kaire 
Autorid uurivad suuremaid protsesse, mis on seotud töödeldud puitmaterjalide tootmisega. Neid materjale toodetakse tööstusjääkidest, aga ka spetsiaalselt selleks maha võetud puudest. Leiutaja ja puitlaastplaadi patenteerija Max Himmelheberi naiivne arusaam, et seda materjali hakatakse tootma üksnes puidujääkidest, on praegusest reaalsusest kaugel.
Üks mu sõber tegi aiandusliku katse. Selle asemel et oma rõdukonteineritesse seemneid külvata, otsustas ta piirduda sealse mulla kvaliteedi parandamisega, jättes ülejäänud aiatööd tuule ja vihma hooleks. Kuna ta elas Pariisi Père Lachaise’i kalmistu kõrval, kus on mitmekesine linnaökosüsteem, pakkus talle huvi näha, milliseid seemneid tuul tema väiksesse aeda toob. Üks teine sõber, kes elas
Peale puude elab ka 70% Eesti inimestest linnas või linnalises keskkonnas — kas hingata puhast õhku ei olegi nende inimõigus?
Selle loo põhiküsimus: mis jõud on haisul? Ning: kes tunneb haisu? Kes räägib haisust? Kes otsustab, kus haiseb?
Taimede teadusliku nime ülesmärkimine on küll kutse märgata neid, meid ümbritsevaid elusolendeid, kelle elu(tegevus) teeb üldse elu siin ilmas võimalikuks, ent teisalt ka küsimus keele ja nimetamise kontrolliva olemuse kohta. Installatsioon „Nimetatud“ ajab ruderaaltaimede ja teiste botaaniliste olendite jälgi – messingust sildid märgivad ära ülimalt argiste taimede nimed.
Avarrus arhitektid kavandasid monoliitsete telliskiviseintega kortermaja Helsingin Muurarimestari, mis käib traditsiooniga suuremeelselt ringi, kuid on oma valikutes siiski selgelt nüüdisaegne.
XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaalil Sloveeniat esindanud projekti „+/–1 °C: Hästi tempereeritud arhitektuuri otsinguil“ ühe autori Eva Guseliga vestleb Roland Reemaa.
Kagu-Aasia vihmametsa simulaakrumis võimaldab tehnoloogia just neil ekspositsiooni (!) valitud loomadel ja taimedel enda miniilma luua. Ei saarmas, binturong, plataanipuu ega hõbefaasan Joosep pole seal pelgalt oma keskkonna tarbija, nende omavaheline kooslus muundab, aga ka taasloob seda keskkonda – pilti, mida minul on võimalik läbida.
Paula Veidenbauma ja Diāna Mikāne küsivad, kuidas rääkida raudteest, mis praegu eksisteerib üksnes meie kujutluses, aga sellest hoolimata on meie igapäevaelus vägagi kohal.
Taristu ehk alusehitus (infrastruktuur) kannab või teenindab pealisehitust. Pealisehitus (superstruktuur) peab arvestama aluse kandevõimega ega tohi seda ülekoormata. Seoste ja sõltuvuste mitmekesisus kujundab kestliku ja säilenõtke elurikkuse, nende lihtsustamine muudab elu haavatavaks.