Norrat iseloomustab rohke vabatahtlik tegevus: 78% riigi 5,4 miljonist elanikust kuuluvad vähemalt ühte vabaühendusse, 48% on aga kahe või enama ühenduse liikmed. Heategevus on alati olnud Norra ühiskonnas tähtsal kohal ja selle auks kuulutati 2022. aasta vabatahtliku tegevuse aastaks.1 Sel aastal tulevad vabaühendused ja väiksemad heategevusorganisatsioonid ühistegevuses kokku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusasutustega, et tõsta esile ja tunnustada vabatahtliku tegevuse väärtuslikku rolli Norras.
Norra kultuuripärandiamet Riksantikvaren vaatas hiljuti üle vabatahtliku tegevuse prioriteedid ning koostas ajakohastatud strateegia, samuti toimub septembris nende eestvõttel konverents vabatahtlikust tegevusest kultuuripärandi sektoris. Ühtlasi eraldas Riksantikvaren lisatoetustena kohalikele vabaühendustele 2,5 miljonit Norra krooni.
Kultuuripärandiorganisatsioonide liidu Kulturvernforbundet koondatud andmed näitavad, et selle liikmesorganisatsioonide vabatahtlikud panustavad igal aastal umbkaudu kuus miljonit tundi vaba aega kultuuripärandi dokumenteerimisele, säilitamisele ja propageerimisele. Kultuuripärandi haldamine nii, nagu me seda Norras tänasel päeval mõistame, ei oleks võimalik ilma ulatusliku vabatahtliku tööta.
2020. aastal võttis Norra parlament vastu uue kultuurikeskkonnapoliitika valge raamatu.2 Sellega seati kolm riikliku tähtsusega eesmärki, millest üks kõlab järgmiselt: „Igaühel on õigus saada osa kultuurikeskkonnast ja vastutada selle eest“. Faro konventsioonis (2005) rõhutatakse inimeste õigust saada osa kultuuripärandist, tõlgendada oma ajalugu ja määratleda oma kultuuripärand. Norra valitsus soovib, et oleks veel rohkem inimesi, kellel on nii omandi- kui ka vastutustunne kultuuripärandi ja -keskkondade vastu. Valge raamat sätestab, et avalikul sektoril on vastutus hõlbustada kõigi elanike koostööd ja partnerlust ning toetada demokraatlikku kaasatust kultuurikeskkonna haldamisse. Kuivõrd Riksantikvareni uus vabatahtliku tegevuse strateegia lähtub samast eesmärgist, soovivad nemadki oma tegevusega toetada paremat ja tihedamat koostööd ning suhteid vabatahtliku sektoriga.
Norra valitsus soovib, et oleks veel rohkem inimesi, kellel on nii omandi- kui ka vastutustunne kultuuripärandi ja -keskkondade vastu.
Norra vabatahtliku tegevuse märkimisväärne ajalugu
Vabatahtliku töö sektor on olnud Norras kultuuripärandi, kultuurikeskkondade ja kultuurmaastike kaitsmisel otsustava tähtsusega alates 19. sajandi keskpaigast. 1844. aastal asutas rühm entusiaste Norra pärandikultuuri fondi, et luua norra minevikupärandi kaitseks vastav esinduskogu. Ühtlasi on tegemist maailma vanima kultuuripärandi valdkonnas siiani tegutseva mittetulundusühinguga. Kuni Riksantikvareni loomiseni 1912. aastal toimis see de facto ka rahvusliku kultuuripärandi ametina. Seega on vabatahtlikul tegevusel olnud juba pikka aega kanda oluline roll norra kultuuripärandi ajaloos. Praegu on Norra pärandikultuuri fond üks paljudest üleriiklikest ja kohalikest vabaühendustest, mis tegutseb kultuurpärandi kaitse, hooldamise, tegevuses hoidmise ja propageerimisega. Eelmainitud katusorganisatsioonil Kulturvernforbundet on 31 liikmesorganisatsiooni, millel omakorda üle 260 000 üksikliikme. Nende organisatsioonide vabatahtlik tegevus ulatub ühingutest, mis keskenduvad peaasjalikult füüsiliste hoonete ja ajalooliste laevade kaitsmisele, kuni nendeni, kes seisavad käsitöötraditsioonide ja vaimse kultuuripärandi eest.
Peale hädavajaliku töö, mida vabatahtlikud teevad kultuuripärandi kaitsmiseks, teame ühtlasi, et vabatahtlikul tegevusel on hea mõju ka rahvatervisele ja integratsioonile. Vabatahtlike vaimne ja füüsiline tervis on enamasti parem kui inimestel, kes vabatahtlikus töös ei osale.3 Sel põhjusel tuleks kaasata vabatahtlikusse tegevusse rohkem inimesi.4 Samuti toetab vabatahtlik töö integratsiooni, kuivõrd vabaühendustel on kandev roll kohalike kogukondade kaasamisel ja ka teel haridus- ja tööellu.5
Riksantikvarenil on olnud kaks varasemat vabatahtliku tegevuse strateegiat, neist esimene võeti vastu 2014. aastal ja täiendatud versioon 2017. aastal. Strateegiate elluviimise tulemusel on koostöö üleriigiliste vabaühendustega läinud siduvamaks ja määratletumaks. Heategevusorganisatsioonid on teinud Riksantikvareniga koostööd mitmesugustes projektides ja olnud ka kaasatud ameti arendusprotsesside juures. Samas saab koostööd, osalust ja teadlikkust kultuuripärandi heategevusliku kaitse olulisusest siiski veel parendada igas kultuurikeskkonna halduse valdkonnas.
Uues strateegias (2022) keskendub Riksantikvaren rohkem vabatahtliku tegevuse erinevatele ülesannetele, sellele, kuidas vabatahtlik sektor ja kultuurikeskkonna haldusasutused saaksid koostööd tugevdada ning kuidas saaksime osalust toetada. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus vabatahtlik sektor ja kultuurikeskkonna haldusasutused teineteist täiendaksid ning aitaksid ühiselt kaasa kultuurikeskkonna kui ühiskonna arenguressursi kaitsmisele.
Vabatahtliku tegevuse muutuv pale
Kaasatus vabatahtlikku tegevusse on teisenenud. Kui varem domineerisid valdkonna üle suured riiklikud organisatsioonid, siis nüüd täheldame aina enam liikumist lühiajaliste ad hoc-tegevuste suunas, näiteks ühendavad naabruskonna inimesed jõud, et taastada vana koolimaja, või seista vastu arendustele või hoonete lammutamisele.
Sotsiaalmeedia on avanud kohaliku tasandi kaasatusele uued tegevusväljad. Norras tegutseb Facebookis ja Instagramis rühmitus nimega Arkitekturopprøret (Arhitektuurimäss). Alguse sai see 2014. aastal protestiliikumisena Rootsis ning on nüüdseks levinud ka Eestisse6 ja Norrasse. Rühmitus protesteerib nende arvates hoolimatu tihendusprotsessi ja halva arhitektuuri vastu ning soovib kaitsta ja väärtustada olemasolevaid kultuurikeskkondi. Norra haru on leidnud palju toetajaid, mh üle 30 000 jälgija Facebookis ja 66 000 Instagramis, ning ajapikku on neist saanud oluline häälekandja avalikus debatis nii arhitektuuri, linna- ja maapiirkondade arengu kui ka kultuuripärandi haldamise teemadel.
Vabatahtlikud olid need, kes võtsid initsiatiivi säilitada viimased allesjäänud püstpalkkirikud, kui neid ähvardas kadumine, ning just vabatahtlikud on toonud esile kultuuripärandi ametkondliku halduse kitsaskohad ning pakkunud välja uusi kultuuripärandi ja -keskkonna kategooriaid.
Teine sarnane sotsiaalmeedias sündinud rühmitus on Rootsi nn mahajäetud talude liikumine, mille Norra haru kannab nime Lys i gamle hus (Valgus Vanades Majades). Algsest sotsiaalmeediakampaaniast arenes välja näidisprojekt, millega uuritakse mahajäetud maju ja erinevaid võimalusi nende taastamiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. Kampaania algatasid inimesed, kelle ühist huvi keskkonnakaitse ja hoonete säilitamise vastu ajendas vastastikune inspiratsioon ja soov tõsta üldist teadlikkust. Sisu ühendamiseks ja jagamiseks kasutavad nad teemaviiteid ning tõmbavad seeläbi kaasa ka aina enam vabatahtlikke. Praegu juhib kampaaniat Riksantikvareni toel Norra pärandkultuuri fond.
Riksantikvarenil ei ole kerge kohalikel, spontaansetel ja digitaalsetel algatustel kõikjal Norras silma peal hoida või nendega koostööd teha. Uue strateegia kohaselt vastutavad piirkondlikud (maakonna tasandi asutused) ja kohalikud (omavalitsuste asutused) kultuuripärandi haldajad nende paljude vabatahtlike ühenduste eest, mis ei ole osa riiklikust struktuurist, ning Riksantikvaren omakorda vastutab riiklike organisatsioonide eest. Strateegia keskendubki eeskätt riiklikele organisatsioonidele, kuigi on oluline toetada ka tihedat koostööd kultuuripärandi ametkondliku haldamise ja vabatahtlike tegevuste vahel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Ka uue strateegia eesmärk on tihendada koostööd ja muu hulgas luua kultuuripärandi nõukogu, mille tegevuses osaleksid kõik üleriigilised organisatsioonid. Nõukogu käiks koos kaks korda aastas, et arutleda nii aktuaalsete teemade kui ka valdkonna strateegiliste probleemide üle. Uues strateegias rõhutatakse kultuurikeskkonna haldamises ja üldplaneeringute küsimuste arutelus osalemise olulisust nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Üks Riksantikvareni strateegiline eesmärk on jõuda osalusredelil kõrgemale kõigil neil juhtudel, kus laiem osalus on loomulik.
Vabatahtliku tegevuse strateegia seab koostööle vabaühendustega tulevikus seitse eesmärki:
- Riksantikvaren tugevdab riiklike vahendite koordineerimist.
- Vabaühendusi kaasatakse nende töövaldkonda puudutavate riiklike strateegiate, suuniste ja praktikate väljatöötamisse ja konsultatsioonidesse.
- Riksantikvaren toetab ja abistab vabaühendusi.
- Riksantikvaren loob koostööplatvorme kultuurikeskkonna ametkondliku haldamise ja vabaühenduste vahel.
- Riksantikvaren teeb erialgatustes ja projektides koostööd kultuurikeskkonna vabaühendustega ning toetab vabatahtlikke algatusi, mis täiendavad riigiasutuste tööd.
- Riksantikvaren töötab selle nimel, et parandada vabatahtliku sektori üldist olukorda.
- Vabaühendused ja kultuurikeskkonna ametkondlikud haldajad aitavad teineteist teadmiste ja pädevuse arendamisel ja jagamisel.
Funktsionaalne ja kaasav kultuurikeskkonna haldamine vajab ilmtingimata ka vabatahtlike panust. Vabatahtlikud olid need, kes võtsid initsiatiivi säilitada viimased allesjäänud püstpalkkirikud, kui neid ähvardas kadumine, ning just vabatahtlikud on toonud esile kultuuripärandi ametkondliku halduse kitsaskohad ning pakkunud välja uusi kultuuripärandi ja -keskkonna kategooriaid. Ilma vabatahtliketa oleks palju meie olulist kultuuripärandit juba kadunud ning kaoks või häviks veelgi. Seega on ka Riksantikvareni jaoks äärmiselt vajalik, et vabatahtlikel kultuuripärandi kaitsjatel oleksid võimalikult head töötingimused, ning uue vabatahtliku tegevuse strateegia eesmärk on hõlbustada kultuurikeskkonna halduse ja vabatahtliku sektori ulatuslikku koostööd ka tulevikus.
ESPEN OPENHAUG on Norra Kultuuripärandiameti vanemnõunik.
PÄISES: Pärandipäev Norra riikliku usaldusfondi Oslo kontoris. Foto: Norra pärandikultuuri fond
AVALDATUD: Maja 109-110 (suvi-sügis 2022), peateema Ruumiline pärand ja nüüdisaeg
1 Vabatahtliku tegevuse aasta kohta vaata siit: https://frivillighetensar.no/.
2 Norra kultuurikeskkonnapoliitika uute eesmärkide valge raamat Meld. St. 16 (2019–2020), https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/meld.-st.-16-20192020/id2697781/?ch=1.
3 Erik Goth Småland (2009), „Det frivillige fartøyvernet i Noreg“ [Vabatahtlik töö ajalooliste laevade säilitamiseks Norras].
4 https://historicengland.org.uk/images-books/publications/historic-england-research-20/he-research-20/
5 Meld. St. 10 (2018-2019), Norra vabatahtliku tegevuse valge raamat. https://www.regjeringen.no/contentassets/82a9eff104b3441d92c04198370a0724/nn-no/pdfs/stm201820190010000dddpdfs.pdf
6 Arhitektuurimäss – ei koledatele kastidele https://www.facebook.com/groups/Arhitketuurim2ss
