Tartus peeti ühel oktoobrikuu nädalal esimest korda arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festival. Rahvusvahelise sündmuse põhiprogrammi moodustasid töötoad, väliruumi installatsioonid, konverents ja näitused (vt lähemalt tartuvalgus.ee).
TAVA valgusinstallatsioonide telg algas Tartu Toomikiriku varemetest ja kulges läbi Toomemäe pargi, üle Pirogovi ja Raekoja platsi ning Kaarsilla Ülejõe pargi kaudu Tartu Linnamuuseumini. Uued valgustuslahendused said linnapildis märgilise tähtsusega hooned (toomkirik, raekoda, linnamuuseum) ning lisaks lõid oma installatsioonid kaks põhjamaist ja kolm Eesti kunstnikku ning Tartu kunsti(kõrg)koolide tudengid.
Oluline osa festivalist moodustas valgusharidus – kuna Eestis seda eriala üheski kõrgkoolis ei õpetata, on oluline kogemuste vahetus ja rahvusvaheliste teadmiste tutvustamine – nii tellija, tarbija kui ka looja harimine. Kogu valgustelg kulmineerus ühel nädalavahetusel, kohapeal valmisehitatud valgustusteosed lülitati sisse 21.–23. oktoobril. Selle kuma meelitas esimestest külmadest hoolimata pimedasse sügisöösse meeldivalt palju inimesi. Peamiselt saidki festivali nautida Tartu elanikud ja välismaalt kokku tulnud osalejad-korraldajad, Eesti ruumiloojad koju kätte toodud väärtusi avastama tulema ei vaevunud ja sellest on kahju. Hea keskkonna ja atraktiivse ning aktiivse linnaruumi kujundamisel on valguse rolli raske üle hinnata, kuid sellest hoolimata käsitletakse seda kui isetekkelist taustasüsteemi, oskamata kasutada selle kõiki ruumilisi võimalusi.
Selle asemel, et püüda teha lühikonspekt kõigest, mida sai TAVA 2016 festivalil näha, kuulda ja teha (seda tasub järgmisel, TAVA 2018 ise kogeda), toome lugejateni intervjuu Allan Rubergiga. Allan Ruberg on ettevõtte ÅF Lighting juht ja asutaja ning on ise töötanud valgustuskonsultandi ja -disainerina 19 aastat, tegeledes valgustuse kõigi aspektidega alates funktsionaalsest tänavavalgustusest ja lõpetades lavakujundusega. ÅF Lighting juhina teeb Allan koostööd arhitektide, avaliku sektori ja tootjatega.
Tänavusel Tartu valgusfestivalil juhendas Allan ühepäevast töötuba „Kaasaegne valgustus ja üldplaneering”, mis oli suunatud erialaspetsialistidele, nii arhitektidele-planeerijatele kui ka ametnikele. Valgustus ei ole oluline mitte ainult turvalisuse seisukohalt, see on tööriist, mis annab linnadele identiteedi ja muudab need elamiskõlblikuks. Avaliku ruumi valgustus on linnaruumi visuaalse keskkonna selgroog, andes kuju sellele, kuidas seda kasutatakse ja tajutakse. Seetõttu on ülimalt oluline, et valgustus planeeritaks juba eos linna visioone ja poliitikaid toetama. Veel sai arutada, kuidas Tartut paremini kohandada targa linna tehnoloogiatega, mida me tulevikus kasutama hakkame.
Allan, mis on sinu esimene mulje Eesti/Tartu valgusmaastikust?
Tartu valgustust juhivad kindlasti entusiastlikud ja töökad inimesed, see sai selgeks valgusfestivali külastades. Olen põhjamaades üsna pikalt tegelenud valgusdisaini eriala ülesehitamisega, nii et ma tean, kui keeruline on selgitada hea valgustuse olulisust. Aga raske töö on ainus võimalus valgusdisaini tunnustamiseks samaväärselt teiste lähedaste erialadega nagu näiteks maastikuarhitektuur. Mulle avaldab muljet iga selline algatus ning arvan, et Tartu on siin väga hea teenäitaja.
Miks on valgustus arhitektuuris ja linnaplaneerimises oluline? Kuidas töötab valgustuse üldplaneering? Eestis ei ole veel midagi sellist tehtud, kuigi Tartu kaalub seda.
Valgustuse üldplaneering on suurepärane tööriist vastastikuse arusaamise loomiseks ja juhendiks paljudes teemades alates teevalgustusest avalikust ruumi ja arhitektuurse valgustuseni. Sellega määratakse valgustuse üldine eesmärk linnas ning valguse kasutamise poliitikad. Näiteks mõjutab valgustust arhitektuur ja maastik, liiklustingimused, erinevad teetüübid ja linnaruumi kasutus. Valgustuse üldplaneering peab koos teiste suurte plaanidega toetama linnavalitsuse visioone ja eesmärke. See on nagu vihmavari, mis tagab linnale tervikliku ja säästliku valguskujunduse.
Mis on kõige suurem erinevus arhitektuurse ja infrastruktuuri valgustuse vahel? Mis on hea arhitektuurse valgustuse põhilised märksõnad?
Hea valguskujundus sisaldab mitmeid kihte, mis toetavad koha vaimu ja mitmekesiseid funktsioone. Tavaliselt keskendutakse ainult funktsionaalsele valgusele, mis tagab turvalisuse ja orientiiri, aga hea valgustus täiendab alati arhitektuuri ja maastiku iseloomu. Valgus defineerib ruumi, lisab visuaalset sügavust ning tugevdab visuaalset kogemust ja identiteeti.
Mis on need asjad, mis enamasti valgustusega seoses ära unustatakse, mida ruumieksperdid (sh arhitektid) ei arvesta ega teadvusta?
Ma arvan, et kõige rohkem unustatakse, et kõik valguslahendused luuakse inimeste, mitte teede või hoonete jaoks. Valgus peab alati keskenduma inimese tajule ning looma ruumikasutajale hea kogemuse. Tihti unustatakse ka valgusinstallatsioonide väljanägemine päevavalgel. Avaliku ruumi valgustus on levinud linnaruumi element ning seetõttu tuleb seda hoolikalt kujundada, et toetada linnakeskkonda ja arhitektuuri.
Sul on muljetavaldav kogemus eri linnade ja organisatsioonidega – mida oled sellest kõigest õppinud?
Alati peab hoolikalt õppima tundma konteksti. Ära kunagi arva, et tead teistest paremini, enne kui oled kuulanud, mida inimesed päriselt tahavad ning mida projektist ootavad. Kohalikku kultuuri tuleb austada ning oma disain ja töökombed tuleb kohandada kohalike tingimuste ja kommetega. Just see, et õpid iga päev midagi uut, saad juurde erinevaid kogemusi, teeb eri paikades töötamise põnevaks ja inspireerivaks. Tunnen suurt uhkust, kui meie meeskond on loonud midagi, mis parandab inimeste elusid, toetab heaolu ja sotsiaalset suhtlust. Valgus on kõige tugevam ühenduslüli inimeste ja arhitektuuri vahel. Püüame valgusdisainiga alati tekitada muutuse paremuse poole.
AVALDATUD: Maja 89-90 (suvi 2017), peateema Muutuv
