Kevad 2022: Tallinna avamine merele

Kevadnumbris vaatleme,
kuidas on arenenud Tallinna
mereäärsed arendused. Valmib Kalaranna asum, ilmet võtab Noblessneri sadamalinnak.
Ühtlasi möödub 20 aastat päevast, kui kinnitati Eesti ühe arhitektuurselt ambitsioonikaima keskkonna ehk Rotermanni kvartali taassünnile aluse pannud tsoneerimiskava, ning algust on tehtud kvartali viimase hoone, Roseni maja ehitusega. 
Need on Tallinnas kõige rohkem tähelepanu saanud merega seonduvad piirkonnad. Mida on neist õppida Põhja-Tallinna arendamisel, mis kasvab elanike arvult Tartu suuruseks linnaks?

Talv 2022: evolutsioon või revolutsioon?

(R)evolutsioon 〉Jaak Tomberg, Urmo Mets, Kaja Pae JOHAN TALI. Nüüd saab meid päästa ainult linn 〉Intervjueeris Joonas Hellerma Visiooniloome 〉Kaja Pae Tallinna uus kruiisiterminal 〉Tuomas Silvennoinen Lihttehnoloogiline laud 〉Hannes Praks Zerotopia 〉Kalev Rajangu Sahtliprojektid  Parasiidid inimteadvuse pragudes 〉Madli Maruste Hundipea visioon 〉 Indrek Allmann Kuidas ikkagi elada? 〉Kaja Pae Oaas kui unistamise peegel 〉Siim Tanel Tõnisson   (R)EVOLUTSIOON Revolutsiooniks

Triin Ojari. Veel üks muuseum, palun!

Käesoleva sajandi alguskümnendil kõlama hakanud jutud muuseumide kaubamajastumisest ning kogu kultuuri muutumisest üheks lõppematuks festivaliks on tugevalt liialdatud. Uued kultuuriobjektid on näited riigi tellimusel valminud avalikust ruumist, üsna eneseteadlikud ega lähe üldiselt kaasa maad võtva kommertsialiseerumisega.

Ingrid Ruudi. Kohanemine: Eesti arhitektid üleminekuaja tuultes

1990. aastatel, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist ehitati vähe, kuid debatid ja praktikad, mis tol ajal tooni andsid, panid paljuski aluse sellele, millised jõujooned on viimastel kümnenditel arhitektuuris valitsenud. Fotol Naissaare äri- ja kultuurikeskus, Tõnis Vint, 1992-1995. 

Maja kinkekaart

Kingi head ruumi sõbrale! Maja ajakirja aastatellimuse kinkimiseks saada soov info@ajakirimaja.ee (aastatellimuse saaja nimi ja aadress ning maksja andmed),  leia meiliaadressilt arve või kanna summa otse MTÜ Arhitektuurikirjastus arveldusarvele EE631010220260491229 (lisa ülekandele ka kingisaaja nimi) vali sobiv kinkekaart siit ja prindi (formaat A5) Maja ajakirja aastatellimus: periood 1.01.-31.12.2022, 4 numbrit 28€ tavahind Eestisse saatmisel 20€

Sügis 2021 (106): ruumipöörded

Kuidas väljendub ühiskonna muutumine arhitektuuris? Sellele vastamiseks vaatame tagasi 30ne taasiseseisvusaasta ruumiloomele.

Categories Määratlemata

Leonard Ma: pikas perspektiivis oleme nagunii surnud

Linnast mõeldes jääb alati midagi tabamatuks. Kui mõtleme linnast, meenuvad ehk sealsed monumendid ja vaatamisväärsused, Eiffeli torn Pariisis, Central Park New Yorgis, vanalinn Tallinnas. Linnast mõeldes võime ette kujutada sealseid elanikke. Igapäevaseid olukordi, kus nad elavad ja töötavad, linnaelu õrna suminat. Linnadel on võime muutuda, ent siiski ka uute teede, hoonete ja inimeste lisandudes oma selgesti eristuv terviklikkus säilitada – eksistentsiaalsed protsessid ja füüsiline avaldumine on põimunud. Linnaplaneerijate, arhitektide ja disainerite töös heidab end linna tabamatuse tume vari paratamatult igale ettevõtmisele. Linna muutmine on Sisyphose ülesande mõõtu, igast kujunduselemendist ja sekkumisest saab osa linna lõputust valmimisloost.

Hannes Aava: uusurbanism ja maastikuurbanism. Jätkusuutlikuma linnaruumi ideoloogilised võitlustandrid

Arutelu selle üle, kuidas planeerida head linna ja milliseid maju ehitada, muutub aina olulisemaks, sest inimesed on liigina jõudnud märgilise verstapostini: suurem osa ühiskonnast elab linnades. Kliimamuutuse ajastul on jätkusuutliku linna küsimus teravam kui kunagi varem ka Eestis, kus autostumine on kiire ja tõmbekeskused valglinnastuvad. Selles kontekstis tasub meenutada kahe urbanistliku teooria – uusurbanismi ja maastikuurbanismi ideoloogilisi lähtekohti, et seada edasisi sihte selle kohta, millise ruumi suunas me liikuma peaksime ning milliseid lõkse tuleks kindlasti vältida.

Categories Määratlemata

Leonhard Lapin: „tühermaade romantika”

Tühermaad muutusid minu põlvkonna vaimuinimestele huvipakkuvaks materjaliks 1960.  aastate lõpupoole, sest enne seda me uitasime (flankeerisime) Tallinna kesklinnas. Idee oli tutvuda eestiaegse arhitektuuriga: sel ajal oli isegi algupäraseid sisustusi ja disaini säilinud ning lisaks väisasime Juhan Viidingu eestvõtmisel vanakraamikauplusi, milliseid oli erinevais linnaosades. Koos Andres Toltsi, Ando Keskküla ja Ott Arderiga ostsime, vaesed tudengid, sealt elegantseid eestiaegseid rõivaid, mida siis popilike lisandustega tõime uude ajastusse.

Noor süda. Elva uuendatud linnasüdamest arhitektide Ülle Maiste ja Diana Taalfeldiga

Läinud aasta lõpus pälvis Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali maastikuarhitektuuri preemia Elva uus linnakeskus. „Hea avaliku ruumi“ Elva kesktänava ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitjana tunnustati lahendust „Sõstrapõõsaste vahel“. Selle autorid on Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.
Küsis Anna-Liisa Unt.