Väikelinna värvid

RUUMIEKSPERIMENT PAIDE KESKVÄLJAKUL
Arhitektuur: Elo Kiivet
Kaasa töötasid 2019: Kalle Komissarov, Kadri Kallaste
Meeskond: Maiko Keskküla (eestvedaja), Tiit Kanne ja Kaspar Tammist (projektijuhid), Indrek Kuuse ja Alver Tõlgu (ehitusmeistrid), Kristjan Kirsipuu, Jaan Kirsipuu (kaastöötajad), Ülle Müller, Kersti Viilur (kultuuriprogrammi juhid)
Tellija: Arvamusfestival, Paide Linnavalitsus
Ruumieksperimendi pindala keskväljakul: 3300m²

Väljak oli (taas)avatud inimestele:
15.07.–12.08.2017
30.06.–20.08.2018
29.06.–20.08.2019 

Kolmel järjestikusel suvel on Paide keskväljakul kohalike elanike, Arvamusfestivali ja linnavalitsuse koostöös otsitud kogukonnale parimat ühisruumi.

Tundmatut ja kauget ruumi kiputakse nägema mustvalgelt, äärmuseni lihtsustatult. Riigis, kus kolmandik rahvast elab pealinnas, on paljudele selliseks väikelinnad. Küll lauldakse need depressiivseks, küll tembeldatakse liiga tähtsusetuteks, et need vääriks elementaarsete teenuste hoidmist. Teistpidi kahtlaselt idülliliselt mõjuvad lood lambaid silitavatest väiketalunikest ja kaugtöötavatest kultuurinomaadidest. Stereotüüpiline nägemine ei tunnista vahetoone ja kaotab sideme tegeliku eluga, varjutades tihti väikelinnade siseilma. Selle kirevust ja soojust näeb vaid kohal olles.

Must. Depressiivsed Eesti väikelinnad

Vastvalminud väikeasulate uuring sedastab, et ränne on üks olulisemaid rahvastiku arengut suunavaid protsesse, „ent sellist regionaalset keskus-perifeeria-suunalist polariseerumist nagu praegu pole Eesti asustussüsteem varem läbi teinud. Keskuste suunas toimuv ränne on viimastel aastakümnetel olnud intensiivne, vastassuunalised rändevood aga jäänud tagasihoidlikuks.“¹ Kui lisada juurde iseseisvuse taastamise järgne suurmajandite kokkuvarisemine, areneva tehnika külvatud vähenev tööjõuvajadus põllumajanduses ning kõrghariduse ja teenuste koondumine, segada see läbi kahaneva ja vananeva rahvastikuga, valmib üsna tumedates toonides vaade väikelinnale.

Aga miks peab väikelinna üldse võrdlema suure linna, pideva tempotegemise, masstarbimise ja nn keskmise inimesega? Mis depressiivsusest saab rääkida kohas, kus sädeinimesed ei paista välja, sest ei pooseta üleriiklikus meedias, vaid loovad muljetavaldava tarmukusega kohalikku (kultuuri)elu? Miks peab unistama kaugelt saabuvatest ketiettevõtetest ja ootama linnavõimu vaevaliselt sündivaid arendusi, kui saab ise tegutseda ja status quo’d muuta – kiiremini, odavamalt ja lõbusamalt? Küsimus on avaliku ruumi võimalustes, mitte elu võimatuses. Paide keskväljakut elustav ruumieksperiment on parim tõestus sellisest vaatenurga ümberpööramisest – isetegemise rõõm paistab nüüd juba väljapoolegi ja ehk nakatab teisigi.

Valge. Kogukonna suhtlusruum

„Eduka majanduse analüüsimisel on leitud kindlaid seoseid nn sotsiaalkapitali ja arengu vahel,“ ütleb Eesti väikeasulate uuring. Arvukad organisatsioonid ja tihe suhtlus loovad keskkonna, milles majandussuhted, teadmistevahetus ja innovatsioon toimivad ladusalt. Valem kooseluks ja ühistegevuseks on lihtne – ühtehoidmine kujuneb kohalikus suhtlusruumis.² Kogukonnaalgatuste valge laevaga loodab õnnelikku tulevikku purjetada iga omavalitsus.

Paide on linn, kus pikka aega aktiivselt tegutsenud Wabakond on mh ka katsetanud oma kohaliku rahaga (ühenduse Weissenstein vabatahtlikku tööd väärtustav P.A.I.) ja aktiveerinud vanalinna. Siin on Eesti noorim kutseline teater ja hiiglaslik mesilastaruna kihav kultuurikeskus, rääkimata vabatahtlikkusel põhineva Arvamusfestivali seitsmeaastasest korralduspagasist.

Sädeinimeste kontsentratsioon ja koostegutsemise vaim tundub Paides kõrge. Selle pinnalt on loomulik, et just siia kasvab algul ühe-, siis kahekuine Eesti suurim (nii mõõtudelt kui kestuselt) ruumieksperiment, kus keskväljak antakse tagasi inimestele ning kogu ülesehitamise ja sisustamise töö põhineb talgutel ja vabatahtlike panusel. Kaasatud arhitekti ülesanne on eelkõige kogukonna unistuste ja soovide ruumi tõlkimine ning tervikpildi hoidmine.

Ruumieksperimentide mõte on olla kogukondlikku ühistegevust soodustav koht erinevatele ühiskonnarühmadele. Paide hea avaliku ruumi näidisprojekti tulemused kinnitavad ühemõtteliselt: loo vaid ruum, siis tulevad ka ruumikasutajad. Igal aastal on midagi muutunud, midagi juurde tulnud, sest just katsetades saab ühiselt liikuda järk-järgult parima ruumi suunas.

Hall. Transporditaristu

Ühismeedia vestluses kõlas küsimus, kas sellise suurusega asula puhul nagu Paide on üldse olemas avalik ruum või on vaid liiklustaristu. Tõesti, milline on väikese koha avalik ruum?
Hooletusse jäetud avalik ruum kipub muutuma halliks, asfaldi ja kes-teab-miks-tekkinud harjumuste värvi. Paide hallruum koondub linna südames. Kunagisest turuplatsist, mille ühes servas troonib kirik ja teises raekoda, on saanud liiklussõlm, ümber väikese lipuväljaku sõidavad ringteel autod ja platsi ääristavad parkimiskohad. Liiklus on hõre ning seda raiskavam tundub lage ja tühi asfaltväli. Liigsuure ruumi plussiks on see, et ümber kujundades mahub sinna ka palju head – ruumieksperimendis peatänavate kahesuunaline liiklus, eriilmeline linnamööbel, välikohvik, lava, mänguväljakud, kultuuriprogramm ja noortekeskus.

Liikluskorraldust muutes, see tähendab mitte keskväljakut sulgedes, vaid ruumi õiglasemalt ümber jaotades saab kasvõi ajutiselt hallust peletada, et näidata hea avaliku ruumi võimalusi. Tehnilise taristu ja transpordikoridori alt hakkab paistma keskväljaku tegelik olemus, ühiselu magnet, mis suudab sinna tuua linnaelanikud iga ilmaga ja peaaegu ööpäevaringselt. Ka keset anonüümset asfaltivälja on võimalik luua hubane kooskäimiskoht.

Varjundid. Arvamuspealinn

Uuring ütleb: „Iga väikeasula saab kasutada ka oma sisemist omapära, näiteks esitleda tugevate traditsioonidega tööstustootmist või atraktiivset ajaloolist objekti (loss, mõis vms), samuti võib rahvusvaheliselt tuntuks arendada mõne tegevusala või ürituse (suusatamine, folkloorifestival vms).“³ Paide kõige erilisem sündmus on Arvamusfestival, mis toob kokku väga kireva seltskonna, et arendada demokraatlikku arutelukultuuri ja ergutada muutusi. Samas vaimus toimunud kolme ruumieksperimendi järel on aeg parajalt küps, et korraldada arhitektuurivõistlus uue tervikliku ja inimsõbraliku keskväljaku ruumilahenduse leidmiseks.

Võistluse ettevalmistus on liikvele ehmatanud palju arvajaid. Mõne arvates on ruumieksperiment labase boamao kägistus, mis kaotab elu Paides, ja ruumiga ei tohiks eksperimenteerida – linnaruum kujunevat välja kuidagi ise ja oludele vastavalt.⁴ Teiste arvates võiks jalakäijasõbralik keskväljak olla linna visiitkaart. Paide linnal on ruumieksperimendiga olnud julgust ja nutti seada inimesed autodest ettepoole ning väide, et inimesed ei suuda autoga enam keskväljakul või sellega piirnevatel tänavatel liigelda ja midagi üles leida, ainult õigustab õpitud abitust.⁵ Tulised vaidlused näitavad, et keskväljak on oluline ning laiem arutelu on (kohati valus) teekond, mis tuleb parema avaliku (suhtlus)ruumini jõudmiseks läbida.

Värvikirev. Timbu-limbu maa⁶

Paide keskväljaku ruumieksperiment sai alguse 2017. aastal, kui Arvamusfestivali meeskonnas tekkis Ott Karulini eestvedamisel idee pikendada festivaliaegset linnamelu, et kohalikud saaksid muidu kaks päeva kestvast üritusest kauem osa. Keskväljakule kujundati Arvamusfestivali ala juhi Maiko Kesküla eestvedamisel üheks kuuks kogukonna toel inimsõbralik ruum (arhitekt Elo Kiivet). Testruumi eesmärk on näidata, et lihtsate ja säästvate lahendustega on elanikel endil võimalik muuta linnaruum oluliselt paremaks. Nii on see omamoodi ruumihariduslik projekt kogukonna võimestamiseks, näitamaks, kuidas saab ühisruumi paremini kasutada.

Paide ruumieksperiment näeb linnasüda kui linnarahva ühist elutuba, kus saadakse kokku ning kus on suhtlemis-, tegutsemis- ja olemispesad nii suurtele kui ka väikestele, vanadele ja noortele. Aja ja raha kokku hoidmiseks oli kogu mööbel esimesel kahel aastal ehitatud euroalustest, mis suures osas laenuks saadi või hiljem tagasi müüdi. 2019. aastal suurenenud eelarvega ehitati vastupidavam mööbel ja suurem lava. Linnamööbli vahel olid murusaared, välikontor-suveraamatukogu (EKA arhitektuuriteaduskonna tudengite Arvamusfestivali jaoks ehitatud ja taaskasutusse võetud lava), katusega lava, spordiala pallimängudeks, auditooriumi ja laona kasutatav mägi, tellingutest mängu- ja ronimisinstallatsioon kiikedega, liivakast, liigiti sorteerimist võimaldavad prügikastid, jalgrattahoidlad, liikluseraldajatest lillekastid. Kogu mööbel oli ehitatud selliselt, et seda oleks võimalik lahti võtta, transportida ja ladustada ning mitu suve kasutada.

Lisaks ehitatud ruumile sisustasid keskväljaku kultuuriprogrammiga Paide Muusika- ja Teatrimaja ja Paide Avatud Noortekeskus (sh noortemalev). Enamik tegevuste läbiviijaid ja esinejaid olid vabatahtlikud ning üritusi said programmi pakkuda ka kõik huvilised ise. 54 päeva jooksul osales 74 üritusega kultuuriprogrammis u 4100 inimest (arvestatud ei ole Arvamusfestivali külalisi).

Katseruumi on plaanis edasi arendada ja hoida, kuni linn saab endale püsivalt inimmõõdulise keskväljaku. Paide keskväljaku arhitektuurivõistlus kuulutati välja 2. detsembril ja uue näoga lahenduste tähtaeg on 12. veebruaril 2020.

ELO KIIVET on arhitekt ja urbanist, kes veetis kolm suve Paides keskväljakut ja Arvamusfestivali ehitades ning töötab praegu poole kohaga Paide linnaarhitektina.

PÄISES: Paide keskväljak Arvamusfestivalil. Foto: Ants Leppoja.
AVALDATUD: Maja 99 (talv 2020), peateema Väikeses kohas elamise mõttekus

1 Eesti väikeasulate uuring. Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Rahandusministeerium, 2019. Kaardirakendus https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/#more-366
2 Samas.
3 Samas.
4 Kalle Kroon, Paar märkust Paide Pika tänava ja „ruumi eksperimendi“ kohta. – Järva Teataja, 26.11.2019.
5 Paide linna noortevolikogu, (Jalakäija)sõbralikkuse võimalikkusest südamelinnas. – Järva Teataja, 28.11.2019.
6 Kalle Grünthal, Volikogu, vajuta pidurit. – Järva Teataja, 3.12.2019. Artiklis kasutatud tiitel Paide keskväljaku ruumieksperimendile.