MAJA kevad 2018

Kaitsesin möödunud aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas magistritööd, mis uuris täiesti uudset ehitusmaterjali – turba ja põlevkivituha komposiiti. Mõlemad substantsid on ehituses puhtal kujul halvasti rakendatavad või koguni kõlbmatud. Huvitavaks läheb aga siis, kui need kaks materjali liita.
Diskreetsed arvutuslikud protsessid arhitektuuris ja tootmises. Selleks, et olla digitaalne, peab tootmisprotsess töötlema materjali, mis on ka ise digitaalne – eristus diskreetse ja pideva vahel ei eksisteeri mitte ainult digitaalkeskkonnas, vaid ka füüsilises maailmas.
Londonis resideeruvad fotograafid uurivad Balti riikide muutuvat pinnast ning näitavad, kuidas tööstus ja transport maastikku kujundavad. Fotoessee.
„Kohvi morfoosid” on praktilise uurimuse käigus sündinud looduslike materjalide kogum. Selliseid disaineri, arhitekti või tarbekunstniku mõtestatud ning enda arendatud tehnoloogiat ja meetodit kasutades loodud materjale võiks nimetada autorimaterjalideks. Enamasti on materjaliloome aluseks konkreetne tooraine ja autori isiklikud seisukohad. Analüüsides lokaalset orgaanilist ressurssi tekib küsimus, kas imporditud kaupade jäätmetest võiks saada uue aja kohalik tooraine?
Reiniku kooli staadionihoone valmimise saaga Osiryse nimelise EU rahastatud projekti kaudu on vähemalt sama keeruline ja põnev kui uuestisünni ja muutumise jumala Osirise mütoloogiline lugu. 12 riigi ligi 20 erineva ettevõtte koostööst välja kasvanud hoone on rajatud eesmärgiga katsetada põhjamaistes tingimustes projekti raames loodud fassaadi ja siseseinte elemente.
Keskkonnaagentuuri ELME projekt tegeleb ökosüsteemiteenuste kaardistamise ning elurikkuse info kogumise ja kuvamise uuenduslike meetodite väljatöötamisega.
Kogukonnaaianduse arendamine aitab parandada linnakeskkonna ökoloogilist, sotsiaalset ja ka majanduslikku olukorda. Eestis on alles visadus ja oskus kasvatada toitu elektriliinide all ja teistel linna tühermaadel, hinnakem neid oskusi ja oskajaid linna avalikus ruumis!
Linnad vähendavad üksikisikute ökoloogilist jalajälge, kuid linnade kasvu juures tuleb silmas pidada, et säiliks bioloogiline mitmekesisus, mis muuhulgas aitab tagada linnaelanikele täisväärtusliku elu.