Katrin Koov: Mäetaguse reisikiri

MÄETAGUSE PARGI KOOLI- JA SPORDIALA
Maastikuarhitektuur: Liina Einla, Edgar Kaare, Terje Ong ja Timo Saabas (TajuRuum OÜ)
Tellija: Mäetaguse vallavalitsus
Ehitaja: Kivipartner OÜ
Projektala pindala: 1,5 ha (ei hõlma pargi esi- ega tagaväljakut)
Projekt: 2016
Ehitus: 2017

Muutustele avatud Mäetaguse alevikus on õnnestunud erinevatest ajastutest pärit hoonetest koosnev keskuseala siduda hea väliruumiga mõjusaks ja terviklikuks keskkonnaks. 

Tillukeses Mäetaguse alevikus elab statistikaameti andmetel 512 elanikku. Aleviku südameks on 16. sajandist pärit rüütlimõis, mis on aja jooksul kasvanud, õitsenud, mitu korda omanikku vahetanud, viimasena Rosenite perekonna käes olnud, nõukogude ajal pakkunud ruume koolile ja korteritele, seejärel hääbunud ning 21. sajandi alguses uuesti ellu äratatud. Peahoones asub nüüd vallavalitsus, tall-tõllakuuris hotell ja restoran, kasvuhoones supelmaja, suures aidas kooli käsitööhoone ja väiksemas aidas väljarenditav sündmusteruum. Viimase lülina on korda tehtud mõisapargi servaalad, sealhulgas spordiplatsid ja kooli ümbrus. 

Teades, milline on mõisakomplekside seis paljudes teistes paikades üle Eesti, samuti seda, et Mäetaguse pole osalenud avaliku ruumi programmides ega korraldanud avalikke (maastiku)arhitektuurivõistlusi, samas sai sealne mõisasüda maastikuarhitektuuribüroo Tajuruum tegevuse läbi eelmisel aastal maastikuarhitektuuri aastapreemia, siis tundus see kõik kokku üksjagu hämmastav. Tekkis huvi, mis eriline koht see selline on ja millised inimesed nende muudatuste taga on. Sõitsin ühel sombusel detsembripäeval kohapeale asja uurima. 

Mõisasüda tundus võluv ja unenäoliselt helge isegi vihmasel ja hallil detsembripäeval. Heledaks võõbatud klassitsistlikud hooned on sellisel aastaajal eriliselt tugevas kontrastis tumeda maastiku ja raagus mustava pargiga. Mõis koos kooliga on hästi kompaktne ja eristub selgelt ülejäänud asumist, mille moodustavad kolhoosiaegsed tööstus- ja põllumajandushooned, paneelelamud ja kaugemal mõned eramajad. Mõisapargi keskosa ja peahoone esiväljak on rekonstrueeritud Artes Terrae projekti järgi, pargi elemendid ja pargi kooli- ja spordiala lahendus pärineb Tajuruumi maastikuarhitektidelt. Alustan mõisahoones vestlust vallavanem Tauno Võhmariga ja hiljem uurin maastikuprojektide kohta keskkonnaspetsialistilt Martin Millerilt.

Asendiskeem ja Tajuruumi projektalad.

Tauno Võhmar on pärit Ida-Virumaalt, üles kasvanud Toilas, aga tema vanavanemate talukoht asub Mäetaguselt kiviviske kaugusel. Seetõttu tunneb ta enda sõnul vajadust midagi oma kodukandi heaks ära teha. 2015. aastal alustades sai ta eelkäijatelt pärandiks hoolikalt renoveeritud mõisahooned, järgmise sammuna tuli need kokku siduda mõtestatud avaliku ruumiga. Küsimusele, kuidas on tekkinud oskus ruumi väärtustada, vastab vallavanem, et tunneb sisemist vajadust enda ümbrust ilusamaks luua ning on iseendale seadnud ülesande tekitada siinses elukeskkonnas positiivne muutus. Juhus on teda kokku viinud heade asjatundlike inimestega ja koostöö arhitektidega varasemas praktikas Toilas ja Jõhvis on õpetanud terasemalt ringi vaatama ning märkama arhitektuuri ja linnaruumi.

Foto: Kristian Mõru

Ühe olulisima mõjutajana nimetab ta aga kohtumist Tiit Kaljundiga. See toimus 2003. aastal Toila ruumilise planeerimise projekti tegemise käigus, kus tema oli sealse vallavanemana töö tellija ja tegi koostööd arhitekt Tiit Kaljundi, planeerija Andres Levaldi ja geoloog-kartograaf Eduard Pukkoneniga. Just Tiit Kaljundi oskas tollast noort vallavanemat suunata ruumi märkama, seda väärtustama ning samuti suurt pilti nägema ja analüüsima. Tiidult on kaasa saadud ka soovitus asulatesse uusehitisi kavandades hoolikalt asukohti kaaluda, alustades keskosa tihendamisest ja hoides teadlikult asustuse kompaktsust. Suuremamahuline avaliku ruumi kujundamise kogemus pärineb Jõhvist, kuhu kavandati koos Ra Luhse ja Tanel Tuhaliga lasteaed ja linna läbiv promenaad, mis sidus pargiala kesklinnaga. See eduelamus andis julguse ka Mäetagusel ette võtta suurema pildi korrastamise – mõisasüdame tervikuks sidumise. 

/…/

Edasi saab lugeda Maja 2020.a. talvenumbrist (nr 99)

KATRIN KOOV on arhitekt ja Eesti Arhitektide Liidu president. Ta on Kavakava arhitektuuribüroos töötades kavandanud kaasautorina mitmeid ühiskondlikke hooneid ja avalikke ruume. Õpetab EKAs ja Arhitektuurikoolis, on koostanud ja kujundanud näitusi ning toimetanud ajakirja MAJA.

LOE VEEL

Katrin Koov: Mäetaguse reisikiri

Muutustele avatud Mäetaguse alevikus on õnnestunud erinevatest ajastutest pärit hoonetest koosnev keskuseala siduda hea väliruumiga mõjusaks ja terviklikuks keskkonnaks.

100 numbrit kriitilist arhitektuuridiskussiooni: vestlusring MAJA peatoimetajatega

Ajakiri Maja on 1994. aastast olnud keskne platvorm Eesti arhitektuuri kajastamiseks ja edendamiseks. Ajakirja sajanda numbri puhul vestlesid kõik, kes peatoimetaja rolli aja jooksul täitnud – Leele Välja, Piret Lindpere, Triin Ojari, Katrin Koovi ja Kaja Pae –, rääkides tööpõhimõtetest ja ajakirja muutumisest läbi kahe ja poole kümnendi. Küsis Andres Kurg.