Balti Jaama Turg – vastab arendaja Tarmo Kleimann

Küsis Kaja Pae

Milline oli  arendama asudes teie nägemus turust ja kui palju see protsessi käigus muutus? Mil määral lähtusite turu ajaloost, mõtestasite seda piirkondliku identiteedi kandjana? 

Astri Grupp soetas Kopli 1 kinnistu 2014. a algul. Tallinnas oli 2014. a traditsioonilisi kaubanduskeskuseid väga palju ning turuliidri rolli sellel alal saavutada tundus keeruline. Leidsime, et peaksime pakkuma tarbijatele midagi hoopis teistsugust ja huvitavamat.

Turukultuur ja tänavatoitlustus maailmas järjest laieneb. Olime omandanud Tallinna keskseima asukohaga ning ajalooliselt väga põnevate hoonetega kinnistu koos korraliku turukaupmeeste kooslusega, aga turg ise oli vana, räämas ja päevinäinud. Loomulikult oli meil esialgu kiusatus turu asemel rajada tavapärane kaubanduskeskus, mille loomisega on meil palju kogemusi. Vaagides kõiki argumente leidsime, et peaksime võimalikult palju püüdma säilitada vana legendaarse „Balta” turu vibe’i ning rajama universaalturu, mis sobiks Kalamajja ning saaks armastatud ostlemise kohaks kõigile pealinna elanikele, linna külastavatele turistidele ning senistele „Balta” turu kundedele. Käisime ringi Skandinaavias, Londonis ja Lõuna-Euroopas ning kogusime ideid sealsetelt turgudelt.

Korraldasime konkursi ka käputäie arhitektuuribüroode vahel, KOKO arhitektide eskiis tundus meie inimestele parim. Seejärel algas tihe koostöö OÜ KOKO Arhitektidega, mille käigus panime paika turu eri tsoonide suurused ja paiknemise. Kuna meie kliimas heale ilmale loota ei saa, siis otsustasime ka hooajalise välituru ning kioskid paigutada katuse alla. Esimesele korrusele paigutasime toiduturu (liha-, kala-, piimasaal, juurviljatänav, tänavatoiduala, väikesed poekesed ja välikioskite ala). Teisele korrusele paigutasime restoranid, riide-, tööstus- ning muu turukauba müüjate boksid. Tahtsime toidukohti teisele korrusele rohkemgi luua, kuid vaadates piirkonna toidukohtade arvu hüppelist kasvu, asendasime mõned väikeste turuboksidega. Äriplaan Exceli tabelis veenis loobuma ka maa-alusest teisest korrusest.

Kui esimest korda uuenenud turule sattusin, olin rõõmsalt üllatunud, et Telliskivi tänava poolses osas töötasid vanalt turult tuttavad putkad endisaegse sisuga. Pidasin seda arhitektidelt pärinevaks mõtteks turul mitmekesisust luua ja vana turu meeleolu säilitada, kuid selgus, et see on hoopis arendaja idee ja putkad töötasid ka turu ümberehituse ajal. Kui oluliseks seda vana osa peate?

Kui uue turu rajamise plaan oli klaar ja arhitektidega käed löödud, siis hakkasime mõtlema, kuidas saame ehitusperioodiks säilitada „Balta” turu senise turukauplejate koosseisu ning nende inimeste (ligi 200) töö ja igapäevase leiva. Meil õnnestus 2015. a kevadel soetada turu kõrvalkinnistu Telliskivi 62 koos mitmete raudtee tööks mõeldud hoonete ja ajalooliselt väärtusliku raudteedepoo hoonega. Muutsime depoo suurte pingutustega uueks ajutiseks turuhooneks. Lammutasime nõukaaegsed plekist tööstusrajatised ning kohandasime kogu Telliskivi 62 krundi turu tarbeks, kus leidsid endale koha ka vana „Balta” turu välikioskid. Need kioskid näitavad, kuidas on kaubandus Balti jaama turul aastate vältel toimunud ning vähemalt esialgu ei ole plaanis neist loobuda.

Foto: Tõnu Tunnel

Pikemas perspektiivis plaanime Telliskivi 62/64 Depoo kvartalisse luua kvaliteetse ja omanäolise arhitektuuriga hoonestuse koos avaliku ruumiga, mis oleks ligitõmbav nii kohalikele, teistele tallinlastele kui ka väljastpoolt saabujaile. Plaanime turgu laiendada ning lisada teisi sobivaid ärifunktsioone.

Turg on väga hästi vastu võetud. Mida tooksite kogu turu loomise protsessis välja kui võtmeküsimusi hea tulemuse saavutamisel?

Kogu uue Balti jaama turu loomise protsessi juures pean oluliseks pühendumist eesmärgi saavutamisel. Olen ise sellesse projekti panustanud tohutult energiat ja teinud palju asju oma isikliku elu ja pere arvelt. Niisuguste projektide puhul on väga tähtis koostöö tellija ja arhitektuuribüroo vahel ning selles osas saan öelda ainult ülivõrdes kiidusõnu KOKO arhitektide aadressil.

TARMO KLEIMANN on Astri Kinnisvara OÜ juhatuse liige.

LOE VEEL

Urmo Mets: mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris

Ehituskunst on valdkond, mis toimib igikestvas mõõdetava ja mõõtmatu pingeväljas, kus ratsionaalne ja põhjendatav materialiseerub kokkupuutes arhitekti omailmas tehtud kunstiliste otsustega, mille tegelik sisemine tekkemehhanism võib tihti osutuda sõnastamatuks ja käest libisevaks. Järgnev on katse avada mõõtmatu tahke ja heita nii valgust arhitekti loomeprotsessi varju jäävale.

Marianne Jõgi: ka seinad räägivad

Ühel hetkel, kui elu oli otsas ja kõik oli metsas, leidsin end tummade seinte vahelt mõtlemas: mis siis, kui need seinad vastaksid mulle lohutavas ja julgustavas keeles. Sest seda, mis vajas rääkimist, võis tunnistada parema puudumisel ainult seinale. Ja seda, mida oleks kuulda võtnud, poleks saanud öelda ükski inimkeel.

Siim Tuksam: aga miks?

Inimmõtlemise ja masinmõtlemise tõlkimine arhitektuurses loomeprotsessis ei saa olla ühene, nende vahendamine eeldab, et arhitekt küsiks töö käigus aina uuesti:„Mis põhjusel?“ ja „Mille jaoks?“.