Pilvemets

PILVEMETS
Tüüp: Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala
Asukoht: Tallinn, Eesti
Maastikuarhitektuur: Eneli Niinepuu (Sala Terrena), Jaan Mettik (Tallinna Botaanikaaed), Ragne Sauman (ConArte)
Arhitektuuri konsultatsioon: Riin Kersalu (Kersalu projektbüroo)
Ekspositsiooniala suurus: 900 m²
Hoone arhitektuur: ConArte (Martin Lepplaan, Andres Rihe)
Ehitise pindala: 2251 m²
Tellija: Tallinna Linnavalitsus
Loomad: Tõnis Tasane
Kastmissüsteemi projekteerija: SA & PO Grupp
Projekt: 2016
Valmis: 2023

Kagu-Aasia vihmametsa simulaakrumis võimaldab tehnoloogia just neil ekspositsiooni (!) valitud loomadel ja taimedel enda miniilma luua. Ei saarmas, binturong, plataanipuu ega hõbefaasan Joosep pole seal pelgalt oma keskkonna tarbija, nende omavaheline kooslus muundab, aga ka taasloob seda keskkonda – pilti, mida minul on võimalik läbida.

Vahetult enne jõule, ühel hallimal, udusemal detsembrikuu päeval kulges Tallinna loomaaia Kagu-Aasia vihmametsa majas minuga koos tundmatu grupp jõulupeolisi. Saarmad lõbutsesid (?) ning giid sedastas: saarmastega on lihtne samastuda, sest nende mäng ja olemine on meie, inimeste omaga sarnane. Nad on väga elavad ja uudishimulikud. Mõne teise looma heaolu väljendav olek pidavat mõjuma nii, et külastajad arvavad, et loom on ilmselges masenduses. Tõesti-tõesti, saarmad liiguvad kiirelt ja sihikindlalt. Suplevad ja kaklevad. Kiirelt kui välk on nad talitaja sabas, kes nende kohal elavale binturongile süüa toob. Pärast kalpsavad tagasi oma tiiki õhtusööki (krevetid ja tomatid) lõpetama. Kõik läheduses olevad telefonid salvestavad saarmaste matsutamist ja elegantseid sukeldumisi.

Saarmastega samastumisele mõtlen ka läbi tühja ja pimeneva loomaia väljapääsu poole kõndides, Paldiski maanteel bussi oodates ning hiljem selles istudes inimesi vaadates. Umbes kaheksa-aastane poiss sosistab oma telefonile mängu jaoks vajalikke käsklusi. Teised vaatavad põlevate silmadega enda helendavaid ekraane, toksivad saladuslikke sõnumeid või loevad uudiseid. Mõni üksik vaatab tühja pilguga enda ette. Kui Kagu-Aasia vihmametsa simulaakrumis annab tänapäevane tehnoloogia endast parima, et just nende loomade ja taimede heaolu toetada, siis kas mind ümbritsev ruum ja tehnoloogia teevad sama? Vaatan videot saarmastest ja saadan pilte ekspositsioonialal vabalt ringi jalutavast hõbefaasan Joosepist. Like, like, like.

Kui saarmas neid ridu kirjutaks, kuidas kirjeldaks ta seda bussiaknast avanevat pilti? Loomaökoloog Tuul Sepp toob raamatus „Loovad loomad muutuvas maailmas“ esile, et looma pilguga keskkonna vaatlemine võib olla väga kasulik. Paradoksaalselt kiputakse küll sarnasusi inimeste ja teiste loomade käitumises kasutama tihti (vaid) lolluste ja vägivalla õigustamiseks. Sellele vastupidiselt kutsub süvaökoloog Arne Næss tähelepanu pöörama tunnete arengu ühiskondlikele tingimustele ja õppima tajuma teisi elusolendeid tõeliste kaasolenditena, kellel on enesearengu vajadus.¹

MADLI KALJUSTE on arhitekt, keda köidavad taimed, linnud ja kivid; sõnad ja seosed. Neist kõigist püüab ta rohkem aimu saada. Madli on ka Maja toimetaja.

PÄISES foto: Inari Leiman
AVALDATUD: MAJA 4-2024 (118), peateema ÕHK

1 Arne Næss, „Elufilosoofia“ (Ilmamaa, 2023), lk 141.