Siim Tuksam: aga miks?
Inimmõtlemise ja masinmõtlemise tõlkimine arhitektuurses loomeprotsessis ei saa olla ühene, nende vahendamine eeldab, et arhitekt küsiks töö käigus aina uuesti:„Mis põhjusel?“ ja „Mille jaoks?“.
Maja suvi-sügis 2018
Kaja Pae: hea maitse kataloog
Veneetsia 2018.a. arhitektuuribiennaali „Vabaruum“ kuraatorid Yvonne Farrell ja Shelley McNamara esitavad rea projekte, mis näitavad hea arhitektuurse loomingu sotsiaalseid ja humanistlikke külgi.
Sven Vabar: maja kui tsoon
Urmo Metsa raamatut „Võimalikud majad“ võib lugeda kahel viisil: kontseptuaalsel ja realistlikul. Realistlik lugemisviis on vastand kontseptuaalsele lugemisviisile selles mõttes, et eesmärgiks pole mitte vastu võtta konkreetne idee, vaid – vastupidi – leida end läbi teksti kujutletavast keskkonnast, kus mistahes reegli- ja harjumuspärased protsessid ei toimi.
Indrek Rünkla: hämarast osast
Kas arhitektuuri hämarale osale – sellele, millest on lihtsam mitte rääkida, kuid millel võib olla võime kõnetada kõige erinevamaid vaatajaid – saab kõrvale seada jälgitavad arutluskäigud?
Karen Jagodin: Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja
Palverännumaja-elamuskeskus tutvustab keskaegset palverändurlust ja pakub atraktsioone, kuid jätab puudutamata rändamisega seotud sügavamad kihid, milleks hoone arhitektuur siiski eeldusi pakub.
Alvin Järving: varjualused ja metsaonnid – poleemilisest lähenemisest meediamasinani
Eesti Kunstiakadeemia varjualuse ja metsaonni loomise õppeülesanded süüvivad arhitektuuri võimalustesse ja uurivad, millist kogemust arhitektuur suudab pakkuda.
Merilin Kaup, Mariann Tihane, Liina Soosaar: kestev võõrus
UIT linnaruumifestival otsis installatsioone, mis vastaks tookordse festivali teemale „Kohtumine võõraga.“ Installatsioon „Minusoid on Sinusoid“ püüdis olla venitatud lävepakk tundmatu ja tuttava vahel – võõruse esiletoomine ja alalhoidmine tuttavas kohas.