Leonard Ma: tänavad ja väljakud

RAPLA KESKVÄLJAK

Arhitektuurivõistlus algas: 21.01.2015
Tulemused avalikustati: 30.04.2015
Võidutöö: „Holly“
Autorid: Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke (Kavakava arhitektid)
Maastikuarhitektuur: Kerttu Kõll (Sfäär OÜ)
Insener: T-Model
Ehitajad: AS Infragate ja RTS Infraehitus OÜ
Väljak avati: 2018. aasta novembris

Kas EV100 programm „Hea avalik ruum“ toob esile või loob väikelinnade ainulaadsuse?

Mis muudab avaliku ruumi heaks? Sümboolse ja tseremoniaalse tähendusega väljakud ja bulvarid näikse kuuluvat minevikku – nad on vastuolus mitmekesisuse ja spontaansusega, mida kaasaegselt linnaelult oodatakse. Tänapäeval tundub, nagu oleks avalik ruum igapäevaste tegevuste taust, mis on ühtaegu nii kujundatud kui ka mitmetähenduslikult tühi. See mitteformaalsus ja ambivalentsus panevad paratamatult küsima, mida me ootame avaliku ruumi kujunduselt. Ja kuidas selle edukust või läbikukkumist üldse hinnata?

Eelmise aasta lõpus avatud Rapla keskväljak Kavakava arhitektidelt on üks värskematest EV100 programmi „Hea avalik ruum“ raames ellu viidud projektidest. Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel korraldati vabariigi sajanda sünnipäeva programmi raames erinevates Eesti väikelinnades avaliku ruumi võistlusi. Programmi kandev idee on suunatud tulevikku, Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust kasutatakse selleks, et tuua maapiirkondadesse linlikku mõtlemist, mis võiks aidata algatada arutelu aina ebakindlamate majanduslike väljavaadetega väikelinnade tuleviku osas.

Avaliku ruumi n-ö avalikkus vastandub tänapäeval aina levivale ruumi privatiseerimisele ning turunõuetele allutamisele. Nüüdisajal on avalikul ruumil poliitilise idealismi mekk juures, sest oma ligipääsetavuse tõttu on see mõeldud justkui kõigile.

Rikkaliku pärandi tõttu, mis ulatub Vana-Kreeka agoraast Balti keti ja Occupy Wall Street liikumiseni, peetakse avalikku ruumi demokraatliku ja vaba ühiskonna juurde kuuluvaks eluliselt vajalikuks komponendiks – selle avatus annab inimestele võimaluse koguneda.

Ajal, mil arhitektid kardavad distantseerunud autori kuvandit, on avaliku ruumi loomisest saanud justkui viis nende heade kavatsuste väljendamisel.

Avaliku ruumi loomine eeldab kasutajale vabaduse jätmist – see hakkab toimima tänu inimeste osalemisele ning selged vormiloome ideed täidavad ennekõike linnaruumi nauditavaks muutmise eesmärki.

Avaliku ruumi kujundus on ühtaegu kõik ja mitte midagi. Tema tühjus annab võimaluse kõigele muule: seal saab perekond puhata ja jäätist süüa, see on moodsa pop-up-turu asukoht, aga ka kogukonna arutelu- ja kogunemispaik. Nagu täheldab Rem Koolhaas: „Seal, kus ei ole midagi, on kõik võimalik. Seal, kus on arhitektuur, pole miski (muu) võimalik.“

/…/

LEONARD MA on Soomes tegutsev Kanada arhitekt, kes õpetab New Academy haridusprogrammis ja Eesti Kunstiakadeemias.

Edasi saab lugeda MAJA 2019.a. suvenumbrist. Osta number Apollo e-poest, kauplustest üle Eesti või saada tellimus


LOE VEEL

Urmo Mets: mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris

Ehituskunst on valdkond, mis toimib igikestvas mõõdetava ja mõõtmatu pingeväljas, kus ratsionaalne ja põhjendatav materialiseerub kokkupuutes arhitekti omailmas tehtud kunstiliste otsustega, mille tegelik sisemine tekkemehhanism võib tihti osutuda sõnastamatuks ja käest libisevaks. Järgnev on katse avada mõõtmatu tahke ja heita nii valgust arhitekti loomeprotsessi varju jäävale.

Marianne Jõgi: ka seinad räägivad

Ühel hetkel, kui elu oli otsas ja kõik oli metsas, leidsin end tummade seinte vahelt mõtlemas: mis siis, kui need seinad vastaksid mulle lohutavas ja julgustavas keeles. Sest seda, mis vajas rääkimist, võis tunnistada parema puudumisel ainult seinale. Ja seda, mida oleks kuulda võtnud, poleks saanud öelda ükski inimkeel.

Siim Tuksam: aga miks?

Inimmõtlemise ja masinmõtlemise tõlkimine arhitektuurses loomeprotsessis ei saa olla ühene, nende vahendamine eeldab, et arhitekt küsiks töö käigus aina uuesti:„Mis põhjusel?“ ja „Mille jaoks?“.