Keskkonnaagentuuri ELME projekt tegeleb ökosüsteemiteenuste kaardistamise ning elurikkuse info kogumise ja kuvamise uuenduslike meetodite väljatöötamisega.
Viimasel ajal on hoogustunud arutelud looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste väärtuse ning eriti nende hinnastamise ja ka võimaliku turustamise teemal. Samuti on kõne all küsimus, kas inimesed on valmis looduse hüvede kasutamise eest ka reaalselt maksma ning teisalt, kuivõrd adekvaatsed on hüvede kaitsmiseks mõeldud keskkonnatasud. Enne selliste küsimuste juurde asumist vajame aga ökosüsteemiteenustest korralikku üleriigilist ülevaadet, mis hetkel veel puudub.
Selleks on ellu kutsutud ELME projekt.1 Tellitud on ökosüsteemiteenuste kaardistamise, hindamise ja prognoosimise tegevuskava. Järgnevates etappides selgitatakse, millised on ökosüsteemiteenuste ja nende pakkumise võime geograafilised eripärad, baas- ja kriitilised tasemed, potentsiaal ja vajakud, ökosüsteemiteenuste taluvusvõime ületamise vältimise eeldused jne.
Valmiv rohevõrgustiku planeerimise juhend
Selle aasta kevadel valmib projekti raames seni maakonna- ja üldplaneeringutes planeeritud rohevõrgustiku toimivuse analüüs ja rohevõrgustiku planeerimise juhendmaterjal üldplaneeringute jaoks. Rohevõrgustiku üks olulisem eesmärk on tagada elupaikade ökoloogiline sidusus ehk elupaikade ja nende vaheliste liigileviku- ja rändekoridoride piisavus. Suuremad ja väärtuslikumad looduslikud alad on enamjaolt looduskaitse all, keskenduda tuleks neid alasid ühendavatele ja suuresti administratiivse kaitseta koridoridele. See tähendab, et koridorid oleks piisavalt laiad, poleks ulatuslikke katkestusi (tehisalad, lageraied jm) või kavandatakse katkestuste mõjude leevendamiseks näiteks ökoduktid ja kalatrepid. Jälgima peab maakasutuse koosmõjusid – nt tuleb vältida lageraiet ökodukti suudme ees.
Eesmärgipärase võrgustiku loomine õnnestub siis, kui arvestatakse kasutatavate ruumiliste alusandmete eripärasid ja mittetäielikkust, nt liigiandmebaaside alusel teatud alade elurikkuse alahindamist või ülevõimendamist (nt on sood näiliselt väga liigirikkad, kuid tegelikult on nad teiste aladega võrreldes lihtsalt väga hästi uuritud). Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ökosüsteemidele, mis seni on olnud rohevõrgustikus alaesindatud (niidud, märgalad). Lisaks tuleb märkida, et looduse hüvede kaitseks rohevõrgustikus seatud kasutustingimused on reaalselt rakendatavad vaid siis, kui need on selgelt sõnastatud ning ka tehniliselt lahenduselt üheselt arusaadavad (kaardil või kaardikihil asukoht määratletud) ja hästi (digitaalkujul) kättesaadavad.
Nii rohevõrgustiku planeerimisel kui ka muude keskkonda puudutavate ruumiotsuste puhul tuleb arvestada ökosüsteemiteenuste tagamisega erinevatele kasutajagruppidele. Seejuures tuleb jälgida, et eelistatud poleks vaid reaalset turuväärtust omavad materiaalsed hüved ehk varustusteenused (nt puidu varumise teenus). Teoreetiliselt on varustavate teenuste pakkumise suurenemine seotud elurikkuse ning ühtlasi kultuuri- ja reguleerivate teenuste pakkumise vähenemisega (vt joonist). Nt intensiivpõllumajandus pakub küll palju toitu, kuid teatavasti on sellel ka oluline negatiivne mõju elurikkusele.
MADLI LINDER on Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist ja ELME projekti juht.
VIITED:
1 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatav projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME) kestab aastatel 2015–2023. Projekti viib ellu Keskkonnaagentuur.
2 Kohandatud allikatest: Braat, L. & ten Brink, P. (2008). The cost of policy inaction: the case of not meeting the 2010 biodiversity target. Wageningen, Alterra, Alterra-rapport 1718 ja Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, mai 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity.
Foto üleval: Mati Kose. Pärnu linnalehmade projekt 2012-2016. Projekti eesmärk oli lehmade karjatamisega taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad.
Avaldatud 2018.a. kevadnumbris (nr 93).
