NIMETATUD
Tüüp: Installatsioon Tallinna liiklussaartel
Asukoht: Tallinn, Eesti
Autor: Madli Kaljuste
Aasta: 2021
Botaanik, konsultant: Iti Jürjendal
Tehniline abi: Mihkel Säre
Sündmus: CITYA linnatriennaal Tallinn
Kuraatorid: Madis Luik, Kati Ots, Liina Siib
Toetaja: Kultuurkapital
Nii mõnelgi näitusel juhtub nii, et enne töö vaatamist loen kohusetundlikult läbi seletava sildi või pealkirja. Vahel võin teose vaatamise/kuulamise üldse ära unustada.
Piinlik, ent näib, et väga levinud praktika. On see kummaline usk kirjasõnasse, et kui millelgi/kellelgi on kommentaar juures, kategooria määratud, siis paistab too nagu rohkem olemas olevat? Ja kuldselt küütleva graveeringuga märgitud asjad on kohe eriliselt olemas ja olulised (ju).
Taimede teadusliku nime ülesmärkimine on küll kutse märgata neid, meid ümbritsevaid elusolendeid, kelle elu(tegevus) teeb üldse elu siin ilmas võimalikuks, ent teisalt ka küsimus keele ja nimetamise kontrolliva olemuse kohta. Kas seletuse lugemine, nime usaldamine kaotab midagi tajumise tundlikkuses? Installatsioonid „Nimetatud“ ajavad ruderaaltaimede ja teiste botaaniliste olendite jälgi – messingust sildid Mere pst liiklussaartel (2021) ja Tallinna Linnahallil (2024) märgivad ära ülimalt argiste taimede nimed.
Kõige levinumad Tallinna saared on liiklussaared. Nende geomeetria ja vorm tulenevad küll pöörderaadiustest, normidest, lugematutest standarditest, ent ometi näivad nad pea isetekkelised. Tähtsam on kõrvalolev tee ja kiirelt mööduvad autod. Ajapikku sugeneb neile saartele aga huvitav, või no, mis huvitav, õigupoolest igapäevane ja tavaline elu. Veidi muru, rohtu, võililletups. Taimed võidutsevad vaikselt ka keset asfaldivälja.
Installatsioon oli üleval umbes kaks nädalat. Pessimistlikemas ennustuses pakkusin, et 40 messingsilti kaovad kõik jäädavalt paari päevaga. Siiski mitte. Toimus hoopis huvitavam areng. Ehkki nii mõnestki kohast kadusid küütlevad sildid päeva või paariga (või võis vähemasti täheldada, et neid oli püütud painutamise teel eemaldada), püsisid tähistajad enamasti koos oma tähistatavatega ning nautisid ka mõningast ootamatut meediatähelepanu.
Mere puiestee liiklussaarelt sildid leidnud portaal Rohegeenius sedastas: „Sildid on ilusad ja metallist.“ Pärast arvustuse ilmumist Mere puiesteel paar päeva hiljem: nimesildid on endiselt omal kohal, ent mis on kadunud? Keegi hoolas hooldaja on ära korjanud taimed! See ootamatu pööre oli küll kurbnaljakas. Lohutusena olid paari nädala pärast võililletupsud ja muud elukad tagasi kasvanud, ent on kuulda, et Tallinna planeerimiskoosolekutel käis veel hiljemgi läbi kellegi poliitiku soov kõik liiklussaared asfalteerida, et hooldamist vältida.
MADLI KALJUSTE on arhitekt, keda köidavad taimed, linnud ja kivid; sõnad ja seosed. Neist kõigist püüab ta rohkem aimu saada. Madli on ka MAJA toimetaja.
FOTOD: Martin Siplane
AVALDATUD: MAJA 4-2024 (118), peateema ÕHK
