Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.
Kaja Pae: Mida kujutab endast Elvas valla nutirakendus?
KERTU VUKS, Elva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja
Nutirakendus annab vallavalitsusele paremad võimalused kodanike teavitamiseks ja kaasamiseks, hädavajalik on rakendus siis, kui on vaja jagada kiiresti olulist infot. Rakenduse idee tekkis valla arengukava ideekorje Hullude Ideede seminarilt.
Nutirakendus annab vallavalitsusele paremad võimalused kodanike teavitamiseks ja kaasamiseks, hädavajalik on rakendus siis, kui on vaja jagada kiiresti olulist infot. Rakenduse idee tekkis valla arengukava ideekorje Hullude Ideede seminarilt.
Äpi üks olulisemaid funktsioone on võimalus anda tagasisidet ja esitada küsimusi valla heakorra, ehituse, teede ja tänavate hoolduse, jäätmemajanduse, sotsiaaltoetuste- ja teenuste, ühistranspordi, meelelahutuse ja teiste pakutavate teenuste kohta. Rakenduse kaudu on võimalik laadida üles foto probleemsest olukorrast ja lisada kaardile ka asukoht ning olukorra kirjeldus.
Äpis on olemas sündmuste kalender, mille abil saab end hästi vallas toimuvate üritustega kursis hoida. Peale selle on võimalik äpi kalendrist üritusi oma telefonis olevasse kalendrisse salvestada.
Küsime nutirakenduses tihti ka erinevaid küsimusi valla elu korraldamise, info jagamise, kaasamise jpt teemadel, mistõttu annab äpp hea võimaluse valla elu osas oma arvamust avaldada ja kaasa mõelda.
Tänaseks on äpil 1964 kasutajat ning loodame seda tulevikus suurendada. Lähitulevikus on plaanis rakendusega siduda ka erinevate taotluste vormistamine ning luua turismiinfo jagamiseks paremad võimalused.
Kaja Pae: Milliste projektide jaoks olete Tartus kaardirakendustel põhinevat ideekorjet kasutanud ja milliseid tulemusi see on andnud?
LILIAN LUKKA, Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonijuht
Kaardirakenduse loomisel kasutame erinevaid ESRI ArcGIS tööriistu.
Esimene selline ideekorje oli 2017. aastal linna üldplaneeringu protsessis. Ettepanekuid tehti rohkesti ja planeering sai täiendust eelkõige mänguväljakute ja koerte jalutusalade osas.
Ideekorjekaardi abil on hiljem veel küsitud, kus võiksid paikneda rattaringluse asukohad, millised huvipunktid on olulised uue viidasüsteemi jaoks või kuhu peaks rajama uusi jalgrattateid.
Kaardirakendus oli sel aastal abiks ka uue üldplaneeringu eelnõu kohta tagasiside kogumisel: üle 260 inimese tegi avaliku väljapaneku ajal ligi tuhat ettepanekut.
Kaja Pae: Mida kujutavad endast Tallinna linna äpid Avalinn ja Avalinn AR?
AvaLinn on Tallinna esimene koosloomeäpp. Linnaplaneerijad avaldavad äpis erinevat tüüpi avaliku ruumi projekte. Äpis avaneb võimalus märkida ettepanekuid projekti joonisele, mida saab teha nii kodus kui ka linnaruumis n-ö joonise peal ringi liikudes. Kuvatakse oleviku- ja tulevikuvaadet, et plaanitavaid muutusi oleks lihtne mõista. Kaasa saab rääkida mitmes keeles; kommenteerida, toetada või maha laita teiste ideid, luua diskussiooni. Ettepanekuid erinevate projektide kohta on laekunud paarikümnest ligi viiesajani.
Kaalume, kas võtta ette ka AvaLinn desktop-versiooni arendamine. Sellele pakub täna head alternatiivi soomlaste Maptionnaire. AvaLinna puhul vajab edasiarendamist andmeanalüüsi pool.
AvaLinn AR on peagi lansseeritav liitreaalsusrakendus, mis on iOS/Apple kasutajatele juba kättesaadav. Selle katselavaks on Putukaväila Põhja-Tallinna lõik Sõle, Ehte, Puhangu ja Kolde puiestee vahelisel alal.
AvaLinn AR rakendus pakub võimalust kogeda avaliku ruumi tulevikuvisioone liitreaalsus-ruumielamusena. Kui äpi kasutaja suunab telefoni Putukaväila garaažide otsaseinamaalingutele, ärkab Putukaväila visioon ellu. Ringi liikudes on võimalik kogeda, kuhu täpselt trammikoridor, liikumissihid ja tegevusalad planeeritud on.
Kaalume, kas kasutada loodud rakendust ainult visualiseerimisvahendina või arendada välja ka tagasisidestamise võimalus.
Uute digitaalsete kaasamistööriistade puhul on suurimaks väljakutseks kõigi vanuse- ja kasutajagruppideni jõudmine, mida takistab eakate vähene digivõimekus ja alaealiste puhul andmekaitse. Digirakendused kindlasti ei asenda traditsioonilisi kaasamismeetodeid: avalikke arutelusid ja vahetut suhtlust. Linnaplaneerijad näevad loodud rakendusi täiendava abistava koosloomevahendina, mille abil jõuda uute sihtrühmadeni.
KAIDI PÕLDOJA, Tallinna linnaplaneerimisameti arhitekt-strateeg
ANNA SEMJONOVA, Tallinna linnaplaneerimisameti linnaplaneerija
PÄISES: AvaLinn AR äpi abil liitreaalsuse testimine. Äpi tarkvaraarhitektid on Johanna Jõekalda ja Teele Jürivete. Eestis on sellise linnaplaneerimise nutirakenduse arendamine esmakordne. Fotod: Kaidi Põldoja
AVALDATUD: Maja 103 (talv 2021) Tark elukeskkond
