Kunstnik Helena Keskkülal tekkis soov kivi vormida, jälitades „Kalevipoja“ tekstis ja illustratsioonides kiviga seotud seiku ning otsides seoseid kivi ja eestluse vahel.
Kive on nimetatud Maa enda luudeks, nad võivad endas koondada miljoneid aastaid kokku surutud elu. Kivi on vastupidav, väärikas ja aukartust tekitav materjal ning seetõttu kasutatakse teda tihti lõppenud inimelude märkimiseks ja tähistamiseks.
Minu huvi kivi kui materjali vastu tekkis magistriõpingute keskel Amsterdamis. Tagasi vaadates võib osaliselt süüdistada koroonaaega ja Ukraina sõja algust. Tundsin tol ajal koduigatsust, soovi mõista oma juuri ning kohutavat väsimust ekraanidest. Lugesin magistritööd kirjutades eesti mütoloogia kohta ning jälitasin „Kalevipoja” tekstis ja illustratsioonides kividega seotud seiku. Võrdlesin, kuidas erinevad kunstnikud neid seiku olid illustreerinud, ning otsisin seoseid kivide ja eestluse vahel. See kõik tekitas minus järjest suurema soovi ka ise kivi vormida, kuid õpetaja leidmine osutus ootamatult keeruliseks.
Panin teekonna oma õpetaja leidmiseni lühikeste ja humoorikate seikadena kirja, millest sündis 2021. aastal performance „Sammal ei kasva…“.
Linda-nimelist tegelast kehastades rääkisin oma ebaõnnestumisi täis teekonnast saada kiviraiduriks.
Performance’is tegid kaasa kolm Hollandis elavat eesti last – Alide, Mila ja Lumi –, kes kehastusid meemidest pärit Oof-kooriks. Kivilapsed piiksusid iga kord „Oof“, kui midagi mu loos ja tegemistes valesti läks, laulsid minuga kaasa seto kivijahvatamise laulu ning karjusid kividega seotud vanasõnu.
HELENA KESKKÜLA on Amsterdamis elav eesti kunstnik, kelle viimase aja looming tegeleb mütoloogia ja kivi kui materjaliga.
AVALDATUD: MAJA 1-2024 (115), peateema KIVI
