28.01.2023
Maja publitsistikapreemia laureaat 2022 –
Eik Hermann, „Radikaalne kontekstualism“, avaldatud Maja suvi-sügis 2022 numbris (109-110).
Möödunud laupäeval, 28. jaanuaril, tunnustati MUBAs toimunud auhinnagalal arhitektuurivaldkonna 2022.aasta parimaid saavutusi.
Maja artiklipreemia nominente hindas Kati Ilves, kes laureaadi kohta kirjutab järgmist:
„Radikaalne kontekstualism” on essee, milles ruumilise pärandi küsimus valgustatakse läbi kriitiliselt ja filosoofiliselt ning näidatakse, kuidas valitud taustsüsteemide rakendamine võib osutuda piiravaks. Hästi on mõtestatud ka ruumilise pärandi võimalik tulevikuperspektiiv, täpsemalt selle sage teadvustamatus.
Ruumifilosoofiat kirjutatakse vähemalt eesti keeles märksa vähem kui mistahes muud arhitektuurikriitikat (sarnane tõdemus käib muidugi ka teiste kultuurivaldkondade kohta), seega on kõnealune essee kahtlemata veelgi erilisem ja väljatoomist väärt. Usun, et “Radikaalne kontekstualismi” juurde saab hiljem tagasi tulla ja see püsib pikalt ajatuna (ja ajas väärtust loovana).
Kati Ilves
Tartu 2024 loovjuht ja kaasaegse kunsti kuraator, Maja artiklipreemia žürii
Laureaat pälvis preemiaks 500 eurot ja Maja ajakirja aastatellimuse. Toetas Eesti Kultuurkapital.
1.02.2022
Selgusid MAJA ja Sirbi ruumipublikatsioonipreemia laureaadid 2021
Arhitektuuriajakirja MAJA laureaat – Ingrid Ruudi, Ralf Lõoke: ruumikvaliteedist, mida Excel küsida ei oska”
Arhitektuuri aastapreemiate galal jagati möödunud aasta parima arhitektuurimõtte sõnastajatele Maja ja Sirbi artiklipreemiad. Kirjutisi hindas teadusajaloolane ja kultuurikriitik Aro Velmet.
Maja artiklipreemia laureaadist kohta kirjutab Aro Velmet järgnevalt:
„Suurepärane näide hästi läbi viidud intervjuust. Pealtnäha on tegemist profiililooga ühest Eesti kõige edukamast arhitektist. Tegelikult aga saame põhjaliku sissejuhatuse ruumifilosoofiasse ja -poliitikasse, koos konkreetsete illustreerivate näidetega. Lõokese töö keskmes on majade integreerimine ümbritseva ruumiga, nende abil ühiskondlike suhete ja ruumikasutuse kommenteerimine; nagu ta ise ütleb, „usk arhitektuuri väljendusvõimesse”.
Ruudi juhib intervjuud erakordselt professionaalselt, tuues fookuse erinevatele hoonetele, mille abil Lõoke saab oma ruumifilosoofiat avada. Samuti aitab ta sõnastada ja kokku võtta Lõokese keskseid sõnumeid ja dilemmasid (Näiteks: „see tundub nagu võitlus, kus arhitekt üritab tekitada lisandväärtusi ja suuremat avatust, maailm aga üritab lisada vaheuksi ja olukordi, kus saaks ruumi just tugevamini kontrollida”, kommentaarina Tallinna kruiisikaile). Intervjuu on põhjalik, liigub üksikust üldiseni ning keemia osapoolte vahel on tekstist tajutav. Suurepärane töö!”
Intervjuud saab lugeda siit
11.11.2021
Selgunud on Maja ja Sirbi ruumipublikatsiooni preemia nominendid 2021
Preemiale kandideerivad toimetajate eelvalikul 32 eelmise aasta sügisest praeguseni ilmunud artiklit. Nominendid ja laureaadid valis välja ajaloolane, kultuurikriitik ja Lõuna-California ülikooli õppejõud Aro Velmet, kes tõi esile artiklite julge suhestumise laiemate ühiskondlike probleemidega.
Velmet ütleb, et nominatsioonidesse jõudnud artiklid avaldasid muljet just selge autoripositsiooniga: “Arvustuses leiti üldistusi, mis ulatusid konkreetse hoone või linnaruumi osa funktsioonist kaugemale; näituste ülevaadetes oli tehtud kindlakäelisi valikuid.” Teda rõõmustasis tekstide žanriline mitmekesisus: “Oli programmilisi tekste ja ajaloolisi ülevaateid; hoonete, näituste, raamatute arvustusi; intervjuusid ja probleemlugusid, reisikirju ja isiklike kogemuste vahendamist, isegi heas mõttes kommunaalpornot.”
Maja peatoimetaja Kaja Pae lisab, et MAJA artiklipreemia nominentide tugev autoripositsioon aitab ühtlasi välja tuua arhitektuuri mõjujõu: „Selle aasta nominendid käsitlevad ühel või teisel moel muutuva ühiskonna ja ruumi suhteid, näidates ruumiloome potentsiaali nüüdisaegse maailma proovikividega toimetulekul.”
Kultuurilehe SIRP arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalbergi sõnul puudutab ruum kõiki: nii inimesi eksistentsi iga tahku kui teisi liike tema kõrval. „Ruumi saab analüüsida ja sellest saab kirjutada tehnoutopistlikult või hoopis hobuse vaatenurgast, arutleda, milline on hea avalik ruum, ning küsida, kas meil on üldse vaja luua uut arhitektuuri,” lisab ta.
Kaja Pae ütleb, et ka sel aastal on jätkatud traditsiooniga kutsuda artiklipreemia žürii väljastpoolt ruumieriala: „Ruumiloomes kohtuvad kõik meid puudutavad teemad, seega ei saa selle üle arutlemine jääda vaid erialaringkonna spetsiifilisse keelde.”
Arhitektuuriajakiri MAJA ja kultuurileht SIRP annavad preemia kummagi väljaande parimale ruumiloomeartiklile. Hinnatakse nii kriitikat, esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd. MAJA ja SIRP on peamised väljaanded, mis avaldavad professionaalseid ruumivaldkonna artikleid regulaarselt.
Nominendid ajakirjast MAJA
Ingrid Ruudi „Ralf Lõoke: ruumikvaliteedist, mida Excel küsida ei oska“
Madli Maruste „Loova ruumi võimalikkuse linnutee“
Leonard Ma „Pikas perspektiivis oleme niikuinii surnud“
Hannes Aava „Uusurbanism ja maastikuurbanism. Jätkusuutlikuma linnaruumi ideoloogilised võitlustandrid“
Ingrid Ruudi „Kohanemine: Eesti arhitektid üleminekuaja tuultes“
Nominendid Sirbi arhitektuurikülgedelt
Kaspar Kruup „Tark linn taskus ei päästa maailma“
Ulla Alla „Valmis“
Karin Bachmann „Unustatud vana vähemuse uus tulemine“
Mattias Malk „Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi“
Krister Kruusmaa „Arhitektuuri looduslugu“
Nominendid on järjestatud artiklite ilmumise aja järgi.
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti arhitektuuripreemiate auhinnagalal 2022.a. alguses.
Auhind on MAJA ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Kõik nominendid
Statuut
9.12.2020
Selgusid MAJA ja Sirbi ruumipublikatsioonipreemia laureaadid 2020
Arhitektuuriajakirja MAJA laureaat – Toomas Tammis, „Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna“.
Žürii (Maarin Mürk) hinnangul on tegemist kvaliteetse arhitektuuriarvustuse näitega. Artikkel annab ülevaate Suure-Jaani uuest tervisekeskusest, mis loob eeldused Suure-Jaani keskuse sünniks. Autor selgitab, miks hoone on õnnestunud ning käsitleb selle panust linnaruumi, suhestumist ümbritseva keskkonnaga ja mõju avalikule ruumile nii praegu kui planeeritavas tulevikus. „Tekst köidab erineva taustaga lugejat, nii erialaringkondi kui tavainimest, tähelepanu juhitakse kannatlikult ja täpselt valminud maja eri osadele. Mõõdetud toon, selge väljendusviis, aga ei ole kuskilt otsast igav lugeda, kirjutaja enda lugupidamine ja rõõm on tajutavad ning haaravad kaasa.Tekib soov külastada, artikkel näpus, et kohapeal detailid ise uuesti täpselt ülekogeda!“ leidis žürii.
Kultuurilehe Sirp laureaat – Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud“
Autor kirjutab, et naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis – liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga. „Nii naiste nähtavus ühiskonnas laiemalt kui ka monumendid kui sellised on päevakajaline teema, mis on ette võetud vähekajastatud nurga alt. Tõstatab küll järjekordse teema, mis avalikus ruumis kõik nihu on, aga teksti hoogsus ei lase lugejal niisama masendusse langeda, vaid tekitab tahtmise barrikaadidele joosta,“ kommenteeris žürii. „„Aga miks siis ikkagi on nii palju tolmu ja tuvisitta koguvaid ajaloolisi mehekujusid?“ Kohe jooksma ei saa siiski hakata, enne ärgitab mõtlema, mis see lahendus siis oleks – kvoodid? Programmiline naiste kujude püstitamine? Meeste kujude mahavõtmine? Siit saaks hea arutelu!“ Tekstis esinevad nutikad väljendid – „pronkslagi“ ja „kehm“ – võiksid käibele minna.
2.11.2020
Selgunud on MAJA ja Sirbi ruumipublikatsioonipreemia nominendid
Preemiale kandideerisid 43 eelmise aasta sügisest praeguseni ilmunud artiklit.
Laureaadid valis välja kuraator ja kunstikriitik Maarin Mürk, kelle sõnul valitseb arhitektuuriartiklite hulgas eluterve mitmekesisus: “Ei ole nii, et kirjutatakse ainult erialaringkondadele arusaadavas salakeeles – iga lugeja, kes natukenegi mõtleb meid ümbritseva ehitatud keskkonna peale, märkab uusi hooneid ja muutuseid linnaruumis, leiab nii Majast kui Sirbist endale kvaliteetse vestluspartneri.”
Maja peatoimetaja Kaja Pae leiab, et MAJA artiklipreemia nominendid esindavad valikut ajakirjas ilmuvatest erinevat tüüpi lugudest: “On nii suure südamega kirjutatud arhitektuurikriitikat, erialast mõtet edendavaid tekste, meisterlikku ruumiloome olemuse selgitamist, tõenduspõhist lähenemist kui ka mängulisemat pilku.”
Kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalbergi sõnul on ruum kultuuri osa, ehitatud keskonna mõtestamine ja selle üle arutamine aitab meil ennast ja ümbritsevat mõista ning selle läbi ka parema ruumi järgi küsida. “See ongi Sirbi arhitektuurirubriigi artiklite, arvustuste, esseede ja mõtiskluste eesmärk,” sõnab ta.
Maja peatoimetaja Kaja Pae lisab, et teist aastat järjest on publikatsioonipreemia žüriiliikmeks kutsutud spetsialist väljaspoolt ruumieriala: “Nii nagu meid ümbritsev hea keskkond, on ka hea arhitektuuritest dialoogis ühiskonnaga.”
Arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurileht Sirp annavad preemia mõlema väljaande parimale ruumiloomealasele artiklile. Hinnatakse nii esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd. MAJA ja Sirp on Eesti peamised regulaarselt professionaalseid ruumivaldkonna artikleid avaldavad väljaanded.
Nominendid ajakirjast MAJA:
Roland Reemaa, „Kes tegi?“
Toomas Tammis, „Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna“
Kaur Sarv, „Tudulinna ‘tööstusliku tagaurga’elustamisest” ja Lauri Väinmaa repliik
Andres Kurg, „100 numbrit kriitilist arhitektuuridiskussiooni: vestlusring MAJA peatoimetajatega“
Kaisa Ling, „Vannistika“
Silver Sternfeldt, Aksel Part, Marju Randmer-Nellis, Julia Trunova, „Keskkonnapsühholoogia sisearhitektuuris“
Nominendid Sirbi arhitektuurikülgedelt:
Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud“
Anna-Liisa Unt, „Longero”
Laura Linsi, „Kelle huvides on seatud eluruumidele nõuded?“
Mihhail Komaško „Vihkamisest armastuseni“
Margit Mutso, „Must maantee ja punane soorebane“
Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti arhitektuuripreemiate auhinnagalal 9. detsembril 2020 Kultuurikatlas. Auhinnaks on MAJA ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Kõik nominendid
Statuut
Kontaktid:
Kaja Pae
Peatoimetaja
Eesti arhitektuuriajakiri MAJA
+3725659, kaja.pae at gmail.com
Merle Karro-Kalberg
Arhitektuuritoimetaja
Kultuurileht Sirp
+3725096562
merlekar at gmail.com
6.12.2019
Maja ja Sirbi artiklipreemia laureaadid 2019
Maja aastapreemia laureaat – Siim Tuksam, „Aga miks?“
Žürii liige Jaak Tomberg: „Sidusa arenduse ja üldistusjõuliste lõppjäreldustega väga a(s)jakohane artikkel inimmõtlemise ja masinmõtlemise sümbioosi võimalikkusest arhitektuurses loomeprotsessis. Artikkel visandab väga ökonoomselt ehituskunsti evolutsioonilise arengu põhijooned ja jõuab lõpuks arhitekti nüüdisaegse oluseisuni, milles tasuks püüelda masinmõtlemise ja inimmõtlemise tasakaalustatud koostoimet. Tugevatel ajalooteadmistel põhinev, filosoofilisi ja tunnetuslikke süvakaemusi pakkuv tekst, mis valgustab distsipliini olemust väljapoolegi ning võiks olla lähtealuseks pikemale uurimusele.“
Maja äramärkimine arhitektuurimõtte edendamise eest –
Urmo Mets, „Mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris“
Žürii liige Jaak Tomberg: „Väga mõjus ja mõtlemapanev arhitektuurifenomenoloogiline essee ühelt poolt arhitektitöö raskesti teadvustatavast, sageli sõnastamata jäävast osast ning teiselt poolt mitteverbaalsest ja puhtaistingulisest toimest, mis arhitektuuri juures on sageli esmane ja määrav. Arhitektuurilise tegevuse mõõdetavate atribuutide asemel küsitakse artiklis selle mõõdetamatu kihistuse järele. Tekst on ühtaegu nii süvakaemuse dokument kui ka missioonitunde manifest, see toimib ühevõrra hästi nii kirjelduse kui ka ettekirjutusena.”
Sirbi aastapreemia – Eva-Maria Truusalu, „Ruumi potentsiaal alushariduses”
Žürii liige Jaak Tomberg: „Artikkel rõhutab mängu olulisust fantaasia kultiveerimisel ning sedakaudu mõtlemise, seoseloome ja loovmõtlemise arendamisel. Vaatluspõhiselt käsitletakse ruumi ja mängu omavahelisi seoseid ning ruumi rolli mängukogemuse kujunemisel. Vastavalt sellele pakutakse lühidas tekstiruumis välja mängulisusest lähtuv, XXI sajandi pädevustele vastav võrdlemisi üksikasjalik lasteaiaruumi idee. Artikli fookus on leidlik, teema a(s)jakohane. Tekst on hästi kirjutatud, väga tugeva pedagoogilise sõnumiga ning pakub kindlapeale huvi ka lugejaskonnale väljaspool ruumiloome distsipliinipiire.
26.11.2019
Maja ja Sirbi artiklipreemiaga tunnustatakse ruumiloome valdkonna parimaid artikleid.
Kirjutamine on oluline ruumiloome valdkonna arengu allikas. Arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurileht Sirp annavad esmakordselt välja preemia mõlema väljaande artiklile. Hinnates nii kriitikat, esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd.
Sirbi arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalberg: „Ruumiloome on üldjuhul praktiline valdkond, mille eesmärk on meid ümbritsevat ruumi reaalselt muuta ja selle arengut suunata. Loomise ja praktilise tegevuse juures on oluline eriala sügavam mõtestamine, kitsaskohtade näitamine ning tegevuse asetamine laiemasse konteksti. Hea ruumi loomine on ka intellektuaalne tegevus. Kirjutamine aitab ruumi mõtestada ja ka probleeme esile tuua.“
Maja peatoimetaja Kaja Pae: „Arhitektuuri teha ja ruumiloomes osaleda on võimalik paljudel viisidel, sealhulgas kirjutades. Arhitektuur on laiahaardeline valdkond – selles on nii mõõdetav kui ka mõõtmatu osa ja kirjutamine on üks vahend selle laiahaardelisusega töötamiseks. Parimad tekstid joonistavad välja, et arhitektuur ei taasesita elu ega ole pelk probleemilahendaja, vaid loob midagi uut.“
Nominentide valikut iseloomustab žüriiliige, Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Jaak Tomberg, nii: „Tekstide ampluaa, millel põhineb tänavuste ruumipublikatsioonipreemiate nominentide valik, annab tunnistust selle valdkonna elujõulisusest ja mitmekesisusest. Siit võib leida tekste, mis käsitlevad kriitiliselt mõnd arhitektuurilist või ruumiloomelist üksikobjekti, kuid tõusevad arenduse käigus kõrgemale pelgalt n-ö arvustuslikkusest ning lisavad kui tahes erinevas vormis midagi üldistavat ruumiloome kui sellise mõistmisse. Neis on miskit, mis on nende eneste sees neist enestest enam.“
AJAKIRJA MAJA nominendid on:
Andres Kurg, „Ärge juhatage mind, las ma olen eksinud“
Joonas Hellerma, „Kõikjal kodus“
Leonhard Lapin, „Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel“
Marianne Jõgi, „Ka seinad räägivad“
Siim Tuksam, „Aga miks?“
Urmo Mets, „Mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris“
KULTUURILEHE SIRP nominendid on:
Eva-Maria Truusalu, „Ruumi potentsiaal alushariduses“
Kadri Kallast, „Kas Ateenat ei ole enam?“
Margit Mutso, „Insener, kes armastab keerulisi ülesandeid. Intervjuu Karl Õigeriga“
Tarmo Richard Klamp, „Mustamäe garaažiühistud ühisvara tragöödia keskmes“
Triin Ojari, „Valuvaigisti asemel ehk Küsimus ilust“.
Nominendid on tähestiku järjekorras.
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektuuripreemiate auhinnagalal 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.
Auhinnaks on Maja ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia viissada eurot (500€) artikli autorile. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Kõik nominendid: https://arhitektuuripreemiad.ee/et/nominendid-2019/
Statuut: https://arhitektuuripreemiad.ee/wp-content/uploads/2019/10/MAJA-ja-Sirbi-ruumipublikatsiooni-preemia-statuut.pdf
KONTAKTID
Kaja Pae, Maja peatoimetaja
+372 5695 7067 / kaja.pae@gmail.com / www.ajakirimaja.ee
Merle Karro-Kalberg, kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja
+372 509 6562 / merlekar@gmail.com / www.sirp.ee
