Nr: 94. Peateemad: arhitektuuri olemus, arhitektuurikogemus Arhitektuuri loomise käigus sünnib rida otsuseid, mida arhitekt ei sõnasta ega ratsionaliseeri ning enamasti ei räägi ta neist ka hiljem. Tänapäeval kiputakse arhitektuurist kõnelema kas „pealpool selle füüsilist mastaapi“ – rääkides funktsioonidele vastavusest, sotsiaalsest mõjust, rollist linnaruumis või muust taolisest või „allpool selle mastaapi“ – arhitektuuri nähakse koosnevana materjalidest, … Loe edasi

Suvi on möödumas ja sügis on saabumas koos uue MAJAga – järgmine number ilmub septembri lõpus topeltnumbrina (suvi+sügis). Palume veel veidi ootust! Fotol 2016.a. puitehitise eriauhind – ujuv saun Türi lähedal, autor arhitekt Tomomi Hayashi (MAJA kevad 2018).  

  Materjal, kooslus ja liigirikkus – arhitektuuri materiaalne südametunnistus „Brunelleschi oli oma aja Elon Musk,“ kirjutab arhitektuurirobotite tootja Jelle Feringa. Miks on ehitusvaldkonnas nii vähe innovatsiooni ja miks see piirdub enamasti katsetustega ülikoolide laborites? Kui pöördume tagasi arhitektuuri kõige põhimisema eesmärgi juurde – pakkuda kaitset ja varju, siis võib tekkida küsimus, kas uuendused materjali ja … Loe edasi

MAJA kevadnumber nüüd müügil! Maht: 120 lk, eesti ja inglise keeles. Peatoimetaja: Kaja Pae Graafilne disain: Margus Tammik. Foto: Renee Altrov. Hind: 7€, vt müügikohad siit. Aastatellimuseks (4 numbrit Eesti piires 24€) saada soov: info@ajakirimaja.ee

Kahanemise kohutav ilu  Sügisel toimus Vabal Laval Euroopa arhitektuuripoliitikate konverents, mille tõi Eestisse Euroopa Liidu eesistuja roll. Esinejate ring, kuhu kuulus nii riigiarhitekte, arhitektuurikorraldajaid kui ka praktiseerivaid arhitekte, pakkus tasakaalustatud arutelu Euroopa arhitektuuri tuleviku üle. Konverentsil joonistus välja tõdemus, et riikide arhitektuuripoliitikate pealkirjades on sõna „arhitektuur“ aja jooksul asendunud „koha“ või „keskkonna loomisega“, mis peegeldab paremini arhitektitöö ulatust. Ülevaate, millega tegelevad Euroopa riigi- ja regiooniarhitektid, annab käesolevas numbris Veronika Valk-Siska. Ehk pisut liialdatud, kuid hea kujundi ruumiloome töö haardest annab filosoof Timothy Mortonilt laenatud hüperobjekti mõiste. Morton kasutas seda mõistet kõneldes näiteks kliimakriisist, mis … Loe edasi

Sügisene MAJA võtab ette infrastruktuuri, ennekõike tänavaruumi arhitektuuri. On kurioosne, et tänavaruum on valdavalt kujunenud üksnes tehnonormide ja vähempakkumishangete rakendamise tulemusena. Tutvustame uuringuid ja visioone, mida arhitektuuribüroodes ja koolides tehakse väärtuslikuma avaliku ruumi saavutamiseks ning vaatame valminud tänavaruumi projekte, kus on põhjalikult mõeldud erinevate kasutajate soovidele. Räägime Tallinna Peatänavast, Tallinna kesklinna mereääre visioonide heitlikust arengust … Loe edasi

“Igasugune ruum manipuleerib heal või halval viisil kasutajaga. Mul pole ses suhtes illusiooni. Arhitektuuri ülesanne ongi ruumi korraldada ja selle läbi inimeste käitumist suunata. Küsimus on, et kuidas seda teha nii, et vabaduse moment sisse jääks. See on mulle ruumi kasutajana kõige olulisem, et ruum ei ahistaks, ei oleks liiga ära organiseeritud”. Siiri Vallner Suvenumbri … Loe edasi

MAJA suvenumbris on eraldi plokk pühendatud Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele Raadil, millele on ajakirjas kokku 48 lk ja millest ka siin teeme mõne eraldi noppe. Projekti tellija ja süda Krista Aru kirjutab MAJA suvenumbris oma  artiklis “Ei midagi erilist, ei mingit keerukust” usust, usaldusest ja koostööst, mis tegid kompleksi valmimise võimalikuks. “Euroopa Investeerimispanga ekspertide komisjoni … Loe edasi