Tartus Toomemäe nõlva all looklevale Vallikraavi tänavale lisandub tänavu kolm mahukat korterelamut, kahekordistades vaid paarikümne majaga palistatud lühikesel tänaval asuvate eluruumide arvu ja pindala. Vanalinnade süsteemne tihedamine elavdab linnaelu võimalusi ning toetab ökonoomsemast liikuvusest tulenevat energia kokkuhoidu.
Loo peategelane, Vallikraavi tänav, kujunes välja 18. sajandi viimasel veerandil, täpsemalt pärast 1775. aasta suurt tulekahju. Nagu nimigi ütleb, paiknes seal varasemate linna kaitserajatiste vööndi kuuluv vallikraav ning bastioni nõlva toestav tugimüür.1 Tänaseni on mitmeis paigus näha müüri säilmeid, mis on eraldi kaitse all. Kui 1802. aastal taasavati Tartu ülikool, anti Toomemägi ja seda ümbritsevad alad, sealhulgas Vallikraavi tänav, ülikooli käsutusse. Aastate jooksul said ülikooli õppejõud endale sinna krundid, kuhu rajada elamiskohad.
Tänapäeval kuulub kogu Vallikraavi tänav Tartu vanalinna muinsuskaitsealasse, muuseas on tegu arheoloogilise miljööpiirkonnaga. Vallikraavi tänava ilme on muutumas. Toimumas on aadeldamine ehk piirkonna taaselustamine kvaliteetse elamispaigana – selle tulemusel on tänaval pakkuda ahvatlevaid elukohti, mis meelitavad sinna uusi elanikke.2 Aadeldamise eesmärk on tõsta investeeringute abil piirkonna ehitusliku keskkonna kvaliteeti, tänu millele muutub linnasüdame elu aktiivsemaks.3 Nii antakse vastulöök valglinnastumisele, mis tekitab uusi, veel koordineerimata linnapiirkondi.
Üks maja kahes kuues
Vallikraavi kirjalik jalutuskäik algab Ülikooli tänava suunalt. Möödudes juba varem rekonstrueeritud ja korrastatud hoonest,4 kohtab esmalt ehituse lõppjärgus olevat eluhoonet, mis mitte-tartlasele jätab mulje, nagu oleks see seal juba pikemalt asetsenud. Tegelikult seisis Vallikraavi 5 krunt enne praegust ehitust tühjana aastakümneid. Uusarenduse lugu ise algas 2015. aastal, mil tellija korraldas arhitektuurivõistluse sooviga püstitada kortermaja. Konkursi võitis büroo Arhitektuuriklubi võistlustööga „Imemuna“. Ehituse algus võttis aga mitmeid aastaid ning projekt läbis muudatusi. 2022. aasta suveks on hoone valmis.
ELAMU TARTUS VALLIKRAAVI 5
Arhitektuur: Kaido Kepp, Tõnis Taru (Arhitektuuriklubi)
Sisearhitektuur: Henriko Heinoja (Cavallo Disain) ja Giga Ehitus
Konstruktsioonid: Ivo Roolaht (Roolaht ja Partnerid)
Tellija: by Giga Investeeringud
Ehitaja: by Giga Ehitus
Üldpind: 702 m2
Arhitektuurivõistlus: 2015
Projekt: 2017–2022
Valmis: 2022
Arhitektid Kaido Kepp ja Tõnis Taru (Arhitektuuriklubi) on projekteerinud hoone, mille tänavapoolsel küljel on kaks eriilmelist fassaadi. Krunt on justkui pooleks jagatud ning kohati võib jääda mulje, et kerkinud on kaks eraldiseisvat hoonet. Miljöö säilitamise mõttes on see sobilik. Parempoolset, punastest tellisplaatidest fassaadiosa lahendades toetusid arhitektid 1903. aastast pärit realiseerimata elamuprojektile, mille autor oli ehitusmeister ja -ettevõtja Wilhelm Schilling.5 Fassaad matkib historitsistlikku laadi, mida ilmestavad dekoorielemendid, nagu puitkarniis, puitraamistuses aknad ja niššidega liseenid, samuti paar petikakent, mille taga peidab end äripind. Punane tellisfassaad kavandati alul niivõrd ajastutruu, et muinsuskaitse nõudis selle eristamist tänapäevasest – nii kohendati seda madalamaks ning eraldati visuaalselt ülejäänud hoonemahust ja külgfassaadist viisil, mis meenutab kohati ekraani.6 Taoline tehislik fassadism mõjub iroonilise sõnavõtuna kõiksugu veidrate taastamistööde suunal, kus petteks jäetaksegi vaid esinduskülg alles.
Teine fassaadiosa on peitsitud puidust. See mõjub mõnusalt kaasaegsena ning kohandub kogu tänava üldilmega, lisades õhustikule mahlakat nooti. Välisilmelt meenutab selle tänavakülje osa Tallinnas Herne tn 9 asuvat 2003. aastal valminud õnnestunud elamut, mille autor on arhitekt Gert Sarv. Vallikraavi tänava puitfassaadi tagant piiluvad tänavale nelja korteri lodžad, samapalju ka punase tellisplaadi tagant. Need on kõik vähemalt 15 ruutmeetrit ning soojemal ajal toimivad tubade laiendusena. Ei ole just tavapärane, et hoone kõigil korteritel on tänavapoolsed lodžad. Puitžalusiist lükandid võimaldavad vastavalt ilmastikuoludele ja elaniku vajadusele lodžat sulgeda ja avada. See muudab maja esinduskülje tänavalt möödujagi jaoks mänguliseks.
Lisaks miljööle ja külje all kõrguvale Toomemäele saavad maja tulevased elanikud nautida kõiki funktsioone, mis ühel tänapäevasel kodul võiksid olla. Neist mõjusamad on paneelist juhitavad nutikad siselahendused ning kaugjahutus, mis iga suvega üha vajalikumaks muutub. Peale korterite on tänavatasapinnal üks äripind, mis endale peagi sisu saab. Äripinnast võib saada hoone kese, tänu millele on maja lülitatud tänava üldisesse kasutusse.
Kuigi tegemist on täiesti uue hoonega, siis on selles peidus osakesi ka vanemast arhitektuurikihist. Näiteks on tänavafrondis säilitatud 20. sajandi algusest pärit tõllakuuri otsasein. Omaette väljakutse oli konserveerida 17. sajandil rajatud Karl IX bastioni muldkehand ja müüritis ning 19. sajandil ehitatud nõlvakindlustus. Kuna eri ajastutel rajatud bastionimüüri osade kõrgused erinevad krundi lõikes, on kinnistu Toomemäele suunatud sisehoov ebasümmeetriliselt looklev. Müüri säilitamiseks on korterelamut esialgsest plaanist kõrgemale tõstetud. Ehituse käigus toestati ja taastati kaks kontraforssi ning tugimüür, mis sai endale katteks uue betoonvöö.
Uue maja ehitusel ette tulevate leidude kohta nentis arhitekt Tõnis Taru humoorikalt, et kuigi Vallikraavi 5 on täielikult uushoone, siis said arhitektid tunda ajaloolise krundiga töötamise valusid, kuid mitte tavapäraseid muinsuskaitsealuse hoone rekonstrueerimisega kaasnevaid võlusid.
ELAMU TARTUS VALLIKRAAVI 10
Arhitektuur: Aivar Roosaar (Vanamaja)
Sisearhitektuur: Ulvi Raudsik (Eluviis)
Konstruktsioonid: Heiki Part (Vanamaja)
Tellija: by V10
Ehitaja: Villaare
Üldpind: 3260 m2
Projekt: 2021
Ehitus: 2021–2023
Eklektiline hooneansambel linnasüdames
Vallikraavi 10 krundil asub tõeliselt eklektiline kompott eri ajastu hooneosadest, mis on end 1873. aastal ehitatud saelõikeornamendiga puithoone külge pookinud. Kõnealune krunt kuulus esialgu ülikooli füüsikaprofessorile Arthur von Oettingenile, kes 1866. aastal müüs osa krundist edasi doktor Gustav Reyherile. Dr Reyher laiendas krundi hoonestust koostöös linna ehitusmeister Friedrich Hübbega ja asutas oma hoonetes kliiniku. See tegutses seal pea 60 aastat, mille jooksul kerkisid uued hooneosad. Eesti kultuuriloost on teada, et kliinikus suri 2. veebruaril 1919 Paju lahinguväljalt Vallikraavi tänavale toodud Julius Kuperjanov – selle puhuks kannab hoone mälestustahvlit tänini. 1923. aastal muutis uus omanik Heinrich Nieländer kliiniku uhkeks Grand Hoteliks ning Senffi treppide suunal laiendati hooneansamblit art déco laadis. Hiljem kandis majutusasutus Toome hotelli nime. 1966. aastal naasti hoones meditsiini juurde ning seal hakkas tegutsema onkoloogiadispanser, aasta hiljem ehitati juurde üks nõukogudeaegne hoone, kuhu paigutati radioloogia osakond. Hoonesse ehitati paksude betoonseintega gammakambrid, kus patsiendid said kiiritusravi. Arstiabi andmine lõpetati hoones lõplikult 2017. aastal.
Nüüd hakkab maja kandma nime Grand Hotel Residents ning selle valmimine on planeeritud 2022. aasta lõppu. Projekti autor on Aivar Roosaar (Vanamaja). Rekonstrueerimisprojekt säilitab kogu arhitektuuriansambli omanäolisuse ning hooned taastatakse, järgides nende esialgset ilmet ja rajamiskonteksti, kuigi otstarbelt muutub see täielikult korterelamuks. Tegu on rätsepmajaga, kus iga loodav korter saab endale oma, teistest erineva põhiplaani, mis sõltub peaasjalikult sellest, millise ajajärgu hooneosas see paikneb. Kortermajja on kavandatud 42 korterit või äripinda, millest kõige väiksem on ainult 14 m2. Osa on jälle väga suured ja luksuslikud, mõnel on isegi privaataed. See on iseenesest sümpaatne mõte: ilmselt nii saavad sinna kolida erineva sotsiaal-majandusliku taustaga elanikud. Kuigi hooneansambli mahukus, kihilisus ja loodavate korterite arv tekitab pisut segasummasuvila tunde, siis on meeldiv, kuidas projekteerijad ja ehitajad püüavad säilitada majaosadele iseloomuliku väljanägemise, mis on aga tinginud hektilise plaanilahenduse.
Ehitusjärgus hoones on põnev ringi uudistada ning tutvuda maalingute, sepistööde ja mitme väiksema interjööridetailiga (nt käepidemed, kremoonid), mis pärinevad varasematest arhitektuurikihtidest. Neist ehk põnevaim asub peafuajee kõrvale loodavas korteris,7 kust avastati sümbolistlikus laadis seinamaaling, millel on kujutatud Toomemäge. Maalingu autor on teadmata, samuti täpne dateering, kuid võib oletada, et see on sinna maalitud 1930. aastatel, mil hotelli arhitekt Adolf Käsperi projektide järgi kohendati.8 Samal ajal korrastati üht akendeta salaruumi, mida haigla kasutas arhiivina, hotelliomanik aga isiklikuks tarbeks.9 Hoonetes leidub suurel hulgal muud säilitamisväärset ja muinsuskaitse eritingimuste nimekiri on pikk.
ELAMU TARTUS VALLIKRAAVI 14
Arhitektuur: Margit Aule, Katri Mets (Lumia)
Sisearhitektuur: Margit Argus, Liis Tarbe (studio Argus)
Konstruktsioonid: Ever Haabmets (Projekt O2), Jaak Ilves (Akroteer Projekt)
Tellija: Hausers Grupp
Ehitaja: Hausers Grupp
Üldpind: 1570 m2
Projekt: 2018–2020
Valmis: 2022
Väärika kortermaja teine tulemine
Pikalt Tartu kunstimuuseumi kasutuses olnud hoone Vallikraavi tänaval on muudetud taas kortermajaks. Esialgu püstitatigi see 1896. aastal elamuna, mille projekteeris Tartu ehitusmeister Otto Schröder, kes seal ka mõnda aega resideeris.10 Enne sõda oli majas korter Gustav ja Aino Suitsul, selle interjöörist on säilinud toredaid fotosid, mis kuuluvad ülikooli muuseumi kogusse. Pärast teist maailmasõda anti hoone kasutada Tartu kunstimuuseumile: selle tarvis projekteeris arhitekt Raul Levroit-Kivi hoonele juurde külgtiivad, mis valmisid 1967. aastal. Viimased näitused toimusid hoones 1999. aastal,11 kuid muuseum tegutses seal kuni 2016. aastani, kui juba varisemisohtlikust hoonest välja koliti. Mõni aasta hiljem tabas hoonet arendajate huvi ja nende soov oli rekonstrueerida Vallikraavi 14 taas esinduslikuks kortermajaks. Hoone rekonstrueerimisprojekti taga seisavad arhitektid Margit Aule ja Katri Mets büroost Lumia ning sisearhitektid Margit Argus ja Liis Tarbe büroost Studio Argus.
Kortermaja tänavafassaadilt õhkub moodsalt peent ja väärikat lähenemist. Arhitektid otsustasid lammutada 1950.–1960. aastatel lisandunud korruse ja külgtiivad ning asendada need nüüdisaegsete hooneosadega, säilitades eri mahtude plastilise liigendatuse. Arhitektide soov oli rõhutada hoone idaküljes paikneva trepikoja mahu vertikaalsust ning lisada sinna kõrgust vintskapiga. Vintskappide abil on lahendatud ka lisakorrus, mistõttu ei mõju see esiletükkivalt, vaid pigem toonitab maja ajaloolist esinduskülge. Hoones on säilinud palju algupäraseid detaile, nagu seinamaalingud, stukist laerosetid, tahveluksed, väärtuslikud kahhelahjud ja esimese korruse aknad.12 Kõik on kaunilt eksponeeritud ja tänaste lisanduste abil esiplaanile toodud. Sarnast lähenemist kohtab samade arhitektide varasemateski töödes, kus nad on tegelenud ajalooliste objektidega: rekonstruktsioon ja lisandunud osad on niivõrd taktitundelised ning vanaga arvestavad, et kogu hoone mõju on rahulik ega jäta muljet liigsest sekkumisest. Nii on võidetud mitu arhitektuuripreemiat.13 Kortermajasse on loodud 29 korterit, peale selle ehitati hoovi väike maja, mis on jagatud kaheks elamispinnaks. Varem oli seal abihoone, millest on säilinud väärtuslik maakelder. Kõik juurdeehitised järgivad ajaloolise kehandi punaste tellisseinte stiili, nii et kompleks on terviklik.
Elav pärandruum
Kui Tallinnas tegelevad elanikud ja linnaametnikud probleemiga, et vanalinn on muutumas kummituslinnaks14 ning nuputavad mitmesuguseid lahendusi, kuidas seda piirkonda kohalikele ahvatlevaks ja elavaks muuta, siis Vallikraavi tänava näitel on Tartus astutud õiged sammud. Tartu linna uus üldplaneering15 näeb ette korras vanalinna, mida iseloomustab ajas kestev arhitektuur. Arendajad on nutikalt näinud pärandhoonetes ja alas väärtust, aga ka võimalust, suunates raha muinsuskaitsealusesse piirkonda. Korrastatud pärandi abil on Vallikraavi tänav muutumas aktiivseks ja ligitõmbavaks linnatänavaks. Ajalooline ruum võib ka ise olla huvitav, kuid pärandi äratavad tõeliselt ellu inimeste argitegevused. Vallikraavi tänav on eeskujuks, kuidas pärandruum on kasulik linna elustaja, elav vanalinn omakorda rikastab ja tihendab linnasüdant nii, et seal on hea, turvaline ja põnev viibida, töötada ning elada.
GRETE TIIGISTE on Tartu ülikooli kunstiajaloo magistrant ja töötab Eesti arhitektuurimuuseumis.
PÄISES: Vallikraavi 10. Foto: Paco Ulman
AVALDATUD: Maja 109-110 (suvi-sügis 2022), peateema Ruumiline pärand ja nüüdisaeg
1 Mart Siilivask, Tõnis Kimmel, Jalutaja teejuht – Tartu I. Südalinn ja Toometagune, (Tallinn: Solnessi arhitektuurikirjastus, 2009), 141
2 Priit-Kalev Parts, „Väärtuse määratlemine maastikul: nature morte või elav maastik“, Estonan Social Science Online, http://www2.sotsioloogia.ee/vana/esso3/15/priit-kalev_parts.htm.
3 Tuuli Põldma, „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“, Muinsuskaitse aastaraamat 2014, toim Leele Välja, 123–125.
4 Aadressil Vallikraavi 3 asuva elamu rekonstrueerimisprojekti koostasid samuti Arhitektuuriklubi arhitektid, arendaja on sama mis Vallikraavi 5 kinnistul.
5 Krundile on tehtud veel teisigi kavandeid, nt projekteeris Leonhard Lapin 1991. aastal sinna Tartu ülikooli orientalistika seltsile oma maja, mis jäi samuti ehitamata.
6 Tellisplaatidest fassaadi taga paiknevad lodžad, mida katab klaaskatus, ülejäänud hoonekehandil on valtskatus.
7 Grand Hoteli ajal kasutuses einelauaruumina.
8 Seinamaalingu puhastavad ja konserveerivad Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilased.
9 Tartus Vallikraavi 10 haiglahoone (reg. nr. 6988) restaureerimise ja ümberehitamise muinsuskaitse eritingimused. Koost Enriko Talvistu (2018).
10 Vallikraavi 14, Tartu. Tartu vanalinna muinsuskaitseala, nr 27006 elamu muinsuskaitse eritingimused. Koost Reesi Sild (2019).
11 „Ajalugu“, Tartu kunstimuuseum, https://tartmus.ee/muuseumi-piletiinfo/ajalugu/, vaadatud 24.07.2022.
12 Vallikraavi 14, Tartu. Tartu vanalinna muinsuskaitseala, nr 27006 elamu muinsuskaitse eritingimused. Koost Reesi Sild (2019).
13 Nt Kaos arhitektide projekteeritud Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja, Noblessneri sadamalinnaku tsaariaegsed objektid, Haapsalu linnus jm.
14 Eesti arhitektuurikeskus korraldas 14.–15. juunil 2022 vanalinna linnafoorumi „Vana linna uus võimalus?“, mille eesmärk oli leida lahendusi, kuidas arendada vanalinna toimivaks elukeskkonnaks.
15 „Tartu linna üldplaneering 2040+“.
