Eesti mobiilsusettevõtted on teel maailma tippu. Uurisin Eesti mobiilsusettevõtluse lipulaevadelt, mida uuenduslikku on neil laual ja millisena nähakse liikuvuse tulevikku.

Comodule

Kristjan Maruste, CEO

Milles seisneb Comodule’i toodete ning teenuste uudsus ja kuidas see senist mobiilsust mõjutab?

Comodule oli esimene ettevõte maailmas, mis hakkas rattaid internetti ühendama. Oleme ainukesed väljaspool Hiinat, kes toodavad oma elektritõukerattaid ise. Selles mõttes on meie uudsus meie eesrindlikkus.

Elektrirattalt andmete lugemine, tootjaga suhtlemine, tarkvarauuenduste tegemine – kuni kindlustuslepingu sõlmimiseni välja võib tänu Comodule’ile kõigilt asjaosalistelt kordades vähem ajalist ja rahalist ressurssi võtta kui seni. Nii anname lõpuks tugevamini hoogu keskkonda säästvale emissioonivabale transpordile. Elektromobiilsus ei pea seega ainult inimest mugavaks muutma ja ärimehele tulu teenima, vaid võib mängida olulist rolli maailma paremaks elukeskkonnaks muutmisel.

Milline on teie arenguvisioon ja kuhu suunas liiguvad tuleviku mobiilsuslahendused teie tegevusvaldkonnas?

Pikemas perspektiivis tahame areneda laiapõhjaliseks kergliiklust ning elektromobiilsust arendavaks ettevõtteks, kus pearõhk on isetegemisel. Edukas näide ise toodetud ja lõpptarbijale suunatud elektrilise tõukeratta näol on meil juba olemas.

Näeme, et tulevikus võiks olla Comodule’i võimekus ise kergliiklusvahendeid toota ja neid internetti ühendada kõvasti suurem, müües kümneid tuhandeid ühikuid. Tahame oma toodete ja teenuste arendamisega muuta elektromobiilsuse kergliikluses tavapäraseks, nii et näiteks elektriline jalgratas oleks täiel määral võimeline autot asendama. Enam veel, mobiilselt hallatav emissioonivaba sõiduvahend võiks olla heitgaase tootva auto ees eelistuseks, mitte üksnes asenduseks. Kesklinnas võikski pildis olla vaid mingit sorti elektrilised kergliikurid, need koormavad linnaruumi märksa vähem kui autod. 

Starship Technologies

Rao Pärnpuu, tootejuht

Milles seisneb Starshipi toodete ja teenuste uudsus? Kuidas see mõjutab senist mobiilsust?

Starship arendab autonoomset robotit, mis suudab kõnniteel täiesti iseseisvalt või väga vähese inimabiga liikuda ja kaupu transportida. Meie eesmärk on üheaegselt lahti harutada kaks keerukat ning lahendust vajavat väljakutset – pakkuda nõudmisel põhinevat transporditeenust, mis oleks alati kättesaadav, kuid samas kasutajale minimaalsete kuludega. Oleme keskendunud n-ö viimase miili probleemi lahendamisele, mis moodustab kuni poole transpordikulust ning ei anna sageli kliendile positiivset kogemust. Robotite abiga saab niisugused teenused kõigile igapäevaselt kättesaadavaks ja mugavaks muuta.

Milline on teie arenguvisioon, kuhu suunas liiguvad mobiilsuslahenudsed tulevikus?

Kaugemas perspektiivis näeme, et inimeste ja asjade liigutamisega ühest punktist teise juhtub sama, mis elektri ja informatsiooni liikumisega: üksiku sündmuse kulu on väike ning ei mängi rolli igapäevaotsuste tegemisel. Nii nagu me täna ei mõtle, mitu eurosenti maksime interneti ja elektri eest, et veebilehte avada, ei ole tulevikus oluline, kui palju raha kulus, et saada poest pakk piima.

Näeme, et robotid kujundavad ümber meie mõtteviisi asjade liikumisest ning toovad tulevikus uusi lahendusi, mille peale me täna isegi tulla ei oska. Nii nagu internetipioneerid ei osanud täpselt ette näha seda ökosüsteemi, mis meil täna eksisteerib, ei oska me hinnata, milliseks tulevik täpselt kujuneb. Küll on kindel, et inimestel tekib juurde palju võimalusi, mida varem ei olnud.

Auve Tech

Johannes Mossov, CEO

Milles seisneb Auve Techi toodete ja teenuste uudsus? Kuidas see mõjutab senist mobiilsust?

Auve Tech tegeleb isejuhtivate sõidukite arenduse ning autonoomsete veolahenduste väljatöötamisega. Auve Techi autonoomne väikebuss – Iseauto – on esimene Eesti isejuhtiv sõiduk, mis tunnistati sobilikuks tänaval kasutamiseks ja täisväärtuslikuks ühistranspordisüsteemi osaks, ning seda juba kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Kreekas.

Auve Techi väikebussi näol on tegemist maailma kõige kompaktsema ja kohanemisvõimelisema 4. taseme autonoomsusega viimase miili sõiduvahendiga. Iseauto ei nõua lisainvesteeringuid taristusse. Väikese ja kerge tavaauto sarnane ehitus lubab väikebussil sõita ka kitsamatel tänavatel. Elektriline Iseauto on varustatud kolme LiDARi ning viie kaameraga, mis pakuvad 360-kraadist nähtavust, et reageerida teiste liiklejate käitumisele. Lisaohutuse tagab turvaoperaator, kes sõidab bussis kaasa või juhib kontrollruumist korraga suuremat hulka busse. Suure liikumistihedusega aladele mõeldud elektrisõiduki tippkiirus on 25 km/h ja bussi mahub istuma kaheksa sõitjat.

Tänaseks on Auve isejuhtiv buss teenindanud reisijaid ühistranspordisüsteemi osana viimase miili läbimise hõlbustamise eesmärgil nii Eestis Ülemiste City ärilinnakus, Soomes Tampere linnas kui ka Kreekas Lamias. Madala kiirusega, turvaline, vaikne ja keskkonnasäästlik autonoomne sõiduk on loodud muutma ühistransporti kättesaadavaks kohtades, kuhu suur liinibuss ei sobitu või ei ole majanduslikult mõistlik. Ühistranspordi parendamine vähendab tulevikus autodega liiklemise vajadust – see tähendab linnas müra ja saaste vähenemist ning rohkem ruumi inimestele.

Milline on teie arenguvisioon, kuhu liigub mobiilsus tulevikus?

Tuleviku mobiilsus liigub eelkõige keskkonnasäästlikumate lahenduste suunas. Siinkohal mängib kaalukat rolli viimase miili transpordi optimeerimine ning efektiivsemaks muutmine, kuna linnaliikluses on sellega tegelemine kõige suuremas tõusutrendis. Viimase miili transpordi osas näeme tulevikus enamikku vedudest tegemas just autonoomseid sõidukeid, mis oskavad oma teekonda ja logistikaskeeme efektiivselt planeerida. Lisaks tarkadele robotitele näeme mõistetavatel põhjustel liikumist süsinikkütustelt taastuvenergial põhinevatele elektri- ja vesiniklahenduste poole. Sisepõlemismootorilt üleminek loob tulevikulinnad, mis ei pesitse tihedas sudus, müras ning tolmus.

Bolt

Sandra Särav, kestliku arengu tootejuht

Milles seisneb Bolti teenuste uudsus ja kuidas see senist mobiilsust mõjutab? Missugune on teie arenguvisioon ja kuhu suunas liiguvad tuleviku mobiilsuslahendused teie tegevusvaldkonnas?

Linnatransport on täna ebaefektiivselt korraldatud ning autostumisega kaasnevad liiklusummikud, õhusaaste ning müra üha suurenev probleem. Ka linnaruumi planeerimises domineerivad autod: Tallinnas on iga auto jaoks eraldatud 2–3 parkimiskohta, mis on võrdeline 40–60 m² parklapinnaga ehk ühe ruumika kahetoalise korteriga.

Keskkonnasõbraliku veonduse kontekstis on palju juttu elektriautodest, kuid nendega linnatranspordi probleeme lahendada ei saa. Elektriautod vähendavad küll heitgaaside kogust, aga tekitavad samuti ummikuid ja vajavad sama palju parkimiskohti. Selleks, et linnatransporti tõhusamalt ning jätkusuutlikumalt korraldada, peaks isiklike autode arv liikluses vähenema ning asenduma alternatiividega, milleks on jala käimine, kergliiklus, ühistransport ning taksoteenus.

Bolt on esimene tehnoloogiaplatvorm maailmas, mis pakub sõidujagamise, elektriratta- ja elektritõukeratta rendi ning toidu tellimise teenust läbi ühe rakenduse. See võimaldab meil tõhusalt opereerida, hoida teenuse hinna madala ning ühtlasi toimida mugava alternatiivina isiklike autode kasutamisele.

Erasektori pakutav nõudluspõhine transport ei saa ega tohi kunagi asendada ühistransporti. Küll aga vajab paljudes linnades ühistranspordivõrgustik uuendamist, kuna see ei arvesta inimeste tegelike vajadustega. Usume, et viie kuni kümne aasta pärast on ühistransport, nõudluspõhine taksoteenus ning erinevad kergliikurite renditeenused nii hästi integreeritud, et vajadus isikliku auto järele kahaneb märgatavalt.

Cleveron

Arti Kütt, Cleveron Eesti müügi projektijuht

Milles seisneb Cleveroni toodete ja teenuste uudsus? Kuidas see senist mobiilsust mõjutab?

Kõik Cleveroni pakiautomaadid võimaldavad meie partneritel, kelleks on enamasti logistika- ning jaekaubandusettevõtted, pakkuda kuluefektiivset, kiiret, turvalist ning kasutajasõbralikku kaupade üleandmise teenust.

Milline on teie arenguvisioon, kuhu liiguvad tuleviku mobiilsuslahendused teie tegevusvaldkonnas?

Tänased pakiautomaadid asuvad enamasti kaubanduskeskustes, kuid kasutajad tahavad oma e-poe pakid ja online-toidutellimused kätte saada võimalikult kodu või töökoha lähedasest pakiautomaadist. Seetõttu soovib Cleveron luua Eestis uut pakiautomaatide võrgustikku.

Cleveroni pakiautomaadid on kavandatud toimima avatud võrgustikuna, seega võivad kõik e-poed ja kullerfirmad neid tellimuste üleandmiseks kasutada. Lisaks e-poe pakkidele saab pakiautomaati kasutada toidukaupade tarbeks. Suur osa võrgustikust moodustub erapakiautomaatidest, mille inimesed saavad endale rentida ning paigaldada oma era- või kortermaja ette. Teine osa pakiautomaatide võrgustikust on Cleveroni välipakiautomaadid, mida soovime paigaldada võimalikult töökohtadele lähedale.

Kõige suurem positiivne muutus kasutaja jaoks seisneb selles, et Cleveron muudab logistika nähtamatuks. Mis teisisõnu tähendab, et kasutaja ei pea enam kunagi tegema lisasõitu oma pakkide järele ega ootama kullerit, vaid pakid ja e-poe tellimused ootavad sind.

Saaremaa vallavalitsus

Kaarel Tang, vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja 

Kuidas on kavandatud Saaremaa nõudluspõhise transpordi pilootprojekt ja mis osutus väljakutseks projekti elluviimisel?

Saaremaal on nüüdseks juba mitu aastat tegeletud nõudetranspordi arendamisega. Saaremaal on paljudes piirkondades väga hõre asustus, mistõttu ei ole mõistlik seal bussiliiklust korraldada või käib buss väga harva. Esimeses järjekorras ongi plaan lahendada nende inimeste liikumismured, kelleni ühistransport ei ulatugi. Kindlaks määramata sõiduplaan aitab inimestel sõita sinna, kuhu reaalselt vaja ning endale sobival kellaajal. Kui kasutajaid on ühel ajal mitmeid, siis proovib vastav tarkvaralahendus sõite ühildada, et sõidukis oleks võimalikult palju reisijaid. 

Pealtnäha tundub see lihtne ülesanne, kuid kui süvitsi minna, siis peitub ses palju pisikesi detaile, millele esialgu ei oskagi tähelepanu juhtida.

Paraku on ikkagi peamiseks murekohaks see, et riik ei saa nõudetransporti avaliku teenindamise lepinguga ühistranspordiseaduse mõistes rahastada ja seadusandlus ei võimalda teenust soovitud kujul osutada. Nõudetransporti ei ole võimalik liigitada mitte ühegi veoliigi alla. Riik on murest teadlik ja vastavate muudatustega tegeletakse.

Oleme kaalunud mitmeid rahastusvõimalusi ja loodetavasti õnnestub kogemuste saamiseks peagi läbi viia esimene pilootprojekt. Selleks tundub sobiva kohana Sõrve piirkond – kohalikud tunnevad lahenduse vastu huvi ja paik on selgelt merega piiritletud.

Küsis Kaja Pae

Avaldatud Maja 2021 talvenumbris,(103) peateemaks tark elukeskkond