Helmi Langsepp: sein on peegel

KAMARI VEELAUAPARGI MAJA
Asukoht: Kamari järv, Põltsamaa
Arhitektuur ja sisearhitektuur: Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Konstruktor: Valgur Projekt
Ehitaja: Embach Ehitus
Tellija: Embach Ehitus
Üldpind: 406,1m2
Projekt: 2020
Valmis: 2020

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2020

Hoone võib öelda omaenda sõnu, rääkida omas keeles oma asjast, hoolimata sellest, mida ütleb ümbritsev süsteem. Ja nõnda võib hoone olla ka üsna vaikne, meeldival viisil. Rahulik ja pealetükkimatu.

Mida majas ei ole

Tööstushoone nähtamatuse muudab nähtavaks kaunilt puhas ehitatus, mis muudab maja enda piirid graafiliseks.

Kamari veelauakeskus asub Põltsamaal Kamari paisjärvel. Järvel paiknevad trossiliinid ning betoonelemendid sõidu tarvis; veelauakeskuse pesu-, laenutus- ja olmehoone asub järve kirdekaldal. Selge joonega maja on kaetud valtsplekiga, mis peegeldab hajusalt ümbritsevat ilma. Kergena mõjuv katteplekk muudab hoone ilme tööstuslikuks ja lihtsaks.

Hoone lihtne arhitektuuriline vorm on rahustav. Kui vaadelda seda väikelinna Põltsamaa kontekstis, on sedavõrd rahulikus lahenduses teatav mässumeelsus. Vahest on just väikelinnades suurem tung jõustada ruumilahenduste kaudu koha identiteeti. Samal ajal ei pruugi vaade minevikku väljendada seda, mis on parasjagu olulisim. Lihtsa joonega Kamari veelauakeskus on aga kahtlemata igapidi olevikus, võib-olla isegi hetkes, ega seo ennast ruumiliste sümbolite kaudu Põltsamaa linnaga.

On see kaotus linnale? Linnasüdamete, (väike)linnade keskväljakute loome kätkeb endas sama ruumilist duaalsust: ühelt poolt on eesmärk luua koht, kus olla olevikus, teisalt tung muuta see omailmeliseks ja eristuvaks ning just viimaste eesmärkide saavutamiseks on kerge otsida koha nägu minevikust. See on katse püüda ruumiliste vahenditega kinni koha identiteet. Tihti on just keskväljakud need kohad, kus tasuks öelda ruumiliste vahenditega midagi kogu linna või asula kohta, kuid minevikusümbolite kasutamisel on lihtne muutuda karikatuurseks ja koha muutumispotentsiaali pärssida.

Selles valguses on Kamari veelauakeskuse hoone rahulikkus ja pretensioonitus julge. See ei kanna endas vajadust mingitest motiividest küllastuda. See on tehtud lihtsana ja oleviku jaoks. Tegemist ei ole nii-öelda eilse maja koopiaga. See on hea näide, kuidas luua oma olevikulisusega ootamatut värskust. Nii on hoonele alles jäetud vabadus lasta oma identiteedil ise kujuneda – ta saab ise koha külge kasvada, olemata arhitektuurse sümboolikaga eelhäälestatud. Ruumistatud on hoopis midagi muud – asjad, mis on seotud konkreetse tegevuse ehk veelauasõiduga, mitte Põltsamaaga.

Ehk on Kamari veelauakeskusel olnud lihtsam mitte siduda oma nägu linna omaga tänu sellele, et hoone ei asu Põltsamaa südames. Sellist lahendust toetab ka asjaolu, et hoonel pole tõenäoliselt olnud suurt survet olla midagi sümboolset, kuna ta jääb keskusest nii palju lõuna poole, perifeeriasse. Pigem haakub ta väliselt perifeerse tööstusarhitektuuriga, mis on taotluslikult mittemärgatav, nagu näiteks suured tööstusangaaridki. Sellistest on kerge mööda minna.

/…/

Edasi saab lugeda Maja 2021 kevadnumbrist (peateemal “Mis on õhus?”, nr 104). Number on müügil mais ja juunis kaupluste ajakirjalettidel ja raamatukauplustes Apollo, Puänt, samuti Arhitektuurimuuseumis, Kumus, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

HELMI MARIE LANGSEPP on arhitekt arhitektuuribüroos b210

Foto päises Joel Pärle