Elo Kiivet: väikelinna värvid

Kolmel järjestikusel suvel on Paide keskväljakul kohalike elanike, Arvamusfestivali ja linnavalitsuse koostöös otsitud kogukonnale parimat ühisruumi.

Tundmatut ja kauget ruumi kiputakse nägema mustvalgelt, äärmuseni lihtsustatult. Riigis, kus kolmandik rahvast elab pealinnas, on paljudele selliseks väikelinnad. Küll lauldakse need depressiivseks, küll tembeldatakse liiga tähtsusetuteks, et need vääriks elementaarsete teenuste hoidmist. Teistpidi kahtlaselt idülliliselt mõjuvad lood lambaid silitavatest väiketalunikest ja kaugtöötavatest kultuurinomaadidest. Stereotüüpiline nägemine ei tunnista vahetoone ja kaotab sideme tegeliku eluga, varjutades tihti väikelinnade siseilma. Selle kirevust ja soojust näeb vaid kohal olles.

Must. Depressiivsed Eesti väikelinnad

Vastvalminud väikeasulate uuring sedastab, et ränne on üks olulisemaid rahvastiku arengut suunavaid protsesse, „ent sellist regionaalset keskus-perifeeria-suunalist polariseerumist nagu praegu pole Eesti asustussüsteem varem läbi teinud. Keskuste suunas toimuv ränne on viimastel aastakümnetel olnud intensiivne, vastassuunalised rändevood aga jäänud tagasihoidlikuks.“(1) Kui lisada juurde iseseisvuse taastamise järgne suurmajandite kokkuvarisemine, areneva tehnika külvatud vähenev tööjõuvajadus põllumajanduses ning kõrghariduse ja teenuste koondumine, segada see läbi kahaneva ja vananeva rahvastikuga, valmib üsna tumedates toonides vaade väikelinnale.

Aga miks peab väikelinna üldse võrdlema suure linna, pideva tempotegemise, masstarbimise ja nn keskmise inimesega? Mis depressiivsusest saab rääkida kohas, kus sädeinimesed ei paista välja, sest ei pooseta üleriiklikus meedias, vaid loovad muljetavaldava tarmukusega kohalikku (kultuuri)elu? Miks peab unistama kaugelt saabuvatest ketiettevõtetest ja ootama linnavõimu vaevaliselt sündivaid arendusi, kui saab ise tegutseda ja status quo’d muuta – kiiremini, odavamalt ja lõbusamalt? Küsimus on avaliku ruumi võimalustes, mitte elu võimatuses. Paide keskväljakut elustav ruumieksperiment on parim tõestus sellisest vaatenurga ümberpööramisest – isetegemise rõõm paistab nüüd juba väljapoolegi ja ehk nakatab teisigi.

Paide keskväljak Arvamusfestivali aegu. Foto: Maris Tomba

Valge. Kogukonna suhtlusruum

„Eduka majanduse analüüsimisel on leitud kindlaid seoseid nn sotsiaalkapitali ja arengu vahel,“ ütleb Eesti väikeasulate uuring. Arvukad organisatsioonid ja tihe suhtlus loovad keskkonna, milles majandussuhted, teadmistevahetus ja innovatsioon toimivad ladusalt. Valem kooseluks ja ühistegevuseks on lihtne – ühtehoidmine kujuneb kohalikus suhtlusruumis.1 Kogukonnaalgatuste valge laevaga loodab õnnelikku tulevikku purjetada iga omavalitsus.

Paide on linn, kus pikka aega aktiivselt tegutsenud Wabakond on mh ka katsetanud oma kohaliku rahaga (ühenduse Weissenstein vabatahtlikku tööd väärtustav P.A.I.) ja aktiveerinud vanalinna. Siin on Eesti noorim kutseline teater ja hiiglaslik mesilastaruna kihav kultuurikeskus, rääkimata vabatahtlikkusel põhineva Arvamusfestivali seitsmeaastasest korralduspagasist.

Sädeinimeste kontsentratsioon ja koostegutsemise vaim tundub Paides kõrge. Selle pinnalt on loomulik, et just siia kasvab algul ühe-, siis kahekuine Eesti suurim (nii mõõtudelt kui kestuselt) ruumieksperiment, kus keskväljak antakse tagasi inimestele ning kogu ülesehitamise ja sisustamise töö põhineb talgutel ja vabatahtlike panusel. Kaasatud arhitekti ülesanne on eelkõige kogukonna unistuste ja soovide ruumi tõlkimine ning tervikpildi hoidmine.

Ruumieksperimentide mõte on olla kogukondlikku ühistegevust soodustav koht erinevatele ühiskonnarühmadele. Paide hea avaliku ruumi näidisprojekti tulemused kinnitavad ühemõtteliselt: loo vaid ruum, siis tulevad ka ruumikasutajad. Igal aastal on midagi muutunud, midagi juurde tulnud, sest just katsetades saab ühiselt liikuda järk-järgult parima ruumi suunas.

/…/

Edasi saab lugeda Maja 2020.a. talvenumbrist (nr 99)

ELO KIIVET on arhitekt ja urbanist, kes veetis kolm suve Paides keskväljakut ja Arvamusfestivali ehitades ning töötab praegu poole kohaga Paide linnaarhitektina.

VIITED:
1 – Eesti väikeasulate uuring. Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Rahandusministeerium, 2019. Kaardirakendus https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/#more-3663

Foto üleval: Ants Leppoja. Fotol Paide keskväljak Arvamusfestivali aegu.

LOE VEEL

Intervjuu avataridega

Space Popular on multidistsiplinaarse ja akadeemilise suunitlusega disaini- ja arhitektuuribüroo, mida juhivad Lara Lesmes ja Fredrik Hellberg. Nad loovad füüsilist ruumi – hooneid, interjööre, sisustust – ja virtuaalruumi ning uurivad, kuidas tulevikus need kaks võiksid üheks sulanduda. Nende virtuaal-liitreaalsuse projekti The Venn Roomi sai näha Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel.

Kaja Pae: ilu muudab oluliseks usk inimesse

Tallinna arhitektuuribiennaal „Ilu loeb. Ilu tagasitulek“, 11.09–15.09 2019.
Ehkki arhitektuur võib aidata lahendada (ja lahendab) probleeme, ei peaks me arhitektuuri nägema kui tööriista, mille abil lahendada ühiskonna probleeme, vaid kui väärtuste, uudsuse ja heaolu loojat. Arhitektuuri see osa, mis on loominguline ja tegeleb inimeseks olemisega, on 20. sajandil teenimatult pragmaatika varju jäänud.