks eeldatavasti teadmisi kohalike muutuste mõjust kogusüsteemile. Selline tööriist võiks leida rakendust kullerfirmades teenuste kujundamisel ning linna- ja liiklusplaneeringus, et hinnata liiklusvõrgu läbilaskevõimet, uute suuremahuliste arendusprojektide (näiteks transpordisõlmede või suurehitiste) mõju ja transpordiliigi valiku rolli liiklusummikutes ja -sujuvuses.

Linnaruumi ülesehitus

Samamoodi nagu liiklus on linn tervikuna äärmiselt mitmetahuline: aktiivsed kohad ja nende muutumine kujunevad ettevõtete, üksikisikute ja institutsioonide otsustest oma (äri)tegevusele parima asukoha valimisel. Linnaruumi elujõulisuse mõttes soovitavat tegevuste ja ruumikasutajate asetust pole seega võimalik ülaltpoolt peale suruda, vaid tegutsejaid tuleb ligi meelitada, selleks aga tuleb mõista asjaolusid, mis neid tõmbavad. Näiteks uut tüüpi volditavat jalgrattakiivrit tootval idufirmal oleks kasulik kolida jalgrattavarustust müüva poe kõrvale; ehitussektorile VR-süsteeme arendaval ettevõttel oleks kasulik, kui nende läheduses leiduks koostöö tarbeks mõni kinnisvaraarendaja – ning kõik võidaksid heast ligipääsetavusest, linnakeskkonna mitmekesisusest, paindlikust linnavalitsemisest ning elavast ümbrusest. Niisugused tegutsejapõhised protsessid vormuvad alt üles.

Kõigepealt tuleb hinnata, kuidas ruumi- ja tegevusmustrid kujunevad, kasutades nüüdisaegset ruumiandmete analüüsi. Meie eesmärk on mõista tegevus- ja teenussõlmede ruumilist loogikat ning ennustada, kuidas nad võiksid muutuda. Teiseks tuleb meil uurida üldisi meetodeid linnade elavdamiseks ja mitmekesistamiseks ning kohandada neid targa linna ja Tallinna oludele.

Plaanitav laiahaardeline ruumianalüüs uurib erinevaid tegevusklastreid ja nende muutumist seoses liikumisvõrgustiku, mitmekesisuse taseme ning teiste teguritega, mis tulenevad rahvastiku-, mobiilsus- ja ehitusandmetest. Selline tegevusanalüüs on ühtlasi seotud eespool kirjeldatud liiklusvõrgu analüüsiga. Liiklusvõrgu tunnuseid uuritakse seoses tegevussõlmedega, selgitamaks, kas teatud tunnused kattuvad teatud profiiliga tegevussõlmede väljakujunemisega, ning milliseid liiklusvõrgu omadusi tuleks seega edendada. Lisaks püüame leida mõjureid, mis soodustaksid elujõuliste piirkondade teket ning kaalume nende rakendatavust targa linna visiooni ning Tallinna kontekstis. Nõnda saame paika panna uue komplekti mõõdikuid, luua tööriistad üksikasjalikumat vaatlemist nõudvate piirkondade tuvastamiseks ning rakendada oma indikaatoreid nende piirkondade peal. Kasutades inimeste liikumisi puudutavaid andmeid, trianguleerime saadud tulemusi – eeldades, et liikumisvood loovad tegevusi, vaatleme nende piirkondade tegelikku kasutust. Uurime, kuidas kokkupuuteid ja teadmiste levikut soosiv mitmekesisuse tase antud piirkonnas seostub teiste elujõulisuse indikaatoritega ning vaatleme seda tuleviku tarkade linnade kontekstis. Ning viimaks – tuginedes oma uurimistulemustele, soovitame ja katsetame erinevaid planeerimismeetodeid, taktikalisi sekkumisi, tegutsemissuundi ja muid praktilisi vahendeid.

Linnaruumis osalejad kui linnamajanduse edendajad 

Linnaruumi toimijate dünaamika uurimisel mängib võtmerolli linnamajandus. See mõiste viitab ülelinnalisele majanduslike tegutsejate (ettevõtete, korporatsioonide, institutsioonide) ökosüsteemile, mille funktsioneerimine on linnasüsteemi sidususe jaoks elutähtis. Linna majandussüsteemid võivad osutuda samuti väga kompleksseks – neis osaleb lugematu hulk toimijaid, kes langetavad otsuseid, mille kumulatiivne mõju on ettearvamatu, nagu ka nendest tingitud ruumimustrid ja -võrgustikud. Sellegipoolest on linna elujõulisuse nimel oluline nende toimijate tegevusi soodustada. Meil tuleb mõista, missugused tegurid ja võimalused tõmbavad ligi võtmetalente ning kuidas saaksime nende tegutsemist linnas või mõnes konkreetses linnapiirkonnas toetada.

Seni on linna majanduslikud toimijad käitunud aglomeratiivse majanduse printsiipide järgi – sarnased ettevõtted koondusid koostööks ja konkurentsiks ning lõikasid kasu linnastumise kirevusest nii linnaosa kui linna üldisel tasandil. Geograafiline lähedus oli esmatähtis. Kuid targa linna puhul seisab antud teooria silmitsi virtuaalsusest ja automatiseeritusest tingitud aegruumi „kokkutõmbumisega“. Targa linna võtmetoimijatel on tõenäoliselt teistsugused asukohaeelistused kui aglomeratiivse majanduse teooria ennustaks, arvestades nende uut tüüpi võrgustikke ja sotsiaalseid sidemeid. Sestap püüamegi mõista, mis selliste tegutsejate otsuseid ajendab ning mis võiks olla linnade targaks muutmise kaudne mõju.

Alustame sellest, et uurime, mis iseloomustab tarkade linnade teket soodustavaid uusi tegevusharusid ning uue töö mõistet – uusi võimalusi töötada eemalt või mitmest erinevast asukohast ning muutuvaid arusaamu sellest, mida töötamine üldse tähendab. Seejärel vaatame lähemalt loogikat, mille järgi võtmetähtsusega toimijad oma asukohti valivad, analüüsides selleks esmalt Ülemiste City näidet. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetoditega saadud tulemuste kõrvutamine aitab kujundada uuritavatest nähtustest terviklikuma pildi. Viimaks otsime võimalikke meetmeid võtmetoimijate ligitõmbamiseks ning pakume välja tegevussuundi, plaane, strateegiaid ja taktikalisi sekkumisi. Üldisemalt loodame uurimistööst saada uusi teadmisi linnamajanduse muutuste tuules olevast loogikast ning andmeid tegelike toimijate vaatevinklist, mida saaks rakendada linnaplaneerimises ja -valitsemises nii, et see edendaks hästitoimivat tarka tulevikumajandust.

Kokkuvõte

Kuna eespool kirjeldatud alaprojektid viiakse läbi omavahelises koostöös, siis pakub käesolev transdistsiplinaarne uurimus laiaulatuslikku teadmist digitaliseeruva linna toimimisest erinevate vaatenurkade kaudu ning laiemat perspektiivi tulevikulinnale, mis aitab mõista linnade muutumist ning annab vahendid selle suunamiseks. Nii üksiktulemused – simulatsioonid, elujõuliste linnaosade indikaatorid ja toimijate jaoks atraktiivsed tunnused – kui ka taoliste omavahel seotud süsteemide üleüldist dünaamikat puudutavad tulemused on otseselt rakendatavad linnaplaneerimises ja -halduses, poliitikaloomes ja linnaarendamises.

JENNI PARTANEN on linnauuringute professor Tallinna Tehnikaülikooli Arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Jenni arendab Tulevikulinna projektis meetodeid ja tööriistu tarkade linnade analüüsimiseks ning nende arengu suunamiseks. Tema uurimishuvideks on iseorganiseeruvad linnaprotsessid ja komplekssuse juhtimist võimaldavad planeerimismeetodid.

Artikkel on avaldatud Maja 2021 talvenumbris (103), peateemaks tark elukeskkond.

Foto päises Tõnu Tunnel