Haljastuse rolli kliimakangelasena ei saa mõõta üksnes rohelise pinna suuruse ega puude arvuga. Roheväärtus on krundi või piirkonna kui terviku võimekus tasakaalustada tehiskeskkonna kliimamõju.
Linnakeskkonna tasakaalu, mosaiiksuse ja paraja tiheduse loomine ning hoidmine vajavad suure pildi mõistmist. Ehitustegevus on looduslikkusega olemuselt ruumilises vastuolus: üks justkui välistab teise, aga terviku jaoks on tarvis mõlemat. Hoonestus ning taristu vajavad pinda ja ruumi, linnalik rohelus peab seega kandma oma tasakaalustavat rolli nappides oludes.
Haljastusel on tema erinevate üksikosade summast suurem pealisülesanne: terviklikult toimivatel kooslustel on kandev osa kliimakriisi mõju leevendamises. Haljastus ei saa linnas olla moepärast dekoor, vaid roheline peab olema päriselt roheline, see tähendab reguleerima mikrokliimat, toetama veeringet ning pakkuma elupaiku võimalikult paljudele elusolenditele alates mikroobidest kuni linnaloomade ja inimesteni.
Kuidas aga hinnata, kas rohelust on piisavalt ja kas see täidab ka oma ülesandeid? Meetodeid on mitu alates kõigile kättesaadavast rohemeetrist (rohemeeter.ee) spetsiifiliste maa-andmete analüüsideni. Osa neist käsitles ka targale linnale keskenduv Maja üle-eelmine number.1
Ühe vahendina paljudest on planeerimise tasandil võimalik rohelise keskkonna kvaliteeti määrata krundi roheväärtusena. See meetod on haljastuse hindamiseks valitud nii Tartu kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu jaoks.
Praegu määrab ehitustegevuse ja rohealade vahelise balansi peamiselt linnatänavate standardiga kehtestatud parkimisnormatiiv ning selle näitajaga vastavusse seatud koormusindeks, mis tuleneb krundi üldplaneeringust. Koormusindeksiga seatakse piirid hoonemahtude, täpsemalt korterite arvu ja krundi suuruse suhtele. Parkimisnormatiiv seob korteri suuruse parkimiskohtade arvuga. Seega, mida rohkem kortereid ja mida suuremad need on, seda suurem on ka parkla, st seda vähem on haljastust ja rohkem kõvakatet.
Normatiiv küll soovitab, ent soovitust kaldutakse võtma miinimumkohustusena, kuna levinud mõttemalli järgi eelistavad inimesed piiramatu parkimisvõimalusega kortereid. Krundi koormusindeks ja selle lisaklausel, et haljastatud pinda peab krundil olema osakaalult rohkem kui sillutatud pinda, seab ehitamisambitsioonile piirid, näidates, millisest mahust rohkem kõvakatet rajada ei tohi. Koormusindeksi väärtused erinevad piirkonniti, kuid põhimõte on üks: krundile ehitamisel peab haljastus säilima määratud tasemel. Arendussoov võib olla küll lennukas, ent korterite arvu limiit antakse indeksiga ette.
Kehtivad määrad aitavad saavutada hea elukeskkonna elementaarsed eeldused, aga ei sekku sisulisse kvaliteeti. Muru, kiik ja elupuuhekk ei anna summana kokku kvaliteetset rohekeskkonda, isegi kui vajalike näitajate tasakaal on selline, nagu peab. Lisaks näidatakse summaarne pindala pahatihti killustatud tükkidena, mis on liiga väikesed, et funktsioneerida terviklikult. Missioonitundega arendaja, projektijuht või korteriühistu mõistavad välisruumi investeeritud raha asja ette minekut, aga liiga tihti on haljastus endiselt „võimatu“ või „üleliigne“ kulu.
Krundi roheväärtuse määramine on üle võetud Helsingist. 2018. aastal tehti uuring meetodi kasutamise võimaluste kohta Tartu Jaamamõisa linnaosas.2 Roheväärtuse hindamise esmane eesmärk on leevendada ehitamise ja kõvakattega pinna laienemise ebasoodsat mõju. Väärtusele on seatud punktisumma, millest väiksemat näitajat kavandatud ehitustegevus kaasa tuua ei tohi.
Kliimamuutuste mõju hinnatakse eelkõige veeringe kontekstis. Kui taimestiku mõju on tõhus, väheneb koormus sademeveesüsteemidele ja väheneb üleujutuste oht. Sademevesi on ootamatult kitsas fookus, ent abinõu pühitseb seegi. Haljastatud pind ja selle varieeruvus leevendavad valingvihmadest tingitud ohtusid. Tõigal, et see on ainult üks toimiva ökosüsteemi teenustest, ei olegi suures plaanis tähtsust. Kui toimiva veeringe nimel nähakse vaeva mitmekesise roheruumi tekitamiseks, võidavad sellest kõik.
Roheväärtuse väljaselgitamiseks võrreldakse krundi suurust ja ehitusest vaba roheala. Arvutustabelisse kantakse n-ö punktid, hinnates ja sidudes omavahel 43 haljastust puudutavat elementi, mille seas on peale ootuspäraste puude-põõsaste ka näiteks looduslikke kivipaljandeid, rohumaid ja alustaimestikku, haljaskatuseid ja -seinu, kraave ja lamapuitu. Võrrandiga saab hinnata nii krundil juba oleva kui ka sinna kavandatava haljastuse väärtust ning arvutada nende kogusumma. Seda kõrvutatakse krundi suuruse ja asukoha ning kavandatud ehitustegevusega.
Päriselt hästi saab aga alles siis, kui tippkvaliteedi eest seisavad ja seda nõuavad võimalikult paljud. Rohelise väärtustamine vajab ikka veel kihutustööd, harimist ja jutlustamist. Tänuväärselt paljudes asutustes, gruppides ja kogukondades on see juba igapäevatöö osa ning häid näiteid on ja tuleb juurde. Lisaks hoonestatavate kruntide ohjes hoidmisele tuleb rohelisi väärtusi järele aidata haljasaladel, tänavatel ja tööstusmaastikel. Kliimamuutustega mõtestatult kohanemine toob majandusliku kasu kõrval eelkõige kasu meie tervisele ja õnnelikuna elatud aastatele.
ANNA-LIISA UNT on päevatööl Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna maastikuarhitekt, muul ajal elab, õpib ja töötab kodukontoris Karlovas.
Kommentaar
INDREK RANNIKU
Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna linnaplaneerija
Krundi roheväärtuse hindamise meetod on seotud ühe konkreetse meetmega, mille peamine eesmärk on küll immutada sademevett võimalikult rikkaliku haljastusega ja sillutamata pindadesse, aga eesmärkide saavutamiseks kaasneb sellega väga palju väärtusi alates putukatest kuni esteetikani.
Valem ei ole kasutamiseks avalik, kuna üht-teist vajab veel läbimõtlemist. Soovime vältida ohtu, et tööriist muutub arendaja käes lihtsaks mõjutusvahendiks, mille toel saab pesakastide lisamisega muidu viletsaid näitajaid üles kruttida.
2018. aastal tellitud tööga (OÜ Eesti Veeprojekt ja AB Artes Terrae OÜ) kohandasime eesmärkide ja hoobade sõnastust. Kui kehtivas üldplaneeringus on krundi roheväärtuse meetodit üldiselt kirjeldatud, siis koostatavasse üldplaneeringusse on sisse kirjutatud vajalik punktisumma, millest vähemat ei saa aktsepteerida. Samal ajal kehtivad ka kõik siiani rohetasakaalu hoidmiseks kasutatud nõuded ja soovitused ehk krundi koormusindeksi ja parkimisnormatiivi seosed. Neile lisanduvad eraldi peatükina tänavate haljastamise nõuded.
Üldiselt on nii, et igaüks mõistab, kui oluline on linnas rohelus. Elasin lapsena Tartu vanalinnas ning me mängisime õues puude otsas ja pori sees. Järsku saabus aeg, kus ühtegi rohuliblet neis hoovides enam alles ei olnud. Kruntide haljastus on mulle seega väga südamelähedane. Nüüd hakkab haljastus hoovidesse pisitasa tagasi tulema, aga väga pikk tee on veel minna.
Praegu esitletakse neid iseenesestmõistetavaid haljastuse põhimõtteid – et murust ei piisa, puude vari takistab keskkonna ülekuumenemist, rikkad taimekooslused pakuvad elupaiku jne – uue ideoloogiana. See kõlab enamasti kas väga naiivselt või väga radikaalselt. Neil, kelle tegevuse või mõtteviisiga see konflikti läheb, tekib kohe trots või üleolek. Aga rongid liiguvad aeglaselt.
PÄISES: foto Mana Kaasik
AVALDATUD: Maja 105 (suvi 2021) peateema Maastikuarhitektuur!
1 Grišakov, Kristi. Elupõhiste andmete kasutamine linnaplaneerimises. – Maja, talv (103) 2021
2 Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale. OÜ Eesti Veeprojekt, AB Artes Terrae OÜ, 2018. www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2018-05/1769DP3_Jaamam%C3%B5isa.pdf
