Milliseid muutusi toob kaasa haldusreform ruumilises planeerimises riigi tasandilt vaadates? Suur hulk kohaliku omavalitsuse otsustest mõjutavad ruumi. Kuidas muuta need otsused teadlikumaks? Artiklis on püütud mõtestada muudatusi ja tagajärgi, mida haldusreform võib kaasa tuua ruumilises planeerimises.

Muinsuskaitseala põhimäärusele vastav tegutsemine on Valga-taolises kahanevas linnas võimatu. Eri valdkondade toetusmeetmete väljatöötamisel tuleks kahanevates asulates soosida investeeringuid ehitismälestistesse ja muinsuskaitsealadel paiknevatesse hoonetesse.

Kõik piirkonnad väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone kaotavad elanikke. Kas nii jääbki? Artikli eesmärk on hinnata haldusterritoriaalse reformi ja riigiplaneeringu Eesti 2030+ mõju asustuse ja ennekõike väikelinnade pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Olen kindel, et detailplaneeringu menetluses ei oleks me sellist tulemust saavutanud – oluliselt aeganõudvam menetlusprotsess oleks tõenäoliselt tinginud linnaehituslikult „kopsakama” lahenduse, et kompenseerida tulutult vinduva kinnisvara väärtust. Igal juhul oleks olevik saabunud mitu aastat hiljem.

Tartusse koondunud maastikuarhitektide kolmik esindab uut isepäist põlvkonda, kes usaldavad looduse iseorganiseerumise võimet ja lubavad, et nende koostöö kestab, kuni kogu Eesti on kaetud kvaliteetse avaliku võsaga. Intervjueeris Katrin Koov.

Peatoimetaja Kaja Pae.

Juhtivplaneerija on eelkõige nõunik, kes aitab omapoolse oskusteabega kohalikku volikogu kõigis ruumi puudutavates otsustes. Teistel vastutavatel ametnikel on kohustus juhtivplaneerija võimalikult vara valdkondlike otsuste ettevalmistamisse kaasata.