Sajandat sünnipäeva tähistav Eesti Arhitektide Liit asendab missioonitundest nüüdisajal puuduvat riigiarhitekti institutsiooni. Ruumiloomes vältimatu valdkondadeülese koostöö korraldamisest Paide riigigümnaasiumi asukohavaliku näitel kirjutab liidu juht Andro Mänd.
Tänavu 8. oktoobril tähistab Eesti Arhitektide Liit (EAL) oma sajandat sünnipäeva, olles sellega Baltikumi vanim arhitektide liit. Kunagine n-ö härrasmeeste klubi seisab praegu selle eest, et arhitektide kutse ja roll Eesti ühiskonnas oleks tugev ja toimuks hea koostöö teiste valdkondadega. Lisaks on arhitektide liidust saanud olude sunnil avaliku huvi, kvaliteetse ruumi ja elukeskkonna eestkõneleja ning kaitsja.
Paraku ei ole meie riik viimase kolmekümne aasta jooksul saanud veel piisavalt küpseks, et Lääne-Euroopa eeskujul luua institutsioon, mis koordineeriks riigi terviklikku ja kvaliteetset ruumilist arengut. Eestis täidab seda tühimikku oma missioonitundest EAL. Üldiselt jääb töö, mida liidu kontor, juhatus, eestseisus ja erinevad töörühmad igapäevaselt meie parema elukeskkonna eest seismisel teevad, laiemale üldsusele nähtamatuks. Liidu juubeli puhul kergitan natuke eesriiet ja näitan liidu tegemiste köögipoolt ühiskondliku huvi kaitsmise vaatenurgast. Kuna juubeli tähistamisega samasse aega jääb ka Paide uue riigigümnaasiumi hoone avamine, siis kasutan selle projekteerimise ja ehitamise eellugu kui näidet liidu tööst ja panusest meie elukeskkonda kujundavate protsesside suunamisel. Selle protsessi skelett lahti võetuna on järgmine.
9.2014 – haridus- ja teadusministeeriumis valmis Kesk-Eesti hariduselu ümberkorralduse plaan. Kavas oli liita Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega ja kolida nad Säreverre ning asutada riigigümnaasium Paides vabanevasse kutsehariduskeskuse majja. See otsus oli ministeeriumile kõige lihtsam ning odavam, kuna kutsekooli hoone kuulub ministeeriumile. Samas ei toetanud otsus kuidagi Paide kui kiiresti kahaneva linna jätkusuutlikku arengut. Paide linn soovis uue riigigümnaasiumi asukohaks kesklinnas Vallimäe jalamil asuvat muinsuskaitsealust koolihoonet Posti tänaval.
2015 – Jürgen Ligi asumisega haridus- ja teadusministri kohale pannakse linn fakti ette, kas uus riigigümnaasium tuleb kutsehariduskeskusesse või ei tule seda üldse.
2017 – poliitikute vahetuste ning ministeeriumi ja linna läbirääkimiste tulemusena jõutakse otsusele, et riigigümnaasium hakkab tegutsema mõlemas hoones. Hakatakse ette valmistama avaliku arhitektuurivõistluse tingimusi kutsekooli hoone juurdeehitusele.
15.11.2018 – Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse istungil sündis üsna pretsedenditu otsus. Nimelt lükkas eestseisus tagasi Paide riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamise. See on tavapäratu, kuna liit on alati toetanud avalikke võistlusi. Otsustavaks sai konkursitingimustes olev lõik, milles oli kirjas, et koolimaja hakkab asuma kahes eraldi majas: ajaloolises linnasüdames 1910. aastal ehitatud vanas koolimajas ja linna ümbritseva ringtee ääres asuvas nõukogude perioodist pärit tüüplahendusega kutsekoolis. Seda kõike olukorras, kus linna rahvaarv väheneb iga aastaga, ajaloolises linnasüdames on väga paljud majad pooltühjad ning kesklinna ärid ja kohvikud kiratsevad. Suuremates linnades ei ole 700-meetrine vahemaa kahe hoone vahel märkimisväärne, kuid Paide-suguses väikelinnas on selline distants kaalukas osa linna läbimõõdust. Seda enam, et rajatava kooli põhimaht oleks jäänud kutsehariduskeskuse hoonesse.
16.11.2018 – EAL võttis ühendust Paide linnapea Priit Värgi, abilinnapea Siret Pihelgase ja linnaarhitekti Marje-Ly Rebasega ning lepiti kokku kohtumine, mis pidi aset leidma 20.11.18.
19.11.2018 – EALiga võtsid ühendust nii haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kui ka Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajad ning palusid selle kohtumise ära jätta ning määrata uus kohtumine, millel ka nemad saaksid osaleda.
29.11.2018 – Paides toimus kohtumine, kus olid lisaks EALile ja linnale ka HTMi, RKASi ja kooli esindajad. Kohtumise käigus külastati euroremondi läbinud kutsekooli hoonet ning ka Posti tänava hoonet. Hoonete külastus kinnitas EALi seisukohta, et nõukogude perioodist pärit n-ö riiultüüpi koolihoone ruumiline lahendus ei vasta tänapäevasele muutunud õpikäsitlusele.
Lisaks ei toetanud hoone asukoht kuidagi linna tuumikala arengut. Ka linna ja kooli juhtkond toetasid EALi seisukohta. Samas oldi ettevaatlikud ning lähtuti seisukohast „parem varblane peos kui tuvi katusel“. Paide oli riigigümnaasiumist kord juba ilma jäänud ning lähenevate valimiste tõttu kardeti, et Reformierakonna võimule saades võib see korduda, sest väikese õpilaste arvu tõttu oleks see kõige väiksem riigigümnaasium.
Riigi sõnum oli, et kahe hoone lahendusele alternatiivi ei ole, sest Posti tänava hoone juurde vajalik juurdeehitus ei mahu. Arheoloogiliste kaevamiste käigus tuli krundilt välja 16. sajandist pärit lubjapõletusahi, mille tõttu riigi esindajate väitel ei oleks saanud poolele krundile ehitada ning seega ei oleks mahtunud vajalik juurdeehitus ära.
EAL tegi ettepaneku kaaluda teisi kesklinna asukohti. Ühe ettepanekuna käidi välja Paide muusika- ja teatrimaja kõrval olev suur parkla. Seal oleks kool olnud linnaehituslikult ideaalses asukohas. Selle kõrval oleks asunud Paide spordihoone, teatrihoone ning vahetus läheduses Paide ujula ja põhikooli staadion. Kõikide nende hoonetega saanuks tekitada väga hea funktsionaalse sümbioosi. Linna juhtkond aga ei olnud nõus parkimisplatsist loobuma. Vaadates seda hüsteeriat, mille päästis valla Paide uue keskväljaku parkimiskohtade arvu vähendamise plaan, tuleb tunnistada Paide linnajuhtide ettenägelikkust ning tõdeda, et meie ühiskond ei ole veel valmis vastama Lääne-Euroopas toimuvatele inimkesksust ja jalakäidavust väärtustavale elukeskkonna muutusele.
Teine ettepanek oli ajaloolise koolihoone kõrval oleva krundi (Posti tn 8) või selle põhjapoolse osa omandamine. Kohtumise lõpuks otsustati, et linn uurib omaniku valmisolekut kinnistut müüa.
29.11.2018 – kohtumine haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga. Minister pooldas uue kooli rajamist ühte hoonesse ning kesklinna, kuid seda ainult siis, kui linnal õnnestub omandada kõrvalkrunt.
8.12.2018 – ilmus Mailis Repsi intervjuu Järva Teatajas „Mailis Reps: Paide riigigümnaasium on ebaõiglases seisus“, kus minister avaldab toetust kooli kesklinna rajamisele.
12.2018 – EALi kohtumised Järvamaalt valitud riigikoguliikmete ja ministritega. Kõigil kohtumistel toetatakse EALi ideed uue kooli rajamiseks kesklinna. Ainsa probleemina nägid nad sama, mida ka linnavalitsus, et pärast valimisi võib Paide riigigümnaasiumist üldse ilma jääda. Seega tuleb arhitektuurivõistlus kindlasti enne valimisi välja kuulutada.
12.2018 – ajaloolise koolihoone naaberkinnistu omanik teatab, et ei ole nõus krunti müüma.
12.2018 – EAL võtab ühendust muinsuskaitsega, et välja selgitada, milliseid piirangud kaasnevad seoses vana lubjapõletusahjuga Posti tänava krundil. Selgub, et muinsuskaitseamet ei ole nõudnud vana ahju säilitamist, vaid dokumenteerimist ja markeerimist. Seega langeb ära riigi senine argument, mille kohaselt ei mahu uus juurdeehitus Posti tn 12 krundile.
17.12.2018 – EAL koostab kooli juurdeehituse näidisprojekti, millega tõestatakse, et kogu juurdeehitus on võimalik mahutada Posti 12 krundile. Koos näidisprojektiga tehakse ettepanekud senise detailplaneeringu väikesteks muudatusteks, et parandada koolihoone funktsionaalsust.
20.12.2018 – muinsuskaitse arutab detailplaneeringu mõningast muutmist.
20.12.2018 – Paide linnavolikogu istung, kus linnapea Priit Värk teatab, et EALi koostatud näidislahendusest lähtuvalt ei ole naaberkinnistu (Posti tn 8) ostmine enam vajalik.
1.2019 – Paide riigigümnaasium otsustatakse rajada ajaloolisse koolihoonesse koos juurdeehitusega, mis asub samal krundil. Hakatakse koostama võistlustingimuse muudatust.
3.03.2019 – riigikogu valimised. Haridus- ja teadusministrina jätkab Mailis Reps.
8.03.2019 – kuulutatakse välja avalik arhitektuurivõistlus uue õppehoone rajamiseks ajaloolisele Posti tänavale.
8.07.2019 – avaliku arhitektuurivõistluse võitjaks kuulutatakse võistlustöö nimega „Pai“, mille autoriteks on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto.
11.2021 – avatakse uus Paide riigigümnaasiumi hoone aadressil Posti tn 12.
See protsess illustreerib tervikpildi puudumist riigiinvesteeringutes. Iga ministeerium lähtub sellest, kuidas neile endile on mugavam ning excellikult odavam. Lühiajalise otsusena näib see mõistlik, samas ühiskonnana kurdame, et maapiirkonnad ja väikelinnad jäävad inimestest tühjaks ning elu liigub Tallinnasse. Riigi ja EALi toel üritatakse ajaloolisi kesklinnu ellu turgutada mitmete algatustega: programmiga Hea Avalik Ruum või muinsuskaitseameti ja Norra kultuuripärandiameti koostööprojektiga „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“. Ühelt poolt riik toetab linnakeskuste elujõulisemaks muutmist, samas teiste otsustega suretab neid nii mõnigi kord välja. Meie riik on paraku nagu räbalduv lapitekk, kus iga omavalitsus, ministeerium ja amet toimetab oma lapikese kallal ning tervikut ei halda keegi.
Kokkuvõttes tasus see vaev end siiski ära, sest Paide on saanud endale ühe unikaalseima ja omanäolisema koolimaja ning see annab olulise tõuke ajaloolise kesklinna taaselustamisele. See ilmestab EALi ühiskondlikult kasulikku tööd, mis nõuab liidu eestvedajatelt väga palju aega ja pühendumist. See on töö, millest laiemale üldsusele on nähtav ainult jäämäe tipp. See on töö, milleta pole võimalik luua pika vaatega terviklikku ja head avalikku ruumi. Meie ülesanne on luua ruum, mis aitab kaasa elu edendamisele, mitte hääbumisele. Kas seda on lihtne teha? Ei. Kas seda on vaja teha? Jah.
ANDRO MÄND on 2020. aastast Eesti Arhitektide Liidu president, 2018-2020 oli ta EALi asepresident.
Foto päises: Tõnu Tunnel
Artikkel on avaldatud Maja 2021 sügisnumbris teemal Ruumipöörded (106)
Loe lisaks: Väikse maja suur mõju väikelinnas (Maja suvi-sügis 2022, 109-110)
