Targa linna tippkeskus on seadnud eesmärgiks aidata Eesti linnade tarkus võrdväärsele tasemele tänase Eesti digiriigiga. Milliste küsimustega pistavad Eesti omavalitsused rinda nutika elukeskkonna loomisel? 

Mis on tark linn ja tark elukeskkond?

Targa ehk nutilinna lahenduste rakendamist ja arendamist nähakse üha enam nii linnade kui riikide tasandil kui efektiivset ja ressursse säästvat viisi, kuidas käsitleda erinevaid linnadega seonduvaid probleeme, nagu linnastumise ja valglinnastumise kasv, kasvav ja ka kahanev elanike arv, samuti linna võimekus kahanevatele ressurssidele vaatamata elanikele pakkuda head elukeskkonda ja kõrgel tasemel teenuseid ning täita erinevaid – näiteks keskkonnaalaseid – rahvusvahelisi kokkuleppeid. 

Targa linna tippkeskus avati 2019. aasta detsembris Tallinna tehnikaülikooli ühe instituudina ja seda rahastavad ühiselt Euroopa Komisjon Horizon 2020 projekti FinEst Twins alt ning Eesti valitsus. Visiooniks on viia targa linna teema Eesti kontekstis riigi tasandilt kohalike omavalitsusteni üle kogu Eesti. Pikemas perspektiivis on tippkeskuse ambitsiooniks muutuda maailma mastaabis tunnustatud targa linna kompetentsikeskuseks. 

Suurem osa Eesti linnadest on isegi Euroopa mõttes väga väikesed ning enamik neist vajaksid nutikaid lahendusi, mis aitaksid hakkama saada rahvastiku arvu vähenemisega kaasneva ressursside kahanemise ning hajaasustusest tulenevate väljakutsetega. Teenused koonduvad maakonnakeskustesse ning üheks suureks probleemiks on kujunenud teenustele ligipääsu võimaldamine maapiirkonna elanikele. Siin võiks olla palju abi nutikatest lähenemistest transpordi valdkonnas – nõudepõhiste transpordiviiside ning mikromobiilsuslahenduste võimaldamine, näiteks elektrirataste kasutuselevõtt. Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis oleks vaja arendada eelkõige nutikat elukeskkonda. 

Soovides testida targa linna lahendusi ka pealinnast eemal asuvates piirkondades, viib targa linna tippkeskus aastatel 2021–2027 ellu kuni kümme targa linna pilootprojekti erinevates Eesti linnades ja kohalikes omavalitsustes, lähtudes linnade ja omavalitsuste konkreetsetest probleemidest. 

Oluline roll FinEst Twinsi projektis on koostööl Soomega, eelkõige Helsingi linna innovatsiooniüksuse Forum Virium Helsinki ja Aalto ülikooliga, need on lisaks Tallinna tehnikaülikoolile ja Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile targa linna tippkeskuse asutajateks ja saanud suure kogemuse innovaatiliste lahenduste testimisel linnakeskkonnas.

Tark linn kui termin on kasutusel paljudes erinevates valdkondades ning on tihedalt seotud nii ühiskondlike kui tehnoloogiliste muutustega, seetõttu on keeruline välja tuua ühte ainuõiget targa linna definitsiooni.

Kui  termin 2007. aastal kasutusele võeti, siis defineeriti tarka linna esmajoones kui inimväärtuste, sotsiaalse kapitali ja infotehnoloogia infrastruktuuri sidumist, mis võimaldaks jätkusuutlikku majandusarengut ja elukvaliteedi tõusu.¹  Eesti keeles võeti kasutusele termin „tark linn“, kuigi „nutilinn“ võinuks olla parem vaste (lähtudes samast loogikast nagu „smart phone“ – „nutitelefon“). Aja jooksul on targa linna fookus muutunud – kui enne 2010. aastat püsis tähelepanu ennekõike uutel ja innovaatilistel tehnoloogiatel ehk targa linna loomise tööriistadel, siis viimasel kümnel aastal keskendutakse üha enam pigem sellele, mida nende tehnoloogiate abil saavutada püütakse. On aru saadud, et üksnes tehnoloogia kasutamine ei tee ühtegi linna targaks, vaid linn muutub targaks siis, kui tehnoloogia abil suudetakse elanikele luua parem elukeskkond, valitsemine muutub läbipaistvamaks ja kaasavamaks, transport vähem saastavaks ning vastavaks elanike tegelikele vajadustele. Kuigi tehnoloogial on targa linna arendamise juures endiselt oluline roll, lisandub eetiline tasand – arvestatakse elaniku õigust privaatsusele. Samuti mõistetakse, et kui nutikad lahendused ei ole kasutajasõbralikud ja ei tegele tõeliste probleemidega, siis ükskõik kui innovaatiline ja tehnoloogiliselt kõrgetasemeline on lahendus, kasutust see ei leia. 

Nüüdisaegne targa linna käsitlus on esmajoones inimkeskne ning põhineb tihedal koostööl elanike, erasektori, riigisektori ning haridusasutustega (ülikoolid ja erinevad instituudid).

Kui tehnoloogiakeskse lähenemise puhul targa linna mõistele käsitleti elanikke kui dehumaniseeritud sensoreid või taandati neid andmepunktideks strateegiate ülesehitamisel, siis tänapäeval tuuakse üha enam sisse inimeste aktiivset kaasamist nende süsteemide loomesse ja valitsemisse. On mõistetud, et aktiivse koosloome tulemusena on võimalik saavutada laialdasemat positiivset mõju kogukonnale üldiselt ning uute lahenduste laiemat omaksvõttu.

Kokkuvõttes võib öelda, et esmajoones püüab tark linn tehnoloogia abil aktuaalsetele linnalistele probleemidele innovaatilisi lahendusi leida.

Ka Euroopa Komisjon näeb nüüd targa linna mõistet avaramalt võrreldes varasemaga, targa linna temaatikale on lisandunud kliimaeesmärkide täitmise tasand, ühtlasi peetakse tarka linna võimeliseks rahvastiku kasvamise, vananemise ja linnastumisega kaasnevatele väljakutsetele lahendusi leidma. Tark linn on koht, kus mitmed infomatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused on integreeritud seetõttu, et tagada efektiivsem ressursikasutus ja madalamad emissioonid, ent samavõrd soovitakse täita elanike vajadusi ning tõsta nende elukvaliteeti. See puudutab paljusid linnavaldkondi, sh valitsemine ja teenused, transport, energia, ringmajandus, tervishoid, ehitus, linnaplaneerimine jm. 

Kas Eesti linnu saab pidada tarkadeks ja nutikateks? 

Möödunud suvel küsis FinEst Twins targa linna tippkeskus kolmekümne kuuelt Eesti linnalt ja omavalitsuselt viis küsimust targa linna temaatikaga seotud väljakutsete kohta.

Näiteks paluti nimetada kõige aktuaalsemaid probleemevaldkondades, millele linnadel tuleb järgmise 5–10 aasta jooksul lahendus leida: andmed, valitsemine, energia, liikuvus ja transport, hooned ja linnaplaneerimine. Samuti paluti linnadel anda ülevaade, missugused digitaalsed lahendused võiksid neil kasutusel olla aastaks 2025 ja aastaks 2035. Targa linna mõistet küsimused ei defineerinud, et jätta selle tõlgendamine vabaks. See andis meile võimaluse näha vastajate ettekujutust targast linnast ning probleemidest, mida see tekitab või lahendab.

Eesti omavalitsused mõistavad suures plaanis väga hästi, mis on tark linn ja neil on suur huvi aktiivselt vastavatesse projektidesse panustada ja selles vallas edasi pürgida.  Samas sõltusid küsitluse ja järgnenud intervjuu vastused palju vastajast. Tavaliselt oli vastajaks kas arendusjuht või erialaspetsialist, kuid Sillamäe, Võru ja Haapsalu puhul panustasid vastamisse ka linnapead. 

Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on ellu viidud kümneid erinevaid projekte.

Näiteks Tartus on panustatud tarka transporti – võetud kasutusele CNG bussid, tehtud bussiliinide efektiivsusanalüüs, mis kombineeris mitmeid andmestikke (sh mobiiliandmed) ning ühistranspordiga on ühendatud elektrijalgrataste võrgustik. 

Tallinnas on 45 ristmikule paigaldatud targad foorid, mis muudavad ühistransporti kiiremaks ja tõhusamaks, kuna annavad foorides sõidueeliseühistranspordisõidukitele. Tallinnas viidi koostöös TalTechiga ellu ka targa teekatendi projekt (2015–2018), mille raames sai Tallinn esimese EL pealinnana võimaluse installeerida asfaltkatendit ja traditsioonilisi teekive asendav nutikas teekatend, kuhu on lisaks päikeseelektri tootmise võimekusele integreeritud lume ja jää sulatamine, libeduse andurid, liikumisandurid ja muud taristu juhtimist toetavad andurid ning vajaduspõhine tee ja objektide valgustus. Tarka teekatendisse on võimalik integreerida mitmesuguseid elektroonikakomponente. TalTechi spin-off-ettevõte on alustanud teekatendi tootmist, nii et tulevikuteedel suhtleks tee liiklejatega ja vastupidi.

Ka mitmed väiksemad omavalitsused on näidanud head algatusvõimet. Näiteks Hiiumaal ja Elvas on loodud oma äpp, et parandada valitsuse läbipaistvust ja suhtlemist elanikega. Lääne-Harju vallas toimib hästi kogukonnakomisjon, mille eesmärgiks on valla infovahetusele ning sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aitamine. Keila linn on huvitatud olemast Eestis pilootprojektiks vesinikutehnoloogia arendamisel ja rakendamisel. Nii linna- kui ka maakondlike transpordilahenduste üleviimine tänastelt tehnoloogilistelt lahendustelt (diisel, bensiin, elekter) vesinikutehnoloogiatel põhinevatele võimalustele on esmastel hinnangutel nii maanteel kui raudteel realistlik ja majanduslikult perspektiivikas ning Keila linn sooviks katsetada vesinikronge Tallinn-Keila raudteelõigul. Pärnu linn mõtles proovida vesinikutehnoloogiaid ühistranspordis mõned aastad tagasi, aga tehnoloogia oli siis veel liiga noor ja busside ülalpidamiskulud olnuks väga suured. Seega viis Pärnu kõik bussid üle 100-protsendiliselt biogaasile. Tartus nii nagu Pärnuski kasutatakse ühistranspordis üksnes taastuvenergiat – kõik linnaliinibussid liiguvad biogaasi jõul ja rattaringluse rattad roheelektri abil. Tartu on lisaks sõlminud linna tänavavalgustuse ja asutuste, lasteaedade ja koolide elektrienergia ostmiseks lepingu AS-ga Alexela ning muutub aastast 2021 ainult rohelist elektrit tarbivaks linnaks ning tänavatele paigaldatakse üksnes leedvalgustid.

Hoolimata kõnealustest pingutustest Eesti linnad targa linna pingeridade esiotsas ei figureeri. 

Näiteks Smart Cities Index 2019 ja IMD-SUTD Smart City Index Report 2020 järgi on Tallinna positsioon vastavalt 74. ja 59. Samas on silmnähtavalt edukad targa linna arendamises meie põhjanaabrite linnad Helsingi, Stockholm ja Oslo, asudes tavaliselt targa linna kohta koostatud edetabelite tipus. 

Linnad kui üksikud digisaared keset digiriiki?

Eesti linnadest on vaid vähesed jõudnud targa linna eesmärkide poole püüdlemiseni ja seda erinevatel põhjustel. Suurem osa Eesti linnadest on maailma mastaabis väga väikesed, lisaks tuleb neist enamikul seista vastamisi kahanemisega soetud probleemidega. Puuduvad nii finants- kui ka inimressursid ja kompetents, et leida innovaatiliste lahenduste arendamiseks ja testimiseks vajaminevat lisarahastust. Kahanevatel linnadel on pingeline eelarve ja olukorras, kus on keeruline pakkuda elanikele esmaseid teenuseid (nagu näiteks heal tasemel ja elanike vajadustele vastav ühistransport, et tagada ligipääs olulistele teenustele – arstiabi, kool, lastead, töö jms), on keeruline põhjendada kulutusi innovaatilistele tehnoloogiatele, mille puhul pole tulemus teada ning millest saadav kasu avalduks alles kunagi tulevikus. Kuigi küsitluse vastustes toodi vaid paaril korral välja finantside puudumist ning üldiselt leiti, et rahastuse leidmise taha midagi ei jää, on paratamatus, et kui puudub eestvedaja, poliitiline toetus ning ühiselt seatud eesmärk liikuda targa linna lahenduste poole, siis puudub ka motivatsioon leida targa linna arendamiseks lisarahastust.

Lisaks toodi välja riigipoolse piisava toe ja juhtnööride puudumist, mille tõttu sarnaste probleemidega vastamisi seisvad linnad arendavad igaüks eraldi sarnaseid nutikaid lahendusi. Ehk siis selle asemel, et ühiselt panustades, näiteks ühishangete toel, saavutada paremaid lahendusi, mis kasutaksid andmete salvestamiseks samu standardeid ja oleksid seeläbi koostalitlusvõimelised ning sarnase lõppkasutajaloogikaga, tekivad Eesti digiriigi igasse kohalikku omavalitsusse n-ö digitaalsed saared, mis pole võimelised omavahel suhestuma.

Killustatuse ja ebaühtluse murdmiseks on tähtis luua tööriistad ja standardid riiklikul tasandil, et võimaldada parimad juba välja töötatud praktikad laiemalt kasutusele võtta ka omavalitsustel, kel pole olnud võimalust palgata võimekat valdkonnaspetsialisti.

Eesti omavalitsuste väljakutsed 

Targa linna tippkeskus sai 2020. aasta suvel läbiviidud küsitlusele, mille käigus kaardistati linnade ja kohalike omavalitsuste kõige aktuaalsemad probleemid, vastused kuueteistkümnelt linnalt ja KOVilt ning viis kõigi vastanutega läbi intervjuud, et täpsustada küsitlusele antud vastuseid. Tagasiside tulemusena koondasime 19 väljakutset, mida palusime 36 linnal ja KOVil hinnata 0–3 punkti süsteemis.

Saadud tagasiside baasil koostasime linnade jaoks kõige olulisemate probleemide edetabeli, mille arutasime järgnenud konsensuskoosolekul vastanutega läbi, viisime sisse paar muudatust ning saime teada, mis on kümme kõige olulisemat ja aktuaalsemat probleemi, millele Eesti linnad sooviksid leida nutikat lahendust. 

Need kümme probleemi energia, andmete, valitsemise, transpordi ja ehituse ning linnaplaneerimise valdkonnas on järgmised: 

• Transpordikorralduses ei võeta arvesse kõiki liikumisviise ja nende koostoimet;  
• Ebapiisav ühistransport elanikkonnale mugavaks elukorralduseks;  
• Puuduvad kiired ja säästlikud ühendused tõmbekeskustega; 
• Linna/valla planeerimine ei ole terviklik, optimaalne ega säästlikkust silmas pidav; 
• Hoonete, sh amortiseerunud hoonete energiatarbimine on suur; 
• Taristu energiaga varustamine tööstuse arenguks; 
• Süsinikuheitmete vähendamine energiatootmises; 
• Napib oskusi ja võimekust andmete kogumiseks ja kasutamiseks; 
• Kogutavad andmed ei ole kättesaadavad erinevatele kasutajagruppidele; 
• Avalikud teenused ei ole kõigile sihtgruppidele kättesaadavad. 

Kas uute tehnoloogiate testimine linnas soodustab nutilinnade arengut?

Koostöö targa linna valdkonnas on praeguseks liikunud väga praktilisele tasandile.  FinEst Twins targa linna tippkeskuse ambitsiooniks on pilootprojektide teostamise kaudu tõsta järgmise 4–6 aasta jooksul Eesti linnade tarkus samale tasemele tänase Eesti digiriigiga. Pilootprojektide elluviimiseks on Euroopa Regionaalfond ja Eesti riik andnud omapoolse rahalise toetuse.

Eesti linnade ja omavalitsuste nutivõimekuse tõstmise protsessi alustati targa linna pilootide ideevõistlusega, mille tähtaeg oli 6. novembril 2020. Ideevõistluse raames otsiti konkreetseid ideid, praktilisi teaduspõhiseid lahendusi, mille abil oleks võimalik muuta erineva suuruse ja asukohaga Eesti linnu innovaatiliste tehnoloogiate abil inimsõbralikumaks, säästlikumaks ning luua paremat elukeskkonda. Oluline kaal hindamisel oli idee potentsiaal teadusuuringute mõttes ning jätkusuutlikkus. Eelistati lahendusi, mida oleks võimalik edaspidi rakendada ka teistes sarnast tüüpi linnades nii Eestis, Euroopas kui laiemaltki. 

Ideevõistlusele laekus tähtajaks 71 võistlustööd, nende hulgast valiti detsembri lõpus välja võitjad. Rahvusvaheline žürii pidas testimise vääriliseks nelja esitatud pilootprojekti ideed. Energia valdkonnas valiti välja kaks ideed. Tallinnas ja Tartus läbiviidava pilootprojekti käigus luuakse digitaalne tööriist kohalikele omavalitsustele, mis annab ülevaate hoonete energiatõhususest. Teine energiateemaline pilootprojekt (rakendatakse Tartus, Paldiskis ja Lääne Harju vallas) pakub välja energiasalvestite ja elektriliste mikrovõrkude kasutamise energiavarustuse probleemide lahendamiseks ning süsinikuneutraalse energia kasutuselevõtu lihtsustamiseks. Uuritakse energiasalvestussüsteeme, küberjulgeolekut elektrivõrkudes ning energiapoliitikat ja -turgu. Liikuvuse ja transpordi valdkonnast osutus võidukaks kasutajakeskse transpordisüsteemi haldamise kontseptsioon, mille raames sünnib liikuvuse kui teenuse ideel põhinev andmevahetuse platvorm X-tee. Eesmärk on nõudepõhise transpordi abil luua parem ühendus Tallinna lähiümbruse ja linnasüdame vahel. Ehitatud keskkonna ja linnaplaneerimise valdkonnast valiti välja pilootprojekti idee „Roheline digitaalne kaksiklinn“. Projekti käigus koostatakse 3D-linnamudelitesse lihtsasti lisatavate ja ruumiloomet hõlbustavate taimestikuelementide digitaalne „raamatukogu“, mis sisaldab Tallinna ja Helsinki taimede digitaalseid kaksikuid.

Targa linna ideevõistluse esimesed piloodid viiakse ellu alates 2021. aasta algusest. Juba sel kevadel kuulutatakse välja järgmine targa linna pilootide ideevõistlus, kus on võimalik koostöös linnade ja kohalike omavalitsustega välja pakkuda nutikaid lahendusi erinevate linnaliste probleemide seljatamiseks.

FinEst Twins projekt on saanud toetust H2020 programmist (grandi nr 856602) ja Eesti haridus- ja teadusministeeriumilt. 

LILL SARV on semiootikadoktor ja FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur ning projektiarendusjuht. 

HENRY PATZIG on FinEst Twins targa linna tippkeskuse tulemusjuht. 

AVALDATUD: Maja talv 2021 Tark elukeskkond (103)

PÄISES Tallinna Tehnikaülikooli, Silberauto ning teiste partnerite koostöös valmis ülikooli 100 aasta juubeliks isejuhtiv sõiduk Iseauto. Pärast 2018. aasta esmaesitlust oli huvi sõiduki vastu nii suur, et Iseauto tootmiseks loodi Silberauto arendusosakonna baasil ettevõte Auve Tech. Foto: Auve Tech.

^{1  Francesco Russo, Corrado Rindone, Paola Panuccio, „The process of smart city definition at an EU level“. Sustainable City 2014, vol 191 (2014): 979–989, DOI:  10.2495/SC140832}