kaire 
Taristu – kas ainult? Eesti linnade transpordimaa ootab ümbermõtestamist. Liikumisvõimalusi mitmekesistatakse küll ühissõiduki-, ratta- ja kõnniteede kujul, kuid transpordimaa käsitlus ei tohiks piirduda vaid sellega. Paljud Eesti linnade sõiduteed ja nendevahelised tühermaad on modernistliku planeerimise jäänukina liiga laiad – hoonetevaheline distants võib küündida üle 100 meetri. Võrdluseks, Manhattani ühe kvartali laius on 80 meetrit. Eriti
Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgemas disainikoolis G. Ware Travelstead arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava juht. Peale oma tegevuste Bostonis on tal tihe side Tallinna ja Eesti kunstiakadeemiaga, kus on juhendanud doktorante ja nõustanud arhitektuuriteaduskonda. Hiljuti nimetas ülikool Antoine Piconi tema saavutuste ja teenete eest audoktoriks.
Kümmekond aastat tagasi korraldas Tallinna linn innovaatiliste lahenduste ideevõistluse. Meretrammi idee sai auhinnalise koha ja on kantud ka Tallinna innovaatiliste ideede teekaardile. Villem Tomiste visandab ühest võimalikust taristust võrsuvad võimalused.
Me oleme loonud tohutud süsteemid ja võrgustikud – globaalne majandus, õigus, transport, energeetika, toit –, mida tehnosfääri masinavärk töös hoiab. Taristus on ilmselged struktuursed vead, mis koormavad meie planeeti ning mida üritatakse nn rohepoliitikaga lappida.
Fotoseeria inimloodud taristust, mis vormib meie avalikku ruumi. Autor keskendub paikadele, mille on loonud või mida on mõjutanud inimesed ning kus muutuvate elutingimustega kohanedes ristuvad funktsionaalsus ja esteetika.
Kust läheb piir tegeliku arengu ja mõttetu ehitamise vahel? Kuidas kasutada betooni otstarbekalt ja mitte raiskavalt? Millisel kujul võiks betoon tänasel päeval arhitektuuris esineda?
2016. aastal kolis kamp naisi spetsiaalselt nende jaoks, nendega koostöös arendatud ja valmis ehitatud kortermajadesse Londoni äärealadele Barneti linnajaos. Sellega kulmineerus protsess, mis sai alguse 1998. aastal, kui osa neist asutas vanemaealiste naiste kollektiivse elamise seltsi
Vananev elanikkond ei vaja midagi vähemat kui territooriumi radikaalset ümberseadistamist, transformatsiooni, mille eestvedajad on arhitektid ja linnaplaneerijad.
Kuidas pensionisambad aga üldse kasvavad? Kuhu seda kogutuvat summat liigutama pead, et see kasvõi inflatsiooniga sammu peaks? Ja mis rolli need minu säästud ilmaelus praegu mängivad?
