Foto Tõnu Tunnel

Darja Andrejeva: Lutheri masinasaal: industriaalajastu tempel

Originaalis valgusküllasest, avarast ja konstruktsiooniilu demonstreerivast masinasaalist kujunes lõpuks kolmetasandiline büroohoone. Irooniline, kuid 21. sajandi kontoritöötaja ootused hea töökeskkonna osas kattuvad eelmise sajandi lihttöölise unistustega – õhk ja päevavalgus. Masinasaali minevik ja olevik on küll koos ühe katuse all, kuid selgepiiriliselt eraldatud.

Veronika Valk-Siska: mängulise ruumi ellukutsuja, küsis Hans Ibelings

Aastate jooksul on ta tähelepanu keskpunkt liikunud aina enam arhitektuuri loomiselt arhitektuuri võimaldamisele. EKA arhitektuuriteaduskonna teadustöö juhina on ta tegelenud arhitektuurihariduse arendamisega, arhitektuuri- ja disaininõunikuna on vaadelnud ruumivaldkonda juba kogu riigi perspektiivist.
Intervjueeris Hans Ibelings.

Sille Pihlak: erilahendustega ja erinäoline puitarhitektuur

Uued võimalused – puidutootjate kõrgtehnoloogiline sisseseade, arvutuslikud vahendid materjali optimeerimisel ja konstruktsiooni arvutustel (näiteks algoritmiline modelleerimine, andmepõhine eel-simuleerimine) ning ennekõike oskus luua disainistrateegiaid uute ruumikvaliteetide saavutamiseks, võimaldavad värsket tektoonikat, mis saab tänu andmekesksusele olla erilahenduslik ja erinäoline.

Johan Paju: biotoobikesksed linnamaastikud

Katusemaastik Stockholmis on näide niisuguse loodusliku biotoobi loomisest avalikus linnaruumis, mida inimesed saaksid kasutada aastaringselt. Maastikukujundus algas põhjaliku analüüsiga, millega käsitlesime Stockholmi siluetti kõigi tema maamärkide ja pinnavormidega. Nii mõistsime antud konteksti ulatuslikumas mastaabis ning teadvustasime ruumilisust mõjutavaid varjatumaid tegureid. Kõik algab maastiku lugemisest.